Ravimiameti ülevaade apteekidest 2020. aasta apteegireformi ja eriolukorra valguses

Üldapteekide arv

Üldapteekide tegevuslubades toimub pidevalt mitmeid muutusi, samas on viimastel aastatel üldapteekide koguarv püsinud enam-vähem samal tasemel, jäädes alla 500. 2020. aasta alguses oli Eestis 498 kehtiva tegevusloaga üldapteeki, millest 352 olid põhiapteegid ja 146 haruapteegid.

Tabel 1. Üldapteekide arv koos haruapteekidega aastatel 2010−2020

2020. aasta esimene pool on üldapteekide jaoks olnud mitmeski mõttes erandlik. Aasta esimesed kuud olid tugevasti mõjutatud 1. aprillil jõustunud apteegireformist, mis tõi kaasa tegevusloa muutused ligi 300 apteegile. Vaid 36% apteekidest ehk 181 apteeki vastasid juba aasta alguses apteegireformi nõuetele. Ligi 200 tegutsemiskohta said uue tegevusloa omaja. Peamiselt toimusid muutused tegevuslubades käesoleva aasta märtsis.

Tabel 2. Apteekide vastavus apteegireformi nõuetele

93% apteekides jätkus apteegiteenuse osutamine ka peale apteegireformi tähtaega katkematult endises asukohas, mõned apteegid olid lühiajaliselt suletud ja avati taas mais-juunis. Esimese septembri seisuga ei olnud apteegiteenus võrreldes aasta algusega täpselt samal aadressil kättesaadav 34 asukohas, neist kolmveerand asusid suurtes, üle 4000 elanikuga linnades, kus apteekide tihedus on juba väga suur ning samas linnaosas või isegi samal tänaval vahetus läheduses on apteek olemas. Lisaks avati mitmeid apteeke uutel aadressidel. Ka väiksemates asulates, kus mõned tegutsemiskohad suleti, on apteegiteenus endiselt kättesaadavas kauguses. Toimunud muutusi apteekide koguarvus kajastab järgnev tabel, kus on välja toodud tegevusluba omavate üldapteekide arv koos haruapteekidega iga kuu alguse seisuga. Võrreldes aasta algusega oli apteegireformi jõustumise päeval 29 apteeki vähem, järgnevatel kuudel on aga lisandunud järjest uusi apteeke. 1. septembri seisuga oli Eestis 30 põhiapteeki enam kui aasta alguses ning apteekide üldarv oli 20 võrra väiksem.

Tabel 3. Üldapteekide arv koos haruapteekidega aastal 2020

*Tegevusluba omavate apteekide arv koos haruapteekidega 1. kuupäeva seisuga

Lisaks pingelisele muutusteperioodile seoses apteegireformiga kuulutati 12. märtsil Eestis välja eriolukord, mis kestis 17. maini. Igapäevane apteegitöö oli häiritud, kuna karta oli ravimite kättesaadavuse halvenemist ja kehtestati piirangud ravimite ostule: tavapärasest erinevate reeglite järgi ei saanud korduvretsepti alusel ravimeid korraga välja osta, apteegist võis ravimeid väljastada korraga vaid ühe retsepti alusel. Kehtestati ka piirangud suurte kaubanduskeskuste lahtiolekule. Avatud olid küll kaubanduskeskustes asuvad toidupoed ja apteegid, aga kaubanduskeskuste külastatavus ei vastanud sugugi tavapärasele tasemele. Eriolukorra alguses märtsis suurenes paariks nädalaks apteekide külastatavus, aga eriolukorra jätkudes aprillis ja mai esimeses pooles piirasid inimesed oma käike ja ka apteekide külastatavus langes märgatavalt.

Üldapteekide 2020. aasta I ja II kvartali käive

2020. aasta esimese kvartali (jaanuar-märts) käive on tugevalt mõjutatud apteegireformist.

