Müügiloaga uudsed ravimid Euroopa Liidus

Allolevas tabelis leiab infot Euroopa Liidu müügiloaga uudsete ravimite kohta.

Imlygic (talimogeenlaherparepvek)

Imlygic (talimogeenlaherparepvek) on viiruspõhine geeniteraapia ravim kaugelearenenud mitteresektseeritava või metastaatilise melanoomi raviks (v.a luu, kopsu, aju jt siseelundite haaratuse korral) täiskasvanutel. Ravim sisaldab onkolüütilist geneetiliselt muundatud herpesviirus (HSV-1), mis süstitakse kasvajakoesse, kus viirus nakatab eelkõige kasvajarakke. Vallanduv viirusinfektsioon põhjustab kasvajarakkude lüüsumise, vabastades nii viiruse kui ka kasvaja antigeene ja tootes samal ajal transgeenset granulotsüütide-makrofaagide kolooniat stimuleerivat faktorit (granulocyte-macrophage colony stimulating factor, GM-CSF). See signaalmolekul algatab antigeeni esitlevate immuunrakkude paljunemise ja kogunemise kasvajakoesse ning võimendab sel teel vähirakkude vastu suunatud T-rakulist immuunvastust. Imlygic sai müügiloa 2015. aastal.

Strimvelis

Strimvelis on rakupõhine geeniteraapia ravim, mis on mõeldud adenosiini deaminaasi (ADA) ensüümi puudulikkusest tingitud raske kombineeritud immuunpuudulikkusega (severe combined immunodeficiency, SCID) patsientide raviks. Ilma ravita elavad selle sündroomiga patsiendid harva kauem kui kaks aastat. Strimvelis on näidustatud sellistel ADA-SCID patsientidel, keda ei saa ravida luuüdi tüvirakkude siirdamisega, sest neile ei leidu koesobivuse antigeenide e HLA poolest sobivat tüvirakudoonorit. Strimvelise tootmiseks kasutatakse patsiendi enda luuüdi CD34+ vereloome tüvirakke, kuhu ex vivo tingimustes retroviiruse abiga sisestatakse funktsioneeriv ADA geen. Strimvelis on autoloogne ravim – seda kasutatakse ainult selle patsiendi raviks, kelle luuüdist CD34+ rakud pärinesid. Pärast patsiendi veeni manustamist siirduvad CD34+ rakud luuüdisse, kus nad on eellasrakkudeks funktsioneerivat adenosiini deaminaasi tootvatele lümfotsüütidele, mis tagavad patsiendi immuunsüsteemi parema toimimise. Strimvelis sai müügiloa 2016. aastal. Harvikravim.

Yescarta (aksikabtageentsiloleutseel)

Yescarta (aksikabtageentsiloleutseel) on rakupõhine geeniteraapia ravim, mida nimetatakse ka CAR-T-ravimiks. See on kahe B-rakkudest pärineva kasvaja (difuusne B-suurrakklümfoom ja primaarne mediastinaalne B-suurrakklümfoom) raviks mõeldud immuunravim, mille toimeaineks on patsiendi enda (autoloogsed) geenmuundatud T-rakud. Patsiendi verest eraldatakse T-rakud, kuhu viiakse laboritingimustes retroviiruse abil  kimäärset antigeeni retseptorit (CAR – chimeric antigeen receptor) ekspresseeriv kunstlik geen. See koosneb hiirest pärinevast üheahelalisest varieeruvast antikehafragmendist (scFv), mis seondub kasvajarakkude pinnal oleva valguga CD19. CAR-i aminohappeahelasse on liidetud ka CD28 ja CD3-dzeeta valkudest pärinevad kostimulatoorsed domeenid, mis hiljem T-raku aktiveerivad. Kimäärset antigeeni retseptorit ekspresseerivaid T-rakke paljundatakse kehaväliselt ja viiakse seejärel tagasi patsienti. Kui CAR-positiivne T-rakk on patsiendis CD19 valku ekspresseeriva kasvajarakuga seondunud, aktiveerivad kimäärse retseptori kostimulatoorsed domeenid T-rakus signaalirajad, mille tulemusena T-rakk aktiveerub, hakkab paljunema ning sekreteerima ühendeid, mis suunavad kasvajarakud hävitamisele. Ravim sai müügiloa 2018. aasta augustis. Harvikravim.

