Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Ülevaade viimastel päevadel palju kõneainet tekitanud ravimite tarneraskustest

08.12.2022 | 16:15

Tarneraskuste puhul ei ole esmatähtis nende üldarv riigis, vaid eelkõige puuduva ravimi asendatavus ja haiguse olemus. Praegu rohkem kõlapinda leidnud tarneraskused pole põhjus ravimite kokkuostmiseks või mureks, et Eestis ei jagu vajalikke ravimeid.

Viimastel päevadel palju kõneainet tekitanud ravimite tarneraskused on teema, mis on tegelikult igapäevane ravimite valdkonnas nii meil kui mujal Euroopas. Ka paljud tänased mured ravimite kättesaadavusega on Euroopa-ülesed. Kõik tarneraskused ei põhjusta probleeme, st enamasti on ravim asendatav teise müügiloahoidja sama toimeaine ja tugevusega ravimiga. Keerulisem on siis, kui tuleb valida teine toimeaine. Tarneraskuste lahendus peitub koostöös ja asenduste leidmises.

Tänaste tarnehäirete põhjusena on ravimi tootjad nimetanud oodatavast suuremat kasutust, tekkinud energiakriisi, Ukraina sõda ning erinevate komponentide kättesaamisprobleeme (sh siis tooraine, pakkematerjal jms). Ühe ravimi tarnehäire suurendab alternatiivide kasutamist ja võib omakorda tekitada kättesaadavusmuresid.

Ravimiamet ei tooda ravimeid ega too neid maale,  aga meil on hea infovahetus arstide erialaorganisatsioonide, ravimiettevõtjate ning hulgimüüjatega, kellega koostöös saame otsida lahendusi (võõrkeelsete pakendite lubamine, müügiloata ravimite load, juhendid puuduva ravimi asendamiseks jne), et tarnehäire mõju patsiendile miinimumini viia.

Kõige parema ülevaate hetkeseisust, olemasolevatest tarneraskustest ning alternatiividest annab ravimiregister (www.ravimiregister.ee), kus iga preparaadi juures on tarneraskuse kohta eraldi märge. Tarneraskuste info liigub ravimiregistrist edasi üle X-tee, mis tähendab, et soovi korral saavad seda infot kasutada ka teised andmebaasid (sh haiglate ja arstide infosüsteemid).

Parimat nõu mure korral ning võimalike ravimiasenduste osas annab perearst või apteeker.

Alljärgnevalt lühike ülevaade, millised murekohad on saanud lahenduse ja millele tuleb leevendust lähikuudel.

Amoksitsiliini ehk laialt kasutatava antibiootikumide tarneraskused – täiendavad tarned tulemas ja juhis võimalikest asendustest

Tarneraskuste põhjused peituvad nõudluse suurenemises, tootja varasemast tagasihoidlikumal prognoosil, energiakriisil. Amoksitsiliini puudumine mõjutab vähem, aga siiski ka kombinatsioonpreparaate, mis sisaldavad lisaks amoksitsilliinile ka klavulaanhapet. Müügiloa hoidjad on Ravimiametile teada andnud, et tarneraskused kestavad eeldatavalt märtsini.

Ravimiamet on teinud koostööd Infektsioonhaiguste Seltsiga. Selts on teinud taotluse müügiloata amoksitsiliinide kasutamiseks ning Ravimiameti lubade (nii võõrkeelses pakendis turustamise load, kui ka müügiloata ravimite kasutusload) alusel on hulgimüüjad  teistelt Euroopa Liidu turgudelt Eestisse toonud ja toomas üle 18 000 pakendi erinevaid amoksistsillini preparaate.

Müügiloaga ravimite tootjad on lubanud tarnet detsembri teises pooles, mis peaks samuti tänast olukorda parandama.

Palusime ka Infektsioonhaiguste Seltsil koostada juhise, milliste teiste antibiootikumidega saab amoksitsilliini asendada. Perearstid on juhise saanud ja see on ka avaldatud Ravimiameti veebis.

Haiglas kasutatavad alteplaas ning tenekteplaas – oodatav tarnemaht on keskmist kasutust arvestades ravivajadust kattev

Üleeuroopaliselt on 2022-2023 tarnehäire müügiloa hoidja Boehringer Ingelheimi haiglas kasutatavate alteplaasi ning tenekteplaasiga. Nendel ravimitel on Euroopa Liidus vaid üks tootja. Eestis on suuremates ravikeskusest kasutuses alteplaas, väikses mahus tenekteplaas. Koostöös tootja, Euroopa Ravimiameti ning liikmesriikidega on suudetud ravivajadused alteplaasi osas katta ning seda ka järgmiseks aastaks. Seega, Eestile mõeldud tarnemaht on keskmist kasutust arvestades ravivajadust kattev.

Laste palavikuvastased siirupid Nurofen, Ibustar – on hõlpsasti apteegis asendatavad

Nõudlus on suurenenud üle Euroopa, ka Eestis on ibuprofeeni suukaudsete suspensioonide kasutus suurenenud kolmandas kvartalis ligi kolmandiku võrra (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Eestis turustavad ibuprofeeni suukaudseid lahuseid müügiloa hoidjad Reckitt Benckiser (Poland) S.A ning Berlin-Chemie.

Praegustel andmetel laheneb Reckitti tarneraskus jaanuaris ja Berlin-Chemiel veebruari lõpus. Sel nädalal on saabumas hulgimüükidesse Berlin-Chemie ravimi lisa, mis peaks olukorda leevendama. Saadaval on ibuprofeeni tabletid ning samal näidustusel kasutatavad paratsetamooli sisaldavad suukaudsed ravimid ning rektaalsuposiidid, mille kättesaadavusega probleeme ei ole. Siirupit on mugavam manustada kui tabletti, aga ravita siirupi puudumise pärast keegi ei jää.

Tulevikuvaatest on riigis töös hädavajalike ravimite elanikkonna varu loomine Eesti Varude Keskuse juures. Ravimiamet on andnud oma arvamuse (loetelu) hädavajalike ravimite nimekirja osas ning osalenud EVK-le nõuandva töörühma töös, samuti on töörühma töösse kaasatud teised ravimituru osapooled.