Veterinaarravimite statistika

Veterinaarravimite 2021. aasta statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Veterinaarravimite statistikas võetakse arvesse veterinaarravimite hulgimüüki veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele.

Hulgimüüjad

2021. aastal müüs veterinaarravimeid veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele üheksa hulgimüüjat. Neist kolm suurima turuosaga hulgimüüjat kattis 93% kogu veterinaarravimite turust: Zoovetvaru OÜ (48%), Magnum Veterinaaria AS (34%) ja Dimedium AS (11%). Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi alla 7%.

Veterinaarravimite turumaht

Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu. Veterinaarravimite turumaht on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, ulatudes 2021. aastal 16,55 miljoni euroni.

Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades aastatel 2017–2021

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse veterinaararstidele, sh põllumajandusettevõtteid või loomakliinikuid esindavatele veterinaararstidele – 15,2 miljoni euro väärtuses, mis on 92% veterinaarravimite turumahust. Müük üldapteekidele moodustas 6% (1,0 miljonit eurot), veterinaarapteekidele 2% (0,3 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele alla 1%.

Ravimituru jagunemine ATCVET gruppide lõikes

2021. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 65% kolm suurima käibega ravimirühma: parasiidivastased ained (QP) 24% (3,9 miljonit eurot), infektsioonivastased ained (QJ) 21% (3,5 miljonit eurot) ja immunoloogilised ained (QI) 20% (3,3 miljonit eurot). 18% turumahust moodustas skeleti-lihassüsteemi (QM) ning seedekulgla- ja ainevahetuse (QA) ravimite käive, ulatudes vastavalt 1,5 ja 1,4 miljoni euroni. Ülejäänud ravimirühmade käive oli tagasihoidlikum ja moodustas kokku 17% veterinaarravimite turumahust.

Joonis 3. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes aastatel 2017–2021

Parasiidivastased ained 

Parasiidivastaste ainete käive on pidevalt suurenenud, olles 2021. aastal 3,9 miljoni euroga suurima käibega ravimrühm. Kõrgeima käibekasvu ja suurima käibega on olnud nahaparasiitide vastased ained, insektitsiidid ja repellendid (QP53), ulatudes 2021. aastal 1,8 miljoni euroni (46% parasiidivastaste ainete käibest). Endektotsiidide (QP54) käive ulatus veidi üle ühe miljoni euro (27%). Anthelmintikumide (QP52) käive on aastate lõikes olnud kõige stabiilsem – 2021. aastal 0,7 miljonit eurot (17%). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete (QP51) käive, moodustades 10% parasiidivastaste ainete käibest.

Joonis 4. Parasiidivastaste ainete käive aastatel 2017–2021

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks 

Infektsioonivastaste ravimite käive

Infektsioonivastaste ravimite käive ulatus 2021. aastal 3,5 miljoni euroni ning jäi  2017.–2021. aastal vahemikku 3,2–3,8 miljonit eurot. Infektsioonivastastest ainetest on aastaid olnud suurima käibega kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD), mille käive suurenes pidevalt kuni 2018. aastani ja kahanes oluliselt aastatel 2019–2021. Pleuromutiliinide (QJ01XQ) käive tõusis hüppeliselt 2018. aastal, jõudes 2021. aastal suurima käibega rühmaks. Neile järgnevad tetratsükliinid (QJ01AA), fluorokinoloonid (QJ01MA) ja laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA).

Joonis 5. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias aastatel 2017–2021

Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes

2021. aastal vähenes müüdud toimeaine kogus võrreldes eelneva aastaga 5,6%, ulatudes 6,4 tonnini. Positiivse trendina on vähenenud humaanmeditsiini seisukohalt kriitilise tähtsusega B-kategooria antibiootikumide kasutamine veterinaarsel otstarbel: võrreldes eelneva aastaga vähenes 2021. aastal polümüksiinide müük 29%, kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide müük 25% ja fluorokinoloonide müük 20%.

Joonis 6. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes arvestades müüdud toimeaine kogust aastatel 2017–2021

Enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad olid 2021. aastal, arvestades toimeaine kogust, tetratsükliinid, penitsilliinid ja pleuromutiliinid.

Joonis 7. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel 2021. aastal

Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud doksütsükliini, tiamuliini ja amoksitsilliini.

Tabel 1.  Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel, enimmüüdud toimeained aastatel 2017–2021 (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)

Toimeaine (kg)

2017

2018

2019

2020

2021

1

Doksütsükliin

1 380

1 042

1 509

1 359

1 320

2

Tiamuliin

565

856

956

997

1 209

3

Amoksitsilliin

1 701

1 321

1 064

1 050

828

4

Monensiin

526

546

709

767

732

5

Bensüülpenitsilliin

683

742

697

571

553

6

Dihüdrostreptomütsiin

353

339

285

312

255

7

Oksütetratsükliin

178

242

245

220

241

8

Sulfametoksasool

205

218

393

402

217

9

Sulfadiasiin

90

121

118

69

112

10

Kloortetratsükliin

117

111

107

112

94

Immunoloogilised ained

Immunoloogiliste ainete käive jäi aastatel 2017–2021 vahemikku 2,6–3,3 miljonit eurot. Suurima käibega olid sigadel kasutatavad vaktsiinid, ulatudes 2021. aastal 1,6 miljoni euroni (49%). Järgnevad vaktsiinid veislastele (21%) ja koerlastele (15%).

Joonis 7. Immunoloogiliste ainete käive 2017.–2021. aastal

Humaanravimite kasutamine veterinaarias

Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2021. aastal meeleelundite ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimid.

 Joonis 9. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2021

Viimati uuendatud: 31.05.2022