Valemivihiku lisainfo

Kas teadsid, et...?

• Koer ei ole inimene ja kass ei ole väike koer ehk igale loomale tuleb anda vaid talle väljakirjutatud ravimit.
• Inimene võib saada oma koeralt või kassilt nakkushaiguseid, nt surmaga lõppev marutaud ja peamiselt gripilaadseid sümptomeid tekitav leptospiroos. Oma looma saab nende vastu vaktsineerida.
• Koeri ja kasse tuleb marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta tagant.
• Lemmikloomale ei tohi anda samu valuvaigisteid, mida inimestele, sest loomade ainevahetus ei suuda neid aineid vastavalt töödelda – seetõttu võib see neile eluohtlik olla.
• Ühe looma ravimeid ei tohi teisele anda ilma arstiga konsulteerimata.
• Loomaarst kirjutab ravimid välja arvestades looma kehamassi, mistõttu on oluline jälgida väljakirjutatud annust.

• Kõik ravimid võivad ka korrektse manustamise korral põhjustada kõrvaltoimeid, mis on enamasti siiski kerged ja mööduvad kiiresti.
• Ravimeid tasub osta ainult seaduslikust (interneti)apteegist või loomaarsti käest – nii tead, et tegu on ehtsa ravimiga.
• Kasutamata jäänud või aegunud ravimid vii tasuta apteeki või kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti/jäätmejaama.
• Iga ravim vajab ravitoime säilimiseks kindlaid tingimusi. Vajaliku info leiad ravimi infolehest ja pakendilt.
• Retseptiravimeid ei tohi kellelegi teisele anda ega ka teistelt vastu võtta, sest annused kirjutatakse välja individuaalselt.

Mis on veterinaarravim?

Veterinaarravimid on välja töötatud erinevate loomaliikide eripärasid arvestades. Alustades ainevahetuse erisustest ning lõpetades ainult loomadele ahvatleva maitse ja lõhnaga ravimitega. Seetõttu ei pruugi sobida koertele väljatöötatud ravim kasside jaoks. See tähendab, et ka inimesed peaksid vaid neile mõeldud ravimeid võtma.

Näiteks koertel kasutatavad permetriini sisaldavad täpilahused, mis on mõeldud välisparasiitidega nakatumise vältimiseks ja raviks, on kassidele ja tuhkrutele mürgised.

On ka selliseid ravimeid, mida ei tohi mõnele kindlale koeratõule manustada. Näiteks erinevatel loomaliikidel kasutatavad avermektiinide või makrotsükliliste laktoonide rühma kuuluvaid aineid, mis on mõeldud samuti parasiititega nakatumise ennetamiseks ja raviks, ei tohiks kasutada kollidel, vana-inglise lambakoertel ja nende sugulustõugudel ning ristanditel, sest see võib põhjustada looma surma.

Iga lemmikloom, nagu iga inimenegi, on unikaalne. Seetõttu võib üks ja sama haigus loomadel erinevalt avalduda. Samuti võib üks ja sama haigus ka ühel loomal teisiti avalduda erinevatel ajaperioodidel. Sel põhjusel on oluline looma haigestumisel alati loomaarstiga konsulteerida looma ravi vajaduste üle.

Veterinaarravimite annused on välja töötatud looma kehamassi arvestades. Kuna lemmikutena peetakse väga erinevas suuruses loomi, siis on oluline teada, et loomaarst arvutab iga looma raviks individuaalse ravimi koguse (annuse). Seega, mida suurem lemmikloom, seda suuremad on ka raviarved.

Koerte ühe raskeima tõu, inglise mastifi, esindaja võib kaaluda kuni 100 kg, samal ajal kui keskmine chihuahua tõu esindaja kaalub 1,5 kuni 3 kg. Kassidest on suurim tõug maine coon, mille esindajad võivad kaaluda 8 kg ja rohkem. Keskmine kodukass kaalub 3 kuni 4 kg. Loomakliinikutes saab oma looma mugavalt kaaluda.

Võib tunduda mugav haarata ravimikapist juba tuttav valuvaigisti kui tundub, et loomal kuskilt valutab (lonkab, lakub ühte kindlat kohta, söögiisu kaob järsku, hingeldab kuigi ei ole palav, kukkus või oli muu trauma). Kuid tuleb meeles pidada, et kõik loomaliigid on siiski erinevad ja ravim, mis ühes annuses on ohutu inimestele, võib osutuda toksiliseks loomadele.

