Ravimi kvaliteedi tagamine algab tootmisest
Ravimite tootmine peab alati vastama kehtestatud nõuetele ning tootmise käigus kontrollitakse muu hulgas ravimi koostist, toimeaine sisaldust ja teisi kvaliteedinäitajaid.
Selleks, et ravim avaldaks soovitud toimet, peab see sisaldama õiget toimeainet õiges koguses. Kui toimeainet on liiga vähe, ei pruugi ravim anda vajalikku ravitulemust. Liiga suur toimeaine kogus võib aga suurendada kõrvaltoimete ja muude tervisekahjustuste riski. Samuti tuleb vältida saastumist.
“Ravimite kvaliteeti kontrollitakse ka pärast nende turule jõudmist. Kuigi ravimitootjad kontrollivad iga toodetud ravimipartii kvaliteeti, teevad ravimiametid nii Eestis kui teistes Euroopa riikides turustatavatel ravimitele täiendavat pistelist kvaliteedikontrolli oma sõltumatutes laborites,” selgitab Ravimiameti järelevalve osakonna juhataja Liis Prii.
Ravimi kvaliteet peab säilima kogu teekonnal
Ravimi kvaliteedi tagamine ei lõpe tootmisega. Sama oluline on, kuidas ravimit enne patsiendini jõudmist transporditakse, ladustatakse ja säilitatakse.
Näiteks võivad liiga kõrge või madal temperatuur, liigne niiskus või muud sobimatud tingimused mõjutada ravimi kvaliteeti. Mõne ravimi puhul on eriti oluline, et kogu transpordi ja ladustamise ajal säiliks kindel temperatuurivahemik.
Seetõttu peavad ravimite hulgimüüjad ja apteegid järgima kindlaid nõudeid, mis aitavad tagada ravimite nõuetekohase säilitamise nii transpordil kui ladustamisel. Kui seda ei tehta, siis ei saa olla kindel, et ravim on kvaliteetne kuni pakendil märgitud kõlblikkusaja lõpuni.
Kuidas kontrollitakse apteegis ravimiTE ehtsust?
Lisaks ravimi kvaliteedile on oluline veenduda, et tegemist on ehtsa, mitte võltsitud ravimiga. Juba ravimit apteegis vastu võttes kontrollitakse, et see oleks pärit nõuetekohaselt tegutsevalt ravimi hulgimüüjalt ning ravim näeks nii visuaalselt kui dokumente kõrvale võttes välja nii nagu ette nähtud.
Valdava osa retseptiravimite ja osade käsimüügiravimite ehtsuse kontrollimiseks kasutatakse Euroopa riikides ravimite ehtsuse kontrolli süsteemi, mis aitab vältida võltsitud ravimite jõudmist patsientideni. Eestis haldab seda süsteemi Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS). Ravimite pakenditel on ainulaadne 2D kood, mida apteeker skaneerib kontrollimiseks enne ravimi väljastamist. Lisaks on pakendil veel rikkumisvastane seade, mis aitab tuvastada, kas pakendit on rikutud või avatud.
Kui kontrollimisel tekib hoiatus, selgitatakse välja selle põhjus ning kui tekib kahtlus võib apteeker jätta ohutuse tagamiseks ravimi väljastamata. “Hoiatus ei tähenda, et ravim on võltsitud, kuid annab märku täiendava kontrolli vajadusest. Nii aitab kontrollisüsteem võimalikke probleeme avastada juba enne ravimi patsiendi jõudmist,” tutvustab süsteemi toimimist Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA juhatuse esimees Raul Mill. Ta lisab, et pakendil olev 2D kood ei välista ravimi võltsimist, kuid selle abil saab pakendi ehtsust kontrollida.
Miks ei saa ravimi ehtsust hinnata ainult välimuse järgi?
Võltsitud ravim võib välimuselt olla ehtsa ravimiga äravahetamiseni sarnane. Ka pakend, tableti kuju või värvus ei pruugi anda märku, et tegemist on võltsinguga. Võltsijate eesmärk on teha nii sarnane toode, et isegi professionaalid ei suudaks seda visuaalsel vaatlusel õigest tootest eristada, veelgi vähem suudab võltsitud ravimit eristada patsient.
Võltsitud ravim võib sisaldada valet toimeainet, liiga vähe või liiga palju toimeainet või aineid, mida pakendil pole märgitud. Sageli võltsitud ravimites toimeaine üldse puudub. Sellise ravimi kasutamisel ei pruugi inimene saada vajalikku ravi ning tekkida võivad uued terviseprobleemid.
“Oluline on meeles pidada, et võltsijad ei pinguta selleks, et ravimitoime oleks sarnane või natukene halvem. Nende eesmärk on hõlptulu teenida ja valmistada suvaline toode, mis oleks visuaalselt sarnane originaalile. Võltsitud tooted ei tule õige ravimitootja laost lihtsalt soodsama hinnaga,” sõnas Mill.
Kokkuvõtteks: vaid seaduslikust apteegist või internetiapteegist ravimeid ostes saab olla kindel, et need on ehtsad ja kvaliteetsed. Kui ravimeid ostetakse aga mujalt, näiteks sotsiaalmeediast, müügiportaalist või eraisikult, ei saa olla kindel, kust need tegelikult pärinevad, mida sisaldavad või kuidas neid on säilitatud.
