Hulgimüüjad
Aastal 2025 tegutses Eestis 65 ettevõtet, kellel oli ravimite hulgimüügi tegevusluba. Humaanravimite turustamisega üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele tegeles 26 ettevõtet. 84,3% humaanravimite turumahust moodus kahe suurema hulgimüüja käive: Magnum Medical OÜ (51,9%) ja Tamro Eesti OÜ (32,4%). Neile järgnesid Baltfarma OÜ (5,8%), Tervisekassa (3,0%), Roche Eesti OÜ (3,0%) ja Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ (1,0%). Ülejäänud 20 hulgimüüja turuosa moodustas kokku 2,9% ravimituru mahust.
Lisainfo tegevuslubade kohta leiate tegevuslubade registrist.
Inimesel kasutatavate ravimite turumaht
Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on stabiilses kasvutrendis. Aastal 2025 oli humaanravimite käive 559 mln eurot, olles 8,6% suurem kui aastal 2024. Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 402 mln euro eest (72% turumahust). Haiglaapteekide väljastati ravimeid 152 mln euro (27% turumahust) ulatuses ning teistele asutustele 5 mln euro (1% turumahust) eest. Ravimite müük teistele asutustele oli aastatel 2021 ja 2022 tavapärasest suurema osakaaluga, mille tingis Covid-19 vaktsiinide turule jõudmine ja kasutamine (Joonis 1).
Retseptiravimite käive moodustas 88% ja käsimüügiravimite käive 12% ravimituru mahust. Ravimituru viimase viie aasta kvartaalset dünaamikat on kujutatud joonistel 2 ja 3.
Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine
Kasvajavastaste ja immunomoduleerivate ainete (ATC rühm L) osakaal ravimituru käibest oli suurim – 27%. Seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (ATC rühm A) moodustasid 15% ning närvisüsteemi ravimid (ATC rühm N) 10% kogu ravimiturust. Nende kolme ATC rühma osakaal kokku oli 51% 2025. aasta ravimituru käibest. Joonisel 4 on kujutatud ATC rühmade käibe muutusi viimasel kolmel aastal.
Ravimite käive ei ole kindlasti parim meetod ravimite kasutamise analüüsimiseks, kuna rahaline väärtus sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks geneeriliste ravimite turule tulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele, või osade ravimite oluliselt kallimast hinnaskaalast (nt kasvajavastased ja immunomoduleerivad ravimid, viirusvastased ravimid).
Ravimite kasutamise paremaks analüüsimiseks on võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive. Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmi ning võrrelda ravimite tarvitamist riikide vahel. Ent tulenevalt osade ravimite annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel puudub defineeritud päevadoos enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel ning ATC rühmal V (varia), kuhu kuuluvad diagnostilised ained, kontrastained jne.
Hinnates ravimite kasutamist Eesti elanikkonnas ühiku DPD/1000/ööpäevas alusel, näeme, et kõige enam tarvitati kardiovaskulaarsüsteemi ravimeid (515 DPD/1000/ööpäevas), mis moodustavad üle kolmandiku (37%) kogu Eesti ravimikasutusest. Lahti kirjutatult: 2025. aastal kasutas 515 Eesti elanikku 1000st (ehk veidi enam kui pooled Eesti elanikud) igapäevaselt mõnd südame-veresoonkonda toimivat ravimit selle tavalises päevases annuses. Ravimite kasutamisest 16% moodustavad seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (223 DPD/1000/ööpäevas) ning 13% närvisüsteemi ravimid (180 DPD/1000/ööpäevas) (Joonis 5).
Enim kasutatavad toimeained
Enimkasutatud toimeaineteks olid retseptiravimitest rosuvastatiin (74 DPD/1000/ööpäevas), ramipriil (52 DPD/1000/ööpäevas) ja atorvastatiin (49 DPD/1000/ööpäevas) ning käsimüügiravimitest atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (32 DPD/1000/ööpäevas), ksülometasoliin (27 DPD/1000/ööpäevas) ja ibuprofeen (24 DPD/1000/ööpäevas).
Kokku turustati 2025. aastal Eestis 5054 ravimi pakendit ja 1470 toimeainet.
Täpsem info ravimite kasutamise kohta defineeritud päevadoosides:
Aasta kokkuvõte
-
Ravimiturg: 559 mln eurot / 34,5 mln pakendit
- Ravimite müük üldapteekidele: 402 mln eurot / 32 mln pakendit
- Ravimite müük haiglaapteekidele: 152 mln eurot /2,2 mln pakendit
- Ravimite müük teistele asutustele: 5 mln eurot / 0,3 mln pakendit
- Retseptiravimid: 494 mln eurot / 22,5 mln pakendit
- Käsimüügiravimid: 65 mln eurot / 12 mln pakendit
- Kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained: 149 mln eurot
- Seedekulgla ja ainevahetuse ravimid: 85 mln eurot
- Närvisüsteemi ravimid: 53 mln eurot
Lisainfo
Ravimiamet teeb määruses "Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise kord ja hinnakiri" toodud hinnakirja järgi ravimite statistilisi analüüse. Vaata lähemalt SIIT.
Teaduslike uuringute läbiviimise, publikatsioonide, ettekannete ja õppematerjalide koostamise eesmärgil väljastab Ravimiamet ravimi- ja apteegistatistikat juuresoleva vormi alusel.
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Saab tutvuda Ravimiameti koostatud ravimistatistika viimase viie aasta andmetega (ATC rühmade kaupa, DPD/1000/ööpäevas). Vaata SIIT.
Viimati uuendatud: 01.04.2026