Ettevõtluses tekkinud ravimijäägid

Ettevõtetel tuleb kõlbmatuid ravimeid käideldes lisaks jäätmeregulatsioonidele arvestada ravimiseaduse paragrahvides 35-37 ning sotsiaalministri 17.02.2005 määruses nr 19 „Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord“ toodut.

1. Kõlbmatute ravimite säilitamine ettevõttes

• Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist (edaspidi kõlbmatud ravimid), tuleb turult kõrvaldada.
• Ravimite käitleja (apteek, hulgimüügi ladu ja tootmiskoht) peab kõlbmatud ravimid füüsiliselt eraldama muust kaubast selleks ette nähtud kohta ja arusaadavalt märgistama pakendi või kõlbmatute ravimite säilitamise koha.
• Apteegis tuleb täiendavalt füüsiliselt eraldada tarbijatelt vastu võetud kõlbmatud ravimid, mida käideldakse ohtlike jäätmetena. Selleks võib kasutada müügisaalis asuvat kõlbmatute ravimite kogumiseks sobivat kogumismahutit, mille ehitus välistab kõrvalistel isikutel võimaluse kõlbmatuid ravimeid sealt kätte saada. Kogumismahuti asukoht peab olema tähistatud märgatava ja loetava sildiga.
• Turult kõrvaldatud ravimite hoiutingimused peavad välistama nende taas käibesse sattumise või muu mittesihipärase kasutamise ning tagama nende säilitamise inimesele, loomale ja keskkonnale ohutult.
• Kaitseväel on lubatud õppeotstarbel väljaõppes ja õppustel kasutada enda ravimitagavaras olevaid süste- ja infusioonilahuseid, mille kõlblikkusaeg on lõppenud. Õppes kasutatavad kõlbmatud süste- ja infusioonilahused peavad olema selgelt märgistatud, et välistada nende kasutamine muul otstarbel. Kaitsevägi peab ravimite arvestuses märkima, milliseid ja mis koguses kõlbmatuid süste- ja infusioonilahuseid on õppeotstarbel kasutatud. Pärast õppeotstarbel kasutamist tuleb ravimid üle anda jäätmeseaduse alusel õigustatud isikule.
• Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule hävitamiseks üleandmiseni säilitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kehtestatud tingimustel. Hävitamine tuleb dokumenteerida (sh on oluline säilitada p 3.7 nimetatud saatekirjad).
• Kõlbmatute tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega ravimite kogumiseks või transportimiseks kasutatav pakend märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega.

2. Ravimite määratlemine ohtlikeks või tavajäätmeteks

• Ravimite käitlejal tuleb ravimid enne hävitamist määratleda kas ohtlikeks või tavajäätmeteks, sest sellest sõltub ravimite hävitamise viis. Määratlemisel tuleb lähtuda jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2015 määrusest nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (edaspidi määrus nr 70).
• Kõik tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid, antibiootikumid, narkootilised ja psühhotroopsed ravimid, teised ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid ja sorteerimata kõlbmatud ravimid on alati ohtlikud jäätmed (määrus nr 70 § 3 lõige 2). Tavajäätmeteks on ravimiseaduse § 8 nimetatud ravimite (taimne ravim, taimne toode, droog) jäätmed. Teiste ravimite puhul tuleb hinnata, kas neil on ohtlikud omadused (määrus nr 70 § 6 ja § 7).  
• Kui ei ole selge, kas kõlbmatute ravimite puhul võiks olla tegu tavajäätmete või ohtlike jäätmetega, tuleks ravimid suurema ohtu vältimise põhimõttest lähtuvalt määratleda ohtlike jäätmetena.
• Juhendi punktis 1.3 toodud ravimijäätmete määratlemiseks tavajäätmetena tuleb ravimi käitlejal ravimi koostisainete ökotoksikoloogiliste ja toksikoloogiliste omaduste põhjal tõendada, et neil ravimijäätmetel ei ole ühtegi kahjulikku toimet.

3. Ravimite hävitamiseks üleandmine

• Jäätmeseaduse § 73 lõike 2 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks nõutud jäätmeluba. Seega tohib ravimite kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid läbi viia jäätmeluba omav ettevõte. Ohtlike jäätmete korral peab ettevõttel olema lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
• Ravimiseaduse sätted ei keela ravimite käitlejale olla ise ravimite hävitajaks. Sellisel juhul peavad neil olema juhendi punktis 3.1 nimetatud load.
• Ravimite käitlejad, kellel ei ole juhendi punktis 3.1 nimetatud lubasid, peavad nii tava- kui ohtlikud ravimijäätmed üle andma vastavaid lube omavale jäätmekäitlusettevõttele.
• Jäätmekäitlusettevõttele üleantavad ohtlikud ja tavajäätmed peavad olema teineteisest eraldatud ja vastavalt tähistatud. Tavajäätmetena määratletud ravimijäätmeid ei tohi lisada teistele tavajäätmetele ning need tuleb jäätmekäitlusettevõttele hävitamiseks üle anda teistest tavajäätmetest eraldatuna, sest nende üleandmisel tuleb koostada jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja käitlemiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus.
• Ohtlike ravimijäätmete üle andmise kohta koostatakse ravimite käitleja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel samuti jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri ja käitlemiseks üleantavate ravimite nimekiri järgmiste andmetega: ravimi nimetus, tootja või müügiloa hoidja nimi, ravimipartii number ja kogus.
• Apteegis tarbijatelt vastu võetud kõlbmatud ravimid antakse ohtlike jäätmetena üle jäätmekäitlusettevõttele ja koostatakse jäätmeseaduse §-s 64 sätestatud ohtlike jäätmete saatekiri (ravimite nimekirja ei lisata).
• Üleandja ja vastuvõtja kinnitavad toimingut juhendi punktides 3.4, 3.5 ja 3.6 nimetatud saatekirjadel kuupäeva märkimise ja allkirjaga. Saatekirjad koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Neid säilitatakse apteegis kolm aastat ja ravimite tootmise või hulgimüügi ettevõttes viis aastat. Ohtlike jäätmete saatekirjale lisatud käitlemiseks üleantavate ravimite nimekirja säilitatakse igas ettevõttes kolm aastat arvates selle koostamisest.