Varasematel aastatel on esimese kvartali apteekide käive suurenenud võrreldes eelneva aasta sama perioodiga keskmiselt 5%, sealjuures ravimite käive 3% ja muude kaupade käive 8%. Käesoleval aastal aga kasvas I kvartali käive 18%, sealhulgas ravimite käive 17% ja muude kaupade käive 20%.

Teise kvartali käive on viimastel aastatel jäänud võrreldes I kvartali käibega enam-vähem samale tasemele. Ravimite käive muutus väga vähe, veidi erandlik oli 2019. aasta, mil ravimite käive kasvas 6%. Muude kaupade käive on vähenenud keskmiselt 10%. Seekord, 2020. aastal, on II kvartali käive tunduvalt väiksem ehk kriisiaja mõju on väga tugevalt väljendunud: üldapteekide kogukäive vähenes 20%, ravimite käive vähenes 20%, sh käsimüügiravimite käive vähenes 34% ja retseptiravimite käive vähenes 16%. Suurenes vaid veterinaarravimite käive – parasiidivastaste ravimite müük on viimastel aastatel teises kvartalis suuresti kasvanud. Ka apteegis müüdavate muude kaupade käive vähenes – 22%. Samas peab silmas pidama asjaolu, et 2020. aasta esimeses kvartalis oli apteegireformi mõjul käibe tõus tavapärasest suurem, mistõttu oli ka käibe langus väga järsk. Üldapteekide kogukäive teises kvartalis oli ligi 24 miljonit eurot väiksem kui esimeses kvartalis: ravimite käive vähenes võrreldes I kvartaliga 16 miljonit eurot ja muude kaupade käive ligi 8 miljonit eurot.

Tabel 4. Apteekide käibe muutus 2020. aasta esimeses ja teises kvartalis

Üldapteekide käive tavapäraselt on sesoonne: ravimite käive on I ja II kvartalis suhteliselt sarnane, kolmandas kvartalis veidi langeb ja suureneb tunduvalt IV kvartalis. Aasta alguses on ravimite käive taas enamasti väiksem kui eelnenud aasta lõpus. Muude kaupade käive on suurem I ja IV kvartalis ning madalam II ja III kvartalis.

Ravimite käive 2020. aasta I ja II kvartalis on võrreldes eelnevate aastatega täiesti erandlikud, sest I kvartali käive on peaaegu võrdne 2019. aasta IV kvartali käibega ja II kvartali käive on väiksem eelneva kahe aasta teise kvartali käivetest.

Ka neljanda kvartali käive on alates 2018. aastast olnud tunduvalt suurem kui eelnevatel aastatel. Alates 2018. aastast saavad ravikindlustatud inimesed, kes tasuvad soodusretseptidega ostetud ravimite eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot, täiendavat ravimihüvitist. Ravimihüvitis kehtib automaatselt, st täiendav soodustus saadakse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi apteegist välja ostmisel, ilma, et oleks vaja esitada haigekassale vastavat avaldust. Seetõttu on oluliselt suurenenud soodusravimite välja ostmine just aasta viimastel kuudel, mil patsient ise peab soodusravimite hinnast tasuma tunduvalt vähem.

Joonis 1. Üldapteekide kvartaalne käive

Üldapteekide 2020. aasta II kvartali käive

Üldapteekide II kvartali käibe võrdlus eelneva aasta II kvartaliga

Kuna apteekide käive on sesoonne, on asjakohane võrrelda käibenumbreid eelneva aasta sama perioodiga.

Üldapteekide kogukäive 2020. aasta teises kvartalis oli 93 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 7%. Ravimite käive ulatus 66 miljoni euroni, sellest käsimüügiravimite käive oli 12 miljonit eurot ja retseptiravimite käive 53 miljonit eurot. Ravimite käive kokku vähenes võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga 11%, sealjuures käsimüügiravimite käive 19% ja retseptiravimite käive 9%. Vähenes ka apteekidest väljastatud soodusravimite käive, sh nii patsiendi kui haigekassa poolt tasutud osa. Vaid muude kaupade käive suurenes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga – kasv oli 5%.

Tabel 5. Apteekide käibe muutus 2020. aasta II kvartalis võrreldes 2019. aasta II kvartaliga

Langes ka apteekides käideldud retseptide arv: 2020. aasta II kvartalis väljastati üldapteekides ravimeid 2,3 miljoni retsepti alusel, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14% vähem. Oluliselt vähenes nii EL paber- kui digiretseptide arv. Soodustusega väljastatud retseptide arv vähenes 14%, samas soodusravimite käive vähenes 9% ning keskmine soodusravimi maksumus tõusis 6%. Kasvas vaid üldapteekides käideldud veterinaarretseptide arv.

Tabel 6. Retseptide arvu muutus võrreldes 2019. aasta II kvartaliga

Muutused maakondlikus käibes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga

Apteekide käibe muutus maakondade ja suuremate linnade lõikes on väga erinev.

Oluliselt vähenes apteekide käive Eesti suuremates linnades – Tallinnas, Tartus ja Pärnus – 14%, Narvas 5%. Samas käive kasvas Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Raplamaal. Paljud inimesed suundusid kriisiolukorra ajal suurtest linnadest maapiirkondadesse ja ka ravimid osteti pigem väiksemate linnade ja keskuste apteekidest. Nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus vähenes nii ravimite kui muude kaupade müük, samas enamikes maakondades muude kaupade müük suurenes. Apteekide maakondlike käibenumbrite alusel võib järeldada, et muid kaupu, näiteks hügieenitarbeid, maske, esmaabivahendeid, osteti apteekidest varasemast rohkem. Kõige enam kasvas muude kaupade käive Harjumaal. Suurenes ka internetiapteekide käive, mis maakondlikus statistikas kajastuvad Tallinnas ja Harjumaal.

Tabel 7. Maakondliku käibe muutus 2020. aasta II kvartalis võrreldes 2019. aasta II kvartaliga

Muutused linna- ja maa-apteekides võrreldes eelneva aasta sama perioodiga

Ligi kolmveerand üldapteekidest asub linnades.

Kriisiaja mõju apteekide käibele erineb tugevasti linnas ja maal, erinevused linna- ja maa-apteekide ravimite ja muude kaupade käibe muutuses on selgesti märgatavad. Üldapteekide kogukäive vähenes linnades 12%, samal ajal maa-apteekide kogukäive kasvas 7%. Eelkõige on käibe vähenemine linnades tingitud ravimite müüginumbrite vähenemisest: ravimite käive kahanes 14% ja muude kaupade käive 4%, samas maa-apteekide ravimite käive vähenes küll nii käsimüügi- kui retseptiravimite osas, aga muude kaupade käive kasvas 33%. Maa-apteekide käibe positiivse trendi on põhjustanud oluliselt tõusnud muude kaupade käive.

Tabel 8. Muutused linna- ja maa-apteekides võrreldes eelneva aasta sama perioodiga

Muutused võrreldes eelneva aasta sama perioodiga sõltuvalt apteegi asukohast (kaubanduskeskuses, raviasutuses, tänavaapteek)

Käive on muutunud erinevalt sõltuvalt sellest, kas apteek asub kaubanduskeskuses (siia kuuluvad ka väiksemad keskused, kus apteek on toidupoe „katuse all“, näiteks Selver, Rimi jne), raviasutuses või tegutseb tänavaapteegina (apteek, millele on ligipääs otse tänavalt, st ei asu kaubanduskeskuses või raviasutuses). Kõige enam vähenes käive neis apteekides, mis asusid raviasutusega (tervisekeskus, haigla, kliinik jne) ühise katuse all, kusjuures ravimite käive vähenes neis apteekides 20%. Ka tänavaapteekides kahanes ravimite käive oluliselt – 15%. Mõlemas asukohas kasvas muude kaupade käive vastavalt 13% ja 15%. Kaubanduskeskustes asuvate apteekide käive vähenes kokkuvõttes 5%, samas enamikus Tallinna ja Tartu suurtes kaubanduskeskustes asuvates apteekides langes käive 30-45%.

Tabel 9. Muutus võrreldes eelmise aasta II kvartaliga