Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Humaanravimite statistika