Marutaudist

Marutaud on surmaga lõppev nakkushaigus ja sellesse ei tohiks ükski loomaomanik kergekäeliselt suhtuda. Haigusesse võivad nakatuda erinevad loomaliigid, ka inimene ise.

Eesti sai küll 2013. aastal ametlikult marutaudivabaks maaks, kuid võttes arvesse meie geograafilist asukohta, oleme ja jääme püsivalt marutaudist ohustatud maaks. Tänapäeval reisitakse lemmikloomadega palju ning samuti ei tunne metsloomad riigipiire, nt meie naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud.

Eestis on kohustuslik ainult marutaudivastane vaktsineerimine.

• Ülejäänud vaktsineerimised tehakse koerale või kassile omaniku soovil.
• Täiendav vaktsineerimiskohustus kehtib näitustel või võistlustel osalevatele ning reisivatele loomadele.

Vaktsineerimine on üks lihtsamaid ja efektiivsemaid meetmeid paljude ohtlike nakkushaiguste vältimiseks ning loomade tervise ja heaolu tagamiseks! Võrreldes looma ravimisel tekkivate kuludega on kulu vaktsiinidele väike.

Loe lisaks: www.marutaud.ee

Kust saab nõu?

Nõu saamiseks helista kõigepealt loomaarstile või loomaarsti nõuandeliinile: 9000 112 (0,98 eur/min; https://vet24.ee).

Kuna enamik traumasid kipub juhtuma õhtuti või nädalavahetustel, siis saab abi ööpäevaringselt avatud loomakliinikutest:

• Loomade kiirabi – tel: 502 3191; 667 1755 (Mustamäe tee 44/2, Tallinn)
• Rannamõisa PetCity – tel: 15222 (Rannamõisa tee 8, Tallinn)
• Eesti Maaülikooli loomakliinik - 731 3224; 503 3878 (Kreutzwaldi 62, Tartu)

Ravimi määramisest

Nii looma- kui inimesearst määrab ravi vastavalt tervisemurele ja haigusele, võttes arvesse kaebusi ja erinevate analüüside tulemusi. Iseravimine (sh dr Google’ist terviseabi otsimine) või haiguse ravita jätmine ei ole tervislik otsus. Seega usalda tõenduspõhist infot ja pöördu terviseküsimustega ikka seda ala õppinud inimeste poole – (looma)arstid, apteekrid.

Tervislik otsus ei ole ka ravimite tarvitamine iseenese tarkusest ega ravimite jagamine pere- või sõpruskonnas. Sulle või lemmikloomale välja kirjutatud retseptiravimeid ei tohi teiste inimestega jagada. Retseptiravim määratakse kindlale patsiendile tema haiguse ja organismi eripära ning kaasuvaid haigusi ja ravimeid arvesse võttes. Kui tarvitad retseptiravimit, mida ei ole sulle määratud, sead oma tervise ohtu. Sama kehtib lemmikloomade puhul – ühele loomale määratud ravimit teisele anda pole mõistlik. Samuti ei maksa looma ravimit ise sisse võtta.

Olgugi, et käsimüügiravimite puhul ei ole vaja arstiretsepti, ei ole neidki mõistlik tarvitada, ilma et oleksid apteekriga nõu pidanud. Iga ravim on mürk, kui seda tarvitada valel otstarbel, vales annuses ja valel viisil.

Kuidas ravimeid hoida? 

Iga ravim vajab kindlaid säilitamistingimusi, et säiliks ravimi efektiivsus ehk ravitoime. Pakendi peal ja ravimi infolehes on kirjas:

• millisel temperatuuril tuleb ravimit säilitada;
• kas pärast avamist tuleb ravim panna külmkappi või hoida toatemperatuuril;
• kas ravim on valguse suhtes tundlik ning tuleb seetõttu hoida pimedas.

Pakendil on ka info, kui ravim säilib avatud pakendis lühemat aega kui avamata pakendis. Sel juhul kirjuta pakendile kindlasti pakendi avamise kuupäev või arvuta välja päev, milleni ravim säilib. NB! Nende kahe kuupäeva segiajamise vältimiseks lisa juurde ka märge, kas see tähistab avamist või „kasuta kuni“ kuupäeva.

Mis on võltsitud ravim?

Võltsitud ravim on järele tehtud ravim, mis jätab mulje, et tegemist on ehtsa ravimiga. Ravimite ostmisel internetist tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest oht sattuda võltsitud ravimite ohvriks on suur.

Võltsravimid on ohtlikud, sest võivad:

• üldse mitte sisaldada toimeainet (tablett on kokku pandud näiteks küpsetuspulbrist ja tärklisest);
• olla „lahjendatud“, st toimeainet on liiga vähe;
• sisaldada toimeainet suvalises koguses, sealhulgas rohkem kui vajalik ja ohutu annus;
• sisaldada aineid, mida ei ole pakendil näidatud;
• võib ka olla, et toimeaine on hooletult sünteesitud ning tootes on teadmata koguses sünteesijääke.

Võltsravim võib olla aegunud, pakendil võib olla näidatud vale kõlblikkuse kuupäev. Aegunud ravim ei pruugi piisavalt toimida ning toksilised laguproduktid võivad anda ohtlikke kõrvaltoimeid.

Võltsravimi kasutamisjuhendis ei pruugi olla piisavalt ohutusteavet, info võib olla ajakohastamata, vale või eksitavalt tõlgitud.

Ravimeid tuleb osta ainult loomaarsti käest või seaduslikust (interneti)apteegist. Vaid siis võid kindel olla, et saad õige ravimi, mille ohutus, kvaliteet ja tõhusus on tõestatud.

Mis on ravimi kõrvaltoime ja kuidas sellest teada anda?

Ravimi kõrvaltoime on igasugune kahjulik ja soovimatu toime, mis ilmneb pärast ravimi tavapärast kasutamist. Siinkohal on oluline teada, et veterinaarravimi kõrvaltoimeks loetakse ka sellist kõrvaltoimet, mis avaldub inimesel pärast seda, kui ta on veterinaarravimiga kokku puutunud.

Teavita kindlasti (looma)arsti:

• kui märkad oma loomal/endal ükskõik milliseid kõrvaltoimeid, ka neid, mida pole ravimi infolehes mainitud;
• kui esinevad infolehes nimetatud kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud;
• kui arvad, et (veterinaar)ravim ei toimi.

(Looma)arst saab vajadusel määrata ravi sümptomite leevendamiseks ja teatada kõrvaltoimest Ravimiametile. Kõrvaltoimetest teatamine aitab saada uusi teadmisi turulolevate ravimite kohta ning muuta seega ravimite kasutamist ohutumaks. Tegelikult saab igaüks kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda. Seda on mugav teha kasutades Ravimiameti kodulehel olevat veebivormi: TEATA KÕRVALTOIMEST | Ravimiamet

Mida teha aegunud ravimitega?

Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda:

• viia ravimid apteeki;
• viia ravimid kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Mõlemal juhul võetakse eraisikutelt/elanikelt ravimid vastu tasuta.

Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja suunata hävitamisele.

Apteekidel ei ole kohustust võtta vastu teisi jäätmeid, mis esmapilgul võivad olla ravimitest eristamatud - nt toidulisandeid, loodustooteid, mitmeid meditsiiniseadmeid.  Neid võib koguda koos muude koduste olmejäätmetega, või ohtlike komponentide olemasolul koguda eraldi ja viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Apteeki üleantavad ravimid võiksid olla originaalpakendites. Ärge võtke purkidest ja blistritest tablette välja, ärge valage ümber vedelikke.

Apteeker võib küsida üleandja kontaktandmeid vastuvõtuakti koostamiseks, kuid kui inimene ei soovi oma nime avaldada, peab apteek ka sel juhul ravimijäägid vastu võtma (vastuvõtuakti asemel täiendab apteek hiljem enda sisedokumente).

Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti/jäätmejaama viimisel tuleks eelnevalt veenduda, et seal ravimeid vastu võetakse. Jäätmejaamade eraisikutele suunatud teenuste kohta saab teavet ka veebist; enamasti on kas kohaliku omavalitsuse või konkreetse jäätmejaama infos kirjas, milliseid ohtlikke jäätmeid elanikelt vastu võetakse.

Ravimite jäägid ja tühjad pakendid ei tohi sattuda veekogudesse, sest need võivad olla ohtlikud kaladele ja teistele veeorganismidele.

Ravimiameti lauamäng

Valemivihikust leiad ka Ravimiameti lauamängu, mille mängimiseks võid kasutada virtuaalset täringut. Näiteks leiab ühe seesuguse täringu siit.

Lauamängu idee seisneb selles, et sul on võimalus kehastuda teadlaseks, kel tuleb hea idee, kuidas teha valmis üks viirusvastane ravim. Sellel teekonnal põrkad kokku aga ootamatute väljakutsete, aga ka lahendustega. Kui jõuad pärast mitmeid katsetusi ja ravimiuuringuid, raha taotlemist ja muid etappe siiski müügiloani, oledki võitnud! 

Lauamängu saad endale ka arvutisse laadida ja välja printida ning mängima asuda.