Milliseid ravimeid Eestis enim kasutatakse?
2025. aastal olid retseptiravimite seas enim kasutatud toimeained rosuvastatiin, ramipriil ja atorvastatiin. Rosuvastatiini ja atorvastatiini kasutatakse vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ning ramipriili muu hulgas kõrge vererõhu raviks.
Käsimüügiravimitest olid enim kasutatud atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioone (nn südameaspiriin), ksülometasoliini ning ibuprofeeni sisaldavad ravimid.
Viimase viie aasta andmed näitavad muutusi ravimite kasutamises. Näiteks on märgatavalt kasvanud semaglutiidi (vere glükoosisisaldust vähendav toimeaine) kasutamine. Kui 2021. aastal oli selle kasutamisnäitaja 2,9 defineeritud päevadoosi 1000 elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööp), siis 2025. aastaks oli see tõusnud 21,6-ni. Märkimisväärselt on suurenenud ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravimite, peamiselt metüülfenidaadi ja lisdeksamfetamiini, kasutamine, mis on viimase viie aasta jooksul neljakordistunud. Kui aastal 2021 oli ATH ravimite kasutamine 2,17 DPD/1000/ööp 2,17, siis 2025. aastal 8,55 DPD/1000/ööp.
Mida näitab apteegistatistika?
Aastaraamat sisaldab ka ülevaadet apteekide tegevusest, andes laiapõhjalise tausta apteegiturust, sh apteekide paiknemise, käibe ja personali kohta.
2025. aasta alguses tegutses Eestis 474 üldapteeki ja 24 haiglaapteeki. Enamik üldapteeke (65%) asus suuremates, üle 4000 elanikuga linnades, 9% väiksemates linnades ja 26% maapiirkonnas. Kõige rohkem oli üldapteeke Harjumaal (181) ja kõige vähem Hiiumaal (4). Keskmiselt oli Eestis üks üldapteek 2890 elaniku kohta.
Kõigi aasta jooksul tegutsenud apteekide ja nende haruapteekide kogukäive 2025. aastal oli 819 miljonit eurot, millest üldapteekide käive moodustas 78% ja haiglaapteekide käive 22%. Ravimite osakaal kogukäibest oli üldapteekides 75% ja haiglaapteekides 77%.
Internetiapteekide käive kasvas 2025. aastal 23%, võrreldes eelneva aastaga.
Ravimituru maht jätkas kasvamist
2025. aastal ulatus Eesti humaanravimite turumaht 559 miljoni euroni (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) hulgimüügi tasandil, kasvades varasema aastaga võrreldes 8,6%. Kõige suurema osa ravimiturust moodustasid retseptiravimid, mille osakaal oli 88%. Käsimüügiravimid moodustasid turumahust 12%.
Mida veel aastaraamatust leiab?
Lisaks eeltoodule sisaldab aastaraamat põhjalikke andmeid humaan- ja veterinaarravimite müügi ning kasutamise kohta, sealhulgas ülevaateid erinevatest ravimirühmadest ja toimeainetest. Eraldi peatükk on pühendatud antibiootikumide müügistatistikale, mis võimaldab võrrelda nii inimeste kui ka loomade ravis kasutatavate antibiootikumide müügi muutusi aastatel 2021–2025.
Tutvu Ravimiameti statistika aastaraamatuga SIIN.
Ravimiamet on Eesti ravimistatistikat koostanud alates 1994. aastast ning statistika aastaraamatuid avaldanud järjepidevalt alates 2006. aastast. Ravimite kasutamise statistika põhineb hulgimüügiandmetel, mis aitavad jälgida ravimite kasutamise suundumusi, apteegistatistika põhineb apteekide esitatavatel aruannetel.