Kymriah (tisageenlekleutseel)

Kymriah (tisageenlekleutseel) on on rakupõhine geeniteraapia ravim, mida nimetatakse ka CAR-T-ravimiks. See on kahe B-rakkudest pärineva kasvaja (B-lümfotsütaarne äge lümfoidne leukeemia ja difuusne B-suurrakklümfoom) raviks mõeldud immuunravim, mille toimeaineks on patsiendi enda (autoloogsed) geenmuundatud T-rakud. Patsiendi verest eraldatakse T-rakud, kuhu viiakse laboritingimustes retroviiruse abil  kimäärset antigeeni retseptorit (CAR – chimeric antigeen receptor) ekspresseeriv kunstlik geen. See koosneb hiirest pärinevast üheahelalisest varieeruvast antikehafragmendist (scFv), mis seondub kasvajarakkude pinnal oleva valguga CD19 ja mille aminohappeahelasse on liidetud 4-11B ja CD3-dzeeta valkudest pärinevad kostimulatoorsed domeenid. CD3-dzeeta domeen on vajalik T-raku aktiveerimiseks ja kasvajavastaseks toimeks ning 4-11B soodustab geenmuundatud rakkude kasvu ja püsimist organismis. CD19-ga seonduvaid kimäärset antigeeni retseptorit ekspresseerivaid T-rakke paljundatakse kehaväliselt ja viiakse seejärel tagasi patsienti, kus nad suudavad tuvastada ja hävitada CD19 ekspresseerivaid kasvajarakke. Ravim sai müügiloa 2018. aasta augustis. Harvikravim.

Luxturna (voretigeen-neparvovek)

Luxturna (voretigeen-neparvovek) on viiruspõhine geeniteraapia ravim, mis sisaldab geenmuundatud adeno-assotsieerunud viirust. Viiruse genoomi on viidud toimivat RPE65 ensüümi kodeeriv geen. RPE65 (RPE – ingl retinal pigment epithelium) geen kodeerib terves silmas ensüümi, mis aitab võrkkesta rakkudel valgust püüda. Kui inimene pärib oma mõlemalt vanemalt muteerunud RPE65 geeni (muutus mõlemas genialleelis – bialleelne mutatsioon), halveneb inimese nägemine silma võrkkesta kõhetumise – retinaalse düstroofia – tõttu ning enamikel patsientidel lõpeb haigus täieliku nägemiskaotusega noores täiskasvanueas. Luxturna on näidustatud bialleelse RPE65 mutatsiooniga patsientidel eeldusel, et neil on võrkkestas veel piisaval hulgal funktsionaalseid rakke. Ravim manustatakse ühekordse süstina silma võrkkestaalusesse ruumi, kus viirus siseneb elusatesse võrkkesta rakkudesse. Sinna jõudes hakkab viirus tootma funktsioneerivat RPE65 ensüümi, mille tulemusena paraneb inimese võime valgust tajuda. Luxturna sai Euroopa Liidus tsentraalse müügiloa 2018. a novembris. Harvikravim.

​​​​​​​Zynteglo (betibeglogeenautotemtseel)

​​​​​​​Zynteglo (betibeglogeenautotemtseel) on rakupõhine geeniteraapia ravim, mis on mõeldud 12-aastaste või vanemate mitte-β0/β0 genotüübiga beetatalasseemiat põdevate patsientide raviks, kelle jaoks pole leitud peamise koesobivuskompleksi suhtes sobivat vereloome tüvirakkude doonorit. Selle haiguse korral ei tooda inimese organism hapnikku laiali kandva valgu hemoglobiini üht alaühikult (beetaglobiini) piisaval hulgal ja seetõttu ei toimi hemoglobiin piisava tõhususega. Selliste patsientide organismi hapnikuga varustatus sõltub regulaarsetest vereülekannetest. Need aga võivad viia liigse raua kuhjumiseni organismis ning samuti on vereülekandega alati oht kõrvaltoimete tekkeks. Zynteglo sisaldab patsiendilt endalt pärinevaid vereloome tüvirakke (autoloogsed CD34+ rakud), mille genoomi on lentiviirusvektori abil sisestatud βA‑T87Q-globiini geen. Kui lisatud geeniga rakud patsiendi organismi tagasi viia, kompenseerib sellelt toodetav beetaglobiin patsiendi punastes verelibledes puudu oleva beetaglobiini hulga ning patsient pole enam regulaarsetest vereülekannetest sõltuv. Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee andis Zynteglo müügiloataotlusele positiivse hinnangu 2019. aasta märtsis. Harvikravim.

