Ravimiameti andmetel* tarvitab Eesti elanikkond kõige enam kardiovaskulaarsüsteemi ravimeid, mis moodustavad üle kolmandiku kogu Eesti ravimikasutusest (Joonis 1). Ka enimkasutatud toimeainete esikolmiku moodustavad retseptiravimite puhul südameveresoonkonna ravimid: kolesterooliravimid rosuvastatiin ja atorvastatiin ning vererõhuravim ramipriil. Käsimüügiravimite seas on enim kasutatud toimeaineks atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (31 DPD/1000/ööpäevas) ehk niinimetatud südameaspiriin.
Joonis 1. Ravimirühmad, mida Eestis 2024. aastal kõige rohkem kasutati (protsentides ravimite kogukasutusest, ühiku DPD/1000/ööpäevas alusel). Ravimirühmad, mille osakaal jäi alla 3% ei ole joonisel kujutatud.
Kardiovaskulaarravimid võib tinglikult jagada südame- ja vererõhuravimiteks ning kolesterooliravimiteks. Südame- ja vererõhuravimite kasutamine on viimasel 10 aastal püsinud võrdlemisi stabiilsena, nii üldise kasutamise kui ka toimeainerühmade valiku osas (Joonis 2).
Joonis 2. Südame- ja vererõhuravimite (ATC rühmad C03, C07, C08, C09) kasutamine Eestis, 2015–2024.
Kolesterooliravimite (eelkõige statiinide), mis aitavad hoida kontrolli all vere lipiidisisaldust ning on olulisel kohal südameveresoonkonna haiguste tüsistuste ennetamisel, kasutamine on suurenenud ligi 2,5 korda (Joonis 3).
Joonis 3. Vere kolesteroolisisaldust vähendavate ravimite (HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid (C10AA)) kasutamine Eestis, 2015–2024.
Südamesõbralik tervisekäitumine peaks saama alguse juba lapseeas ning olema elukestev. Maailma Südameföderatsiooni hinnangul on vähemalt 80% südame-veresoonkonna haigustesse on ennetatavad, kui hoiduda peamistest riskiteguritest nagu suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Vererõhu, kolesteroolitaseme ja muude riskitegurite regulaarne jälgimine ning koostöö perearstiga aitavad kaitsta südame tervist. Arsti määratud ravimeid on oluline tarvitada järjepidevalt ja õigesti – see on üks tõhusamaid viise südame tervise hoidmiseks ja tüsistuste ennetamiseks.
Rohkem informatsiooni maailma südamepäeva kohta leiab Maailma Südameföderatsiooni kodulehelt ja Maailma Südamepäeva lehelt.
*Ravimite kasutamise paremaks analüüsimiseks on võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive. Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmi ning võrrelda ravimite tarvitamist riikide vahel. Ent tulenevalt osade ravimite annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel puudub defineeritud päevadoos enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel ning ATC rühmal V (varia), kuhu kuuluvad diagnostilised ained, kontrastained jne.
Ravimiameti statistikabüroo koostatud ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalsetel aruannetel.
