Mis on antibiootikumid?
Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks. Need aitavad organismil võidelda bakterite põhjustatud haigusi nagu kopsupõletik, põiepõletik, angiini teatud vormid ja paljud teised tõsised nakkused.
Antibiootikumid ei toimi viiruste (nt gripp) ega hooajaliste külmetushaiguste vastu.
Tänapäeval tundub antibiootikumiravi enesestmõistetav, kuid see sõltub meist kõigist, et need toimiksid ka tulevikus.
Ajaloost
Antibiootikumide avastamine 20. sajandi alguses oli meditsiinis murrangulise tähendusega – esimest korda oli võimalik tõhusalt ravida raskeid ja tihtipeale surmaga lõppevaid bakternakkuseid.
Esimese tõhusa antibiootikumi – penitsillini – avastas Sir Alexander Fleming, Šoti bakterioloog 1928. aastal. Penitsilliiniga raviti esimesi patsiente 1941. aastal ning masstootmise meetodite välja töötamise kulus ligi 15 aastat. Seda hakati massiliselt tootma Teise maailmasõja ajal ja päästis miljoneid elusid.
Mis on antimikroobne resistentsus ehk AMR?
Antibiootikumide väär- ja liigkasutamine on viinud selleni, et paljud bakterid muutuvad ravimitele resistentseks - see tähendab, et bakterid muutuvad antibiootikumide toimele vastupidavaks ega allu enam ravimi toimele. Seda nähtust nimetatakse antimikroobseks resistentsuseks ehk AMR-iks.
Resistentsete bakterite tõttu muutub teatud bakternakkuste ravi keerulisemaks, halvematel juhtudel isegi ravimatuks. Multiresistentsed bakterid, mis ei allu enam mitmele erinevale antibiootikumile, on eriti ohtlikud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on AMR muutunud üheks peamiseks surma põhjuseks kogu maailmas.
Kuidas resistentsus tekib?
Resistentsus tekib eelkõige antibiootikumide vale kasutamise tõttu – nii inimestel kui loomadel. Peamised põhjused:
- Väär- ja liigkasutamine – antibiootikume kasutatakse ka siis, kui neid pole vaja (nt viirusnakkuste korral).
- Ravikuuri katkestamine – osa bakteritest võivad organismis ellu jääda, muutuda resistentseteks ning jätkata paljunemist. See tähendab, et kui tulevikus nakatub inimene bakteriaalse nakkushaigusega, siis ei pruugi antibiootikumid haiguse raviks enam toimida, sest tema organismis on resistentsed bakterid.
- Antibiootikumide jagamine – iga inimene ja haigus vajab individuaalset lähenemist, mistõttu ühtegi retseptiravimit, sh antibiootikume ei tohi teistega jagada.
- Vähene antibiootikumide kasutamise kontroll ning järelevalve veterinaarias ja põllumajanduses.
Infomaterjalid
Resistentsuse ennetamine eeldab teadlikke ravivalikuid ja ühtset lähenemist eri valdkondades. Ravimiamet on koondanud antibiootikumide määramist toetavad juhised, infomaterjalid ning resistentsuse seire- ja andmeallikad eraldi rubriiki.
Kuidas antibiootikume õigesti ja vastutustundlikult kasutada?
-
Võta antibiootikume ainult arsti ettekirjutusel.
- Pea kinni raviskeemist, ka siis, kui tunned end paremini ja haigussümptomeid enam pole.
- Ära jaga sulle välja kirjutatud antibiootikume oma lähedastele või tuttavatele - antibiootikume tohib kasutada vaid see patsient, kellele need on välja kirjutatud.
- Ära kasuta eelmisest ravikuurist alles jäänud antibiootikume iseseisvalt, sest need ei pruugi sind mitte aidata, vaid põhjustada resistentsete bakterite teket organismis.
- Ravikuurist üle jäänud antibiootikumid on ravimijäätmed, mis tuleb kokku koguda ja õigesse kogumiskohta viia - loe lähemalt, kuidas ravimijäätmeid õigesti sorteerida ja kuhu need viia SIIT.
Viimati uuendatud: 02.01.2026
