Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Valminud on Ravimiameti arengustrateegia 2023-2026

09.01.2023 | 12:42

Ravimiameti uue arengustrateegia koostamisel lähtusime riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikus arengukavas „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ning “Ravimipoliitika 2030” seatud eesmärkidest. Strateegia loomisel arutasime läbi huvipoolte varasemaid tähelepanekuid ja murekohti ning küsisime neilt tagasisidet strateegiadokumendi kavandile.

Ravimiameti järgmise 4-aasta arenguhüpe on eeskätt suunatud tegevustele, mis aitavad kaasa ravimiteadlikkuse kasvule, toetavad ravimivaldkonna arengut, aga hoiavad fookuses ka Ravimiameti inimesi ning Ravimiametit. 

Meie visioon 2026:

„Ravimiametis on parimad, rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kelle teadmised, oskused ja väärtushinnangud kindlustavad ravimivaldkonna arengu ning ravimiteadlikkuse kasvu.“

„Ravimiametile on see järjekorranumbrilt neljas strateegiadokument. Pikaajaliste eesmärkide seadmine on aidanud meil muutuvas keskkonnas ja ka kriisides hoida fookust ameti ressursside ja kompetentside juhtimisel. Eelmise strateegiaperioodi eesmärkideni jõudsime üsna hästi. Covid-19 pandeemia aitas kohati kaasa (teadlikkus Ravimiametist ja ravimitest), aga seadis ka tõrkeid. On teemasid, mis on jätkuvalt olulised ja võtame need eelmisest strateegiast kaasa uude perioodi.“ sõnas ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk.

Infokülluses on lihtne eksida, inimestel on keeruline teha vahet tõenduspõhisel ja väärinfol. Peame oluliseks inimeste teadlikkuse suurendamist Ravimiametist, kui tõenduspõhise ravimiteabe valdajast, tõenduspõhise ravimiteabe laiapindset levitamist ja väärinfo kummutamist. Näeme siin koostöökohta eriala- kui patsiendiorganisatsioonidega. Nii toetame tõenduspõhise infoga ravijärgmust ning ravimite ratsionaalse kasutamist ja aitame patsiendil olla teadlikum partner raviprotsessis.

Ravimiteave peab olema ajakohane, objektiivne ja terviklik, aga ka hõlpsasti kättesaadav. Ravimiregistris on teave ravimi ja tema omaduste kohta, kättesaadavuse kohta, täiendavate ohutusmeetmete kohta kuid soovime, et ravimiohutuse tagamiseks ette nähtud täiendavad meetmed ja asendusravimite teave tarneraskuste korral, jõuaks hõlpsamini tervishoiutöötaja töölauale. Just siis, kui see on vajalik - ravimi väljakirjutamise ajal.

Eesmärgiks on ka tõhusam kliiniliste uuringute alane teabevahetus, et luua parem eeldus patsientide suunamiseks uuringutesse ning seeläbi võimalus raviks  innovatiivsete, uute ravimitega. Samuti mõtleme noorarstide teadlikkuse suurendamisele kliinilistest uuringutest, et Eestis toimuks ka tulevikus kliinilisi uuringuid ja oleks kvaliteetsete kliiniliste uuringute tegijaid.

Ravimiamet saab ravimiarendust toetada ka läbi regulatiivsete ja teaduslike nõuannete. Seni oleme andnud rohkem regulatiivset nõu, soovime nihet teaduslike nõuannete suunal tootjatele ja arendajatele.  

Ravimiametid töötavad Euroopas ühtse tööjaotuse põhimõttel. Võrgustiku jätkusuutlikkus ja võimekus on üks olulisi suundi Euroopa ravimiametite ühises strateegias. Eesti ravimiamet võtab üha enam vastutust ja kandvat rolli üleeuroopalistes teadushinnangutes (ravimite müügilubadega seotud ja muud teadushinnangud, ohutusandmete hindamine, kliinilised uuringud). Selleks peame oma pädevust hoidma ja arendama. Siiski, mitte üksnes sellest eesmärgist kantuna, et olla Euroopa kaardil. Meie Euroopa protseduurides kasvatatud teadmised on abiks siin Eestis nii tõenduspõhise teadmise jagamisel, järelevalves kui kohaliku ravimiarenduse toetamisel.

Uus strateegia leitav siit.

Eelmise strateegia kokkuvõte: