Apteegid
Üldapteek
Üldapteek võib tegutseda põhiapteegi või haruapteegina. Apteegikülastaja jaoks ei ole üldjuhul olulist vahet, kas ta külastab põhi- või haruapteeki, sest mõlemas osutatakse apteegiteenust ja väljastatakse ravimeid. Haruapteek on sageli väiksem ning haruapteegil ei ole kohustust ravimeid kohapeal valmistada. Haruapteekide pidamise võimalus on loodud eelkõige selleks, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus väiksemates asulates, kus rangematele nõuetele vastava põhiapteegi pidamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Alates 01.04.2020 ei ole haruapteegi pidamine lubatud üle 4000 elanikuga linnas.
Haiglaapteek
Haiglaapteegid on haigla struktuuriüksused, mis varustavad nimetatud haiglat ravimite ja teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega. Kokkuleppel varustavad haiglaapteegid ka teistele haiglapidajatele kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutajaid. Erinevalt üldapteekidest ei ole haiglaapteekidel õigust müüa ravimeid otse kodanikule. Haiglaapteegid asuvad peamiselt suuremates haiglates.
Veterinaarapteek
Veterinaarapteegid võivad väljastada üksnes veterinaarravimeid. Samas võivad veterinaarravimeid müüa kõik üldapteegid.
Apteekide kaart
Kõik Eestis tegutsevad apteegid leiab Ravimiameti apteekide kaardilt.
Apteegiteenuse osutamine
Apteegiteenuse osutamine on detailselt reguleeritud. Enne apteegile tegevusloa väljastamist kontrollitakse põhjalikult, kas apteegiteenuse osutamiseks on olemas nõuetekohased ruumid, tingimused ja personal. Apteegi omanik ehk tegevusloa omaja ning pädev isik peavad vastama kehtestatud nõuetele. Apteegi pädevaks isikuks on apteegi juhataja. Kui kõik nõuded on täidetud, annab Ravimiamet apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa ja apteek võib alustada oma tegevust.
Apteegiteenust võivad osutada farmaatsiaalase haridusega töötajad – proviisorid ja farmatseudid (ehk apteekrid), kes on Terviseametis registreeritud. Veterinaarapteegis võib töötada ka veterinaararst, kes mujal veterinaarteenust ei osuta. Ravimite valmistamisega tegelevad ainult apteekrid.
Proviisoriks või farmatseudiks õppiv isik võib apteegiteenust osutada üksnes õppekava raames, praktikale suunamist tõendava dokumendi alusel ning proviisori või farmatseudi järelevalve all.
Apteegiteenuse oluliseks osaks on kliendi nõustamine ravimite õigeks ja ohutuks kasutamiseks ning säilitamiseks – nõustamine on kohustuslik nii käsimüügi- kui retseptiravimite väljastamisel. Enne ravimi eest tasumist peab klient saama nõustamist ka siis, kui ravim valitakse avariiulilt ise.
Kõik kehtiva tegevusloaga apteegid on leitavad Ravimiameti kodulehel tegevuslubade registrist.
Apteegiteenuse tegevusloa omajaks võib olla avalik-õiguslik juriidiline isik, proviisori haridusega füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud mittetulundusühing. Kui üldapteegi tegevusloa omaja on eraõiguslik juriidiline isik, peab enam kui 50% selle osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile. See omanikust proviisor peab töötama vähemalt ühes talle väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.
Omanikeringi (sh vähemusosanike) kaudu võib olla seotud kuni neli üldapteeki, mis asuvad vähemalt 4000 elanikuga asulas. Väiksemates asulates ei ole omanike kaudu seotud apteekide arvu piiratud. Samuti ei ole arvulist piirangut ühe üldapteegi alla kuuluvate haruapteekide osas.
Apteegi omandile on kehtestatud ka huvide konflikti vältivad piirangud. Üldapteegi tegevusloa omajaks oleva eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja, tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja, ravimi väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Piirangud kehtivad teatud juhtudel ka nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjatele. Nende piirangute eesmärk on vältida huvide konflikti ravimite jaemüügi ning ravimite tootmise, hulgimüügi, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise vahel.
Apteegil ei ole kohustust siduda ennast ühegi apteegiketiga. Apteegi omanik võib otsustada, kas tegutseda iseseisvalt või liituda mõne turundusketiga või muu koostöövõrgustikuga. Ravimiostja jaoks tagab see sageli ühtlase kvaliteedi kõigis sama keti apteekides ja mõned mugavamad teenused või allahindlused. Kõik apteegid peavad sõltumata ketti kuulumisest järgima apteegiteenusele kehtestatud õiguslikke nõudeid.
Apteegiga seotud juhendid ja vormid on leitab SIIT.
Kõikidel apteekidel on nii õigus kui kohustus müüa kõiki Eestis turustatavaid ravimeid. Kui patsiendile vajalikku ravimit apteegis parajasti ei ole, tuleb see võimaluse korral viivitamata tellida ja patsiendile teada anda, millal ravim saabub.
Kui ravimi tellimine võtaks patsiendi vajadusi arvestades liiga kaua aega, tuleks apteekril patsienti lahenduse leidmisel aidata, vajadusel Ravimiametit kaasates.
Apteegiteenuse osutamise põhitegevuseks on:
ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest.
ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ning jaendamine.
Nõustamine
Põhjalik, asjakohane ja patsiendile arusaadav nõustamine on lahutamatu osa ravimi väljastamisest. Nõustamise sisu ja pikkus sõltub patsiendi vajadustest - näiteks sellest, kas ravimit kasutatakse esimest korda, kas seda on varem kasutatud ning kas ravimit ostetakse endale, oma pereliikmele või kellelegi teisele. Apteeker peab ravimi kasutajat teavitama ka ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ning säilitamisest.
Kui valikus on mitu patsiendile sobivat ravimit, tuleb pakkuda kõiki apteegis müügil olevaid patsiendile sobivaid ravimeid, sh juhtida tähelepanu neist soodsaimale ravimile. Kui patsient ei soovi osta soodsaimat ravimit, on apteekril siiski kohustus teavitada patsienti sellise ravimi olemasolust. Käsimüügiravimi puhul tuleb patsiendile tutvustada samaväärseid ravimeid ja pakkuda esmalt patsiendile sobivat soodsaimat ravimpreparaati.
Teenused apteegis
Mitmetes apteekides saab mõõta või määrata erinevaid tervisenäitajaid, näiteks vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset. Mõnes apteegis pakutakse ka teisi tervisenäitajatega seotud teenuseid. Apteegis tehtud mõõtmised ei asenda arsti juures tehtavat tervisekontrolli ega diagnoosi. Mõõtmistulemus võib siiski anda põhjust oma tervisele rohkem tähelepanu pöörata ja vajadusel pöörduda arsti poole.
Järjest enam on apteekides võimalik vaktsineerida. Immuniseerimist viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad (tavaliselt õed).
Apteeki saab tagastada aegunud või muul põhjusel kasutamata jäänud ravimid – neid peab vastu võtma iga üldapteek. Kõlbmatuid ravimeid käideldakse ohtlike ravimitena ja suunatakse hävitamisele. Apteek ei pea ravimijäätmetena vastu võtma muid jäätmeid, näiteks tühje ravimipakendeid, süstlaid, kraadiklaase ega toidulisandeid. Need tuleb viia vastavasse jäätmekäitluskohta.
Ravimijäätmeid saab lisaks apteegile viia ka jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ravimeid ei tohi visata olmeprügisse ega kanalisatsiooni, sest need võivad ohustada inimeste ja loomade tervist ning keskkonda.
Lisateavet ravimite keskkonnaohtlikkuse ja kõlbmatute ravimite käitlemise kohta leiab Ravimiameti ravimijäätmete juhistest SIIT.
Ravimite valmistamine
Mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus on kõikidel üldapteekidel, mis asuvad vähemalt 4000 elanikuga linnas. Ka teised üld- või haruapteegid võivad ravimeid valmistada, kui neil on selleks loodud nõutavad tingimused ning tegevusloale on tehtud vastav märge.
Üldapteegid, kellel ravimite valmistamise kohustus puudub, peavad vastu võtma ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks esitatud retsepti või tervishoiuteenuse osutaja tellimislehe, tellima ravimi valmistamisõigusega apteegist mõistliku aja jooksul ning väljastama selle patsiendile.
Ravimi ekstemporaalset valmistamist võivad vajaduse korral teiselt apteegilt tellida ka ravimite valmistamise kohustusega üldapteegid.
Seetõttu võib klient ekstemporaalselt valmistatava ravimi retseptiga pöörduda ka üldapteeki, millel ravimite valmistamise kohustus puudub. Sellisel juhul peab apteek korraldama ravimi tellimise ja väljastama selle patsiendile mõistliku aja jooksul.
Seeriaviisiliselt valmistatud ravimeid võib apteek ilma retsepti või tellimisleheta väljastada üksnes juhul, kui ravim kuulub õigusaktis sätestatud seeriaviisiliste ravimite loetellu. Teisi seeriaviisiliselt valmistatud või jaendatud ravimeid võib apteek edasimüümiseks väljastada ainult oma haruapteegile või valmistamisõiguseta üldapteegile retsepti või raviasutuse tellimislehe alusel.
Ravimi valmistamisega seoses peab klient arvestama, et kõiki ravimi valmistamiseks vajalikke tooraineid ei pruugi alati valmistavas apteegis kohapeal olemas olla ning nende tellimine võib võtta mõne päeva aega ning pikendada seetõttu ravimi valmistamisele ja väljastamisele kuluvat aega.
Teised tooted
Lisaks ravimitele võib apteegis müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid. Nende toodete müük ja valmistamine ei tohi takistada ravimite müüki ega valmistamist. Muude kaupade (nt dekoratiivkosmeetika) müük apteegis ei ole lubatud.
Kahtluse korral, kas toodet võib apteegis müüa, soovitame apteekril enne selle tellimist küsida nõu Ravimiametilt.
Kaugmüük
Eestis saab üldapteek tegeleda ravimite kaugmüügiga ehk pidada internetiapteeki. Ravimite kaugmüük tähendab ravimite jaemüüki arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena.
Üld- või veterinaarapteek võib ravimeid interneti kaudu müüa ainult siis, kui tal on selleks vastav kaugmüügi õigus. Internetiapteeki ei saa pidada eraldiseisvalt vaid see on üldapteegi osa. Ravimite kaugmüük on lubatud ainult veebilehel, millel on nõuetele vastav rahvusvaheliselt tunnustatud logo, mis võimaldab tuvastada, et tegemist on seaduslikult tegutseva internetiapteegiga. Samuti võib apteek pakkuda apteegis kohapeal ostetud ravimite kättetoimetamise teenust.
Internetiapteegist saab osta inimestele mõeldud retsepti- ja käsimüügiravimeid ning loomade puhul ainult käsimüügiravimeid.
Ravimite hinnad apteegis
Ravimite hinnakujundus apteegis sõltub sellest, millise ravimiga on tegemist.
Tööstuslikult valmistatud retseptiravimite hinnad erinevates apteekides üldjuhul oluliselt ei erine, sest ravimite jaemüügi juurdehindlusele on kehtestatud piirmäärad. Käsimüügiravimite osas võib esineda hindades erinevusi tulenevalt erinevate apteegikettide sooduspakkumisest.
Apteegis valmistatud ravimite puhul kujuneb hind teisiti kui tööstuslikult valmistatud ravimitel. Ravimi hinnas kajastuvad valmistamiseks kasutatud ainete ja pakendi maksumus ning ravimite juurdehindluse regulatsioonis sätestatud valmistamisega seotud tasu. Ekstemporaalsete ja seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite puhul on õigusaktis kehtestatud fikseeritud juurdehindluse piirmäärad, mis sõltuvad ravimi ravimvormist ja valmistatavast kogusest. Need fikseeritud piirmäärad on mõeldud katma ravimi valmistamisega seotud kulu ja tööd ehk kajastavad valmistamise tasu.
Veterinaarravimite puhul tuleb arvestada erisusega. Ravimiseaduses sätestatud ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärade regulatsiooni veterinaarravimitele ei kohaldata. Seega ei ole ka apteegis valmistatud veterinaarravimite juurdehindlus nende piirmääradega reguleeritud.
Lisaks ravimitele müüakse apteegis ka muid tooteid, näiteks toidulisandeid ja tervisetooteid. Ravimite juurdehindluse piirmäärad nendele toodetele ei kohaldu ning seetõttu võivad nende hinnad eri apteekides ja apteegikettides erineda.
Retseptiravimi puhul ei ole patsiendi makstav summa alati sama, mis ravimi müügihind. Soodusravimite puhul sõltub patsiendi omaosalus muu hulgas ravimi soodusmäärast, piirhinnast või hinnakokkuleppes märgitud hinnast ning ravimi tegelikust jaemüügihinnast. Kui patsiendi valitud ravimi müügihind ületab piirhinda, tuleb piirhinda ületav osa patsiendil endal tasuda. Kõik üldapteegid peavad tagama piisava valiku Eestis turustatavaid ravimitest, samuti peavad olema müügil ravimid, mille osas on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, st sama toimeainet sisaldavatest ravimitest odavaimad.
Apteekril on kohustus juhtida patsiendi tähelepanu soodsaimale ravimile, kui apteegis on patsiendile sobivaid ravimeid mitu. See kohustus kehtib nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite puhul.
Piiriülene retsept
Piiriülene digiretsept on mugav lahendus kõigile inimestele, kes peavad välisriigis retseptiravimeid ostma.
Eestis vastutab piiriülese retsepti teenuse toimimise eest TEHIK. Teenus on realiseeritud Eesti apteekide infosüsteemides ning läbi selle on teenus kõikidele apteegi infosüsteeme kasutavatele apteekidele kättesaadav. Piiriülese retsepti teenuse kasutamiseks on vajalik apteegi tegevusloa omajal sõlmida TEHIKuga liidestusleping.
Täpsem info piiriülese retsepti toimimise osas on leitav Piiriülene digiretsept | TEHIK
Piiriülene digiretsept ei tähenda, et iga Eesti digiretsept kehtib automaatselt ükskõik millises Euroopa Liidu riigis. Teenus toimib ainult teenusega liitunud riikide vahel ning ravimite väljastamisel tuleb arvestada ka selle konkreetse riigi nõuetega. Info riikide osas, kus piiriülene digiretsept toimib, on leitav SIIT.
Kõiki ravimeid ei saa piiriülese digiretsepti alusel osta. Eestis ei saa sellise retsepti alusel väljastada näiteks narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, anaboolseid steroide, apteegis valmistatavaid ehk ekstemporaalseid ravimeid ega meditsiiniseadmeid. Samuti ei saa Eestis piiriülese digiretsepti alusel osta ravimit, millel puudub Eestis kehtiv müügiluba.
Seotud viited
Viimati uuendatud: 01.10.2026
