<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Südame-veresoonkonna preparaadid on Eestis enimkasutatavad ravimid

29.09.2024 | 12:13

Täna, 29. septembril tähistatakse maailma südamepäeva, mille eesmärgiks tõsta inimeste teadlikkust südametervise ning südame ja veresoonte haiguste osas. Ravimistatistika näitab, et kardiovaskulaarravimite kasutamine Eestis on tõusutrendis ning ühtlasi on need ka enimkasutatavad ravimid Eestis.

Südame-veresoonkonna haigused on sagedaseim surma põhjus kogu maailmas. Maailma Südameföderatsiooni andmeil sureb igal aastal nende haiguste tagajärjel 18,6 miljonit inimest. Ka Eestis on südame-veresoonkonna haigused peamiseks surma põhjuseks: 2023. aastal suri nende haiguste tagajärjel 7500 inimest. 

Südamesõbralik tervisekäitumine peaks saama alguse juba lapseeas ning olema elukestev. Maailma Südameföderatsiooni hinnangul on vähemalt 80% südame-veresoonkonna haigustesse on ennetatavad, kui hoiduda peamistest riskiteguritest nagu suitsetamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine.

Väga oluline on ka haiguste õigeaegne diagnoosimine ning ravimitega kontrolli saavutamine. Ravimiameti koostatud ravimistatistika* järgi on Eestis enimkasutatavateks ravimiteks just südame-veresoonkonna preparaadid.

Võttes aluseks WHO ühiku defineeritud päevadooside arv 1000 elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööp), kasutab 1000-st Eesti elanikust 471 inimest üht südame-veresoonkonna ravimit iga päev tavalises annuses.

Joonis 1. Kardiovaskulaarsüsteemi toimivate ainete kasutamine Eestis ja lähiriikides aastal 2023.

Joonisel 1 on välja toodud kardiovaskulaarravimite kasutamine Eestis ja lähiriikides aastal 2023. Nagu jooniselt näha, on kõikides võrdlusesse kaasatud riikides kõige suurema kasutusega ravimirühmad reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained ning lipiidisisaldust muutvad ained. Ülejäänud ravimirühmade kasutamisel on märgata riigiti erinevusi. 

Statistika näitab ka, et kardiovaskulaarravimite kasutamine Eestis on pidevas tõusutrendis. Kõige enam tarvitatakse reniin-angiotensiinsüsteemi toimivaid aineid (211 DPD/1000/ööp), järgnevad lipiidisisaldust muutvad ained (113 DPD/1000/ööp) ning beetablokaatorid (56 DPD/1000/ööp).

Viimasel kümnel aastal on enim suurenenud lipiidisisaldust muutvate ainete, eelkõige statiinide, kasutamine – rohkem kui kaks korda. Need ravimid on olulisel kohal kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamisel, aidates hoida kontrolli all vere lipiidisisaldust. Joonis 2 iseloomustab muutusi statiinide kasutamises viimasel kümnel aastal toimeainete lõikes.

Joonis 2. Statiinide (C10AA) kasutamine Eestis aastatel 2014-2023.

Rohkem informatsiooni maailma südamepäeva kohta leiab:

*Ravimiameti statistikabüroo koostatud ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalsetel aruannetel.