​​​​​​​​​​​​​​ZOLGENSMA (onasemnogeen abeparvovek)

​​​​​​​ZOLGENSMA (onasemnogeen abeparvovek) on viiruspõhine geeniteraapia ravim, mis on näidustatud spinaalse lihasatroofiaga patsientide raviks, kellel on SMN1-geenis bialleelne mutatsioon ja kliiniliselt diagnoositud 1. tüüpi spinaalne lihasatroofia; või spinaalse lihasatroofiaga patsientide raviks, kellel on SMN1-geenis bialleelne mutatsioon ja kuni 3 SMN2-geeni koopiat.  Ravimi toimeaineks on SMN valku kodeerivat geeni sisaldav paljunemisvõimetu adeno-assotsieerunud viirus. SMN (ingl survival motor neuron) on valk, mis on hädavajalik lihaste liikuvust kontrollivate närvide (motoneuronite) toimimiseks. Selle valgu puudusel närvirakkude võime lihaseid aktiveerida langeb ja lihased kõhetuvad. Inimesed, kellel on SMN geen vigane ja korrektselt toimivat SMN valku ei toodeta, põevad spinaalset lihasatroofiat. Haiguse raske vormi korral sureb enamik patsiente enne teist eluaastat. Zolgensma toimeaineks oleva viiruse ülesandeks on viia võimalikult palju SMN geeni koopiaid närvirakkudesse. Geenis oleva info põhjal hakatakse tootma toimivat SMN valku, mis aitab kompenseerida organismi enda võimetuse seda valku tekitada. Zolgensmat manustatakse patsiendile veenisiseselt ja vaid üks kord. Vajaliku geeni rakkudesse viimiseks kasutatav viirus inimesel haigust ei põhjusta, kuid kõrvaltoimena esineb patsientidel sageli maksaensüümide (transaminaaside) tõus. Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee andis Zolgensma müügiloataotlusele positiivse hinnangu 2020. aasta märtsis. Harvikravim.​​​​​​​

Libmeldy (atidarsageenautotemtseel)

Libmeldy (atidarsageenautotemtseel) on rakupõhine geeniteraapia ravim, mille näidustuseks on metakromaatiline leukodüstroofia lastel, kellel on muteerunud mõlemad ensüümi arüülsulfataas A geeni alleelid (koopiad). Muteerunud geenide tõttu on arüülsulfataas A ensüümi aktiivsus organismis liiga madal ja selle tulemusena jäävad lagundamata teatud lipiidid - sulfatiidid. Sulfatiidid on närvirakkude ümber oleva müeliinkesta komponendid, kuid nende kuhjumine viib närvikoes põletikuliste sündmusteni. Selle tulemuseks on omakorda närvisüsteemi järkjärguline kahjustumine, kuna närvirakke kattev müeliinkest ei suuda enam oma ülesannet täita. Närvisüsteemi kahjustumise tulemusena kaovad haigel lõpuks liikumisvõime ja kognitiivsed oskused. Haigus esineb harva: üks juhtum  40000 kuni 160000 inimese kohta. Haigusel on kolm vormi, mis avalduvad eri vanuses: imiku (infantiilne), nooruki (juveniilne) ja täiskasvanu vorm. Libmeldy on näidustatud 1) lastele, kellel on kas haiguse hiline infantiilne või varane juveniilne vorm, ilma et haigus oleks veel avaldunud; 2) varane juveniilne vorm koos varase kliinilise ilminguga ja kes suudab veel iseseisvalt kõndida. Libmeldy sisaldab patsiendi enda (autoloogsed) CD34+ vereloome tüvirakke, mille DNA koosseisu on lentiviiruse abil viidud vigadeta arüülsulfataas A ensüümi kodeeriv geen. Korrektse geeniga rakkude siirdamisel patsiendile hakkab geen tootma töötavat arüülsulfataas A ensüümi ja haiguse progressioon muutub märkimisväärselt aeglasemaks. Libmeldy sai Euroopa Liidus kehtiva müügiloa 17. detsembril 2020. Harvikravim.

Tecartus ​​​​​​​

Tecartus on rakupõhine geeniteraapia ravim, mida nimetatakse ka CAR-T ravimiks. Tecartuse näidustuseks on taastekkeline (relapseerunud) või ravile allumatu mantelrakuline lümfoom täiskasvanud patsientidel, kes on varem läbinud kaks või enam süsteemset ravi ja mille hulgas on olnud ka ravi Brutoni türosiinkinaasi inhibiitoriga. Mantelrakuline lümfoom on mitte-Hodgkini lümfoomi harvaesinev alatüüp. Tecartuse toimeaineks on patsiendi enda (autoloogsed) geenmuundatud CD3+ T-rakud – nende genoomi koosseisu on retroviirusvektori abil viidud kimäärse antigeeni retseptori (ingl chimeric antigen receptor) geen. Kui CAR-T-rakud patsienti tagasi siirdatakse, leiavad nad oma uue retseptori abil üles kasvajarakud, mille pinnal on CD19 molekul. CAR-T-rakud seonduvad oma CD-19 vastase retseptori kaudu kasvajarakkudega, aktiveeruvad ning suunavad seeläbi kasvajarakud hävitamisele. Tecartus sai Euroopa Liidus kehtiva tingimustega müügiloa 14. detsembril 2020.

