Ahvirõuged: Euroopa Ravimiamet alustab Imvanexi hindamist

28.06.2022 | 16:07

Euroopa Ravimiameti Inimravimite komitee (CHMP) on alustanud andmete hindamist, et laiendada rõugete vaktsiini Imvanex kasutamist ahvirõugete vastu kasutamiseks.
    • Jaga

Imvanex on Euroopa Liidus kasutusel rõugete vastu vaktsineerimiseks. Vaktsiin sisaldab vaktsiinia viiruse elusat modifitseeritud vormi nimega „vaccinia Ankara“, mis on seotud rõugete viirusega. Seda vaktsiini on peetud ka potentsiaalseks vaktsiiniks ahvirõugete vastu kuna haigused on omavahel sarnased.

Otsus alustada andmete hindamist põhineb laboratoorsete uuringute tulemustel (mittekliinilised andmed), mis viitavad sellele, et vaktsiin käivitab antikehade tootmise, mis on suunatud ahvirõugete vastu ning mis võib seeläbi kaitsta inimest ahvirõugete vastu.

Praegu on Imvanexi tarne Euroopa Liidus piiratud. Imvanexi turustatakse USA-s nimega Jynneos, kus see on saanud loa kasutamiseks nii ahvirõugete kui ka rõugete vastu.

Euroopa Ravimiameti soovitused Jynneose kasutamiseks

Võttes arvesse, et Imvanex on praegu Euroopa Liidus piiratud saadavusega, on Euroopa Ravimiameti Hädaolukorra töörühm (Emergency Task Force (ETF)) soovitanud kasutada Jynneose vaktsiini.

Töörühm võttis otsuse tegemisel arvesse USA FDA järeldust, mis põhines kliinilistest uuringutest saadud tulemustel - Jynneos vaktsiin tekitab vaktsiinia viiruse vastaseid antikehi, mis omakorda aitavad vältida ka ahvirõugetesse nakatumist. Lisaks näitasid loomkatsed (sh primaatidel), et vaktsiin kaitses loomi, kes puutusid kokku ahvirõugete viirusega ja suurendas varasemate põlvkondade rõugevaktsiinide poolt esile kutsutud immuunvastust.

Jynneose kõige sageli esinevad kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus, punetus, paistetus, sügelemine ja kõvenemine süstekohal ning lihas- ja peavalu ning väsimus.

Vaktsiinist

Jynneos/Imvanex valmistab organismi ette kaitsmaks end rõugete ja ahvirõugete viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab vaktsiinia viiruse elusat modifitseeritud vormi nimega "vaccinia Ankara", mis on lähedas suguluses rõugete ja ahvirõugete viirustega. Vaktsiin ei põhjusta ise rõugeid ning ei suuda ise paljuneda.

Kuna rõuged ja ahvirõuged on omavahel sarnased viirused, kaitsevad vaktsiini abil tekkivad antikehad ka ahvirõugete vastu.

Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu loomulikku kaitset. Kui inimene puutub hiljem ahvirõugete või sarnase viirusega kokku, suudavad tekkinud antikehad koos immuunsüsteemiga viiruse rakkude vastu võidelda ja end selle vastu kaitsta.

Vaktsiini andmete hindamisest

Imvanexi andmete hindamine ahvirõugete kasutamise osas tähendab, et EMA hindab praegu olemasolevaid andmeid oodates samal ajal ametlikku müügiloa taotlust, mis võimaldaks laiendada Imvanexi kasutamist ka ahvirõugete vastu.

Ahvirõugetest

Ahvirõuged on haruldane haigus, mis põhjustab rõugetele sarnaseid sümptomeid. Ahvirõuged algavad tavaliselt palaviku, peavalu, lihasvalu ja väsimusega ning haigus võib olla eluohtlik, kuigi ahvirõugeid peetakse rõugetest leebemaks.

Inimesed võivad ahvirõugetesse nakatuda kokkupuutel erinevate loomadega nagu näiteks närilised ja primaadid, kuid viirus võib edasi kanduda ka inimeste omavahelise lähikontakti tagajärjel.

Alates 2022. aasta maist teatatud haiguspuhangud maailmas on esimesed väljaspool Aafrikat teatatud puhangud ja neil ei ole seost endeemiliste piirkondadega.

Euroopa Ravimiameti teate leiate siit