Ravimijäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, sest need sisaldavad erinevaid keemilisi aineid ja ühendeid, mille keskkonda sattumisega kaasnevad ohud. Selleks, et ravimites olevad toimeained ja muud keemilised ühendid täielikult hävineksid, põletatakse ravimijäätmeid koos teiste ohtlike jäätmetega spetsiaalsetes põletites vähemalt 1300 °C juures.
Kui ravim visata tavaprügi hulka, liigub see koos muu olmeprügiga edasi tavapärasesse jäätmekäitlusse. Tavaprügi käitlemisel ei hävine ravimites olevad toimeained täielikult, sest seal ei kasutata selliseid põletustingimusi, mis suudaksid ravimite toimeained täielikult hävitada.
Nii võivad need jõuda pinnasesse, looduskeskkonda ja veekogudesse ning selle mõju on väga tõsine. Näiteks hormoonravimite jäägid võivad mõjutada kalade ja kahepaiksete arengut ning sigimisvõimet. Antibiootikumide jäägid võivad aga soodustada antibiootikumiresistentsete bakterite teket. See tähendab, et tulevikus ei pruugi antibiootikumid enam haiguste ravis toimida nii hästi kui praegu.
Mõned toimeained aga lagunevad väga aeglaselt ning võivad lõpuks jõuda isegi põhja- ja joogivette. See tähendab, et pikemas perspektiivis võivad need mõjutada inimeste tervist ja jõuda ka meie toidulauale.
Väike tegu, suur mõju
Kliimaministeeriumi andmetel jõuab Läänemerre igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mille üheks põhjuseks on ravimijäätmete vale käitlemine. Selleks, et kaitsta nii looduskeskkonda kui ka meie enda tervist, tuleb aegunud ja majapidamises kasutamata jäänud ravimeid käsitleda samamoodi nagu teisi ohtlikke jäätmeid: sorteerida need eraldi ja viia õigesse kogumiskohta.
Eestis võtavad ravimijäätmeid vastu jäätmejaamad, ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid ja apteegid. Kuidas ravimijäätmeid sorteerida ja mida enne kogumiskohta viimist meeles pidada, saab lugeda SIIT.
Loomise kuupäev: 05.06.2026