​​​​​​​​​​​​​​Skysona (elivaldogeenautotemtseel)

​​​​​​​Skysona (elivaldogeenautotemtseel) on rakuline geeniteraapia ravim, mille näidustuseks on peaaju adrenoleukodüstroofia lastel (ingl childhood cerebral adrenoleukodystrophy, CALD). Adrenoleukodüstroofiat põhjustab viga geenis ABCD1, mis asub X-kromosoomis. ABCD1 geeni kodeeritava ALDP ensüümi ülesandeks on vahendada väga pikkade ahelatega rasvhapete (ingl very long chain fatty acids - VLCF) transporti peroksüsoomidesse, rakus lipiidide ainevahetusega tegelevatesse organellidesse. Geenis oleva vea tulemusena ei suuda aga organism väga pikkade ahelatega rasvhappeid lagundada ning lipiidid kuhjuvad verre ja kesknärvisüsteemi. Selle tulemusena ei toimu närvirakke ümbritseva müeliinkatte moodustumine ootuspäraselt – laste närvisüsteem ei toimi nii nagu vaja. Samuti ei suuda vajalikke hormoone toota haigusest mõjutatud organismi neerupealised. Haiguse esinemissagedus on 1 : 18000 (meestel 1 : 15500). Skysona tehakse patsiendi enda luuüdis asuvatest CD34+ vereloome tüvirakkudest, kuhu lentiviiruse abil viiakse ABCD1 geeni normaalselt toimiv järjestus. Seejärel siiratakse rakud tagasi patsiendi verre, kus nad toimivat ALDP ensüümi tootma hakkavad. Skysona sai Euroopa Liidus müügiloa 16.07.2021.Harvikravim.​​​​​​​

Abecma (idekabtageenvikleutseel)

Abecma (idekabtageenvikleutseel) on rakupõhine geeniteraapia ravim, mida nimetatakse ka CAR-T ravimiks. Abecma on näidustatud hulgimüeloomi patsientidele, kes on saanud vähemalt kolm varasemat ravikuuri, nende hulgas ravi immunomoduleeriva ravimi, proteasoomi inhibiitori ja CD38 vastase antikehaga. Hulgimüeloom on pahaloomuline kasvaja, mida iseloomustab plasmarakkude ehk antikehi valmistavate B-rakkude eellasrakkude kontrollimatu paljunemine luuüdis või organismi teistes kudedes. Abecma on tehtud patsiendi enda T-rakkudest, kuhu on laboritingimustes sisestatud mitme erineva geeni piirkondi sisaldav ehk kimäärne geen. See kunstlik geen kodeerib B-rakkude küpsemise antigeeni (ingl B-cell maturation antigene, BCMA) ära tundvat retseptorit (anti-BCMA02). Kuna BCMA-d leidub ka kasvajarakkude pinnal, tunnevad patsienti tagasi viidud T-rakud kimäärse retseptori abil patsiendi organismis BCMA-positiivsed kasvajarakud ära,  mille tulemusena hakkavad CAR-T-rakud paljunema. Algab sündmuste ahel, mis viib kasvajarakkude hävitamiseni CAR-T-rakkude poolt. Ravim sai Euroopa Liidus müügiloa 18.09.2021. Harvikravim.

Breyanzi (lisokabtageenmaraleutseel)

Breyanzi (lisokabtageenmaraleutseel) on rakulise geeniteraapia ravim (nn CAR-T-rakud), mis on mõeldud täiskasvanud patsientide raviks, kellel on taastekkeline või ravile allumatu difuusne B-suurrakklümfoom, primaarne mediastinaalne B-suurrakklümfoom või 3B astme follikulaarne lümfoom ja kellel on olnud varem vähemalt kaks ravikuuri.

Breyanzi sisaldab kahte toimeainet: CD4+ ja CD8+ T-rakke, mis pärinevad patsiendilt endalt ja kuhu on lentiviirusvektori abil kunstlikes tingimustes viidud CD19 vastast kimäärset antigeeni retseptorit kodeeriv geen. Lisaks kodeerib kimäärne geen kärbitud ja seetõttu mittefunktsionaalset epidermaalse kasvufaktori retseptorit (EGFRt), mida saab kasutada ravimi toimivuse hindamiseks.

Breyanzi sai Euroopa Liidus müügiloa 2022. a aprillis.

Carvykti (tsiltakabtageenautoleutseel)

Carvykti (tsiltakabtageenautoleutseel) on rakulise geeniteraapia ravim (nn CAR-T-rakud), mis on mõeldud taastekkelise või ravile allumatu hulgimüeloomi raviks täiskasvanud patsientidel, kes on saanud vähemalt kolm varasemat ravikuuri, mille hulgas on ka ravi proteasoomi inhibiitori ja CD38 vastase inhibiitoriga, ja kelle haigus on pärast viimast ravikuuri progresseerunud.

Carvykti on tehtud patsiendi enda T-rakkudest, kuhu on laboritingimustes sisestatud mitme erineva geeni piirkondi sisaldav (kimäärne) kunstlikult loodud geen. See kodeerib B-rakkude küpsemise antigeeni (ingl B-cell maturation antigene, BCMA) ära tundvat retseptorit. Kuna BCMA-d leidub ka kasvajarakkude pinnal, tunnevad patsienti tagasi viidud T-rakud kimäärse retseptori abil patsiendi organismis BCMA valku kandvad kasvajarakud ära ja seonduvad nendega. Selle tulemusena hakkavad CAR-T-rakud paljunema. Algab sündmuste ahel, mille käigus CAR-T-rakud kasvaja hävitavad.

Carvykti sai Euroopa Liidus tingimustega müügiloa 2022. a mais.

Holoclar

Holoclar on koetehnoloogiline toode ning esimene tüvirakuravim Euroopas, mis sai müügiloa aastal 2015. Holoclar on ette nähtud täiskasvanud patsientide raviks, kellel on ühe või mõlema silma põletusest või söövitusest põhjustatud osaline kuni täielik limbaalsete ehk korneoskleraalses limbuses paiknevate tüvirakkude (LTR) puudulikkus (limbal stem cell deficiency, LTRD) ja sarvkesta vigastus pole võimeline ise taastuma. Holoclari manustatakse implantatsiooni teel haigesse silma pärast kahjustatud sarvkesta pinna eemaldamist. Esmalt võetakse patsiendi tervest (või vähem kahjustatud) silmast biopsia teel 1–2 mm2 limbuse tükike. Ravimi saamiseks kasvatatakse koetükki enam kui kahe nädala vältel laboris, et saada tüvirakurikas 2,2 cm suurune epiteelikiht (0,3–1,2 miljonit rakku fibriinist kandjal, kus umbes 3,5% on sarvkesta tüvirakud), mis seejärel siiratakse silma pinnale. Harvikravim.​​​​​​​

Spherox

Spherox sisaldab maatriksiga seondunud autoloogseid inimese kõhrerakkude sferoide ja on näidustatud täiskasvanutel põlve traumaatiliste kõhrevigastuste raviks, kui kahjustatud pind jääb vahemikku 1–10 cm2. Ravimi valmistamiseks võetakse artroskoopilisel teel väike tükk patsiendi enda põlvekõhrest, milles olevaid kõhrerakke ehk kondrotsüüte paljundatakse laboritingimustes kuni mikroskoopiliste kerajate rakukogumite ehk sferoidide moodustumiseni. Need implanteeritakse tagasi patsiendi põlveliigesesse. Spheroxi ravile järgneb spetsiifiline füsioteraapiat sisaldav taastusravi. Spherox sai müügiloa 2017. a juulis.

Alofisel (darvadstrotseel)​​​​​​

Alofisel (darvadstrotseel) on näidustatud keerukate perianaalsete fistlite (patoloogiline kitsas kanal) kogumi raviks täiskasvanud patsientidel, kellel on remissioonis või kerge ägenemisega sooleseina haarav Crohni tõbi, mille korral fistlid pole piisavalt allunud vähemalt ühele tavapärasele või bioloogilisele ravile. Ravimi toimeaineks on rasvkoest eraldatud mesenhümaalsed tüvirakud, mida manustatakse patsiendile vaid üks kord: rakud süstitakse haavandite ümbruse koesse, kus nad vähendavad põletikku ja kiirendavad haavandite paranemist. Ravim sai müügiloa 2018. aasta märtsis, harvikravim.

Viimati uuendatud: 05.07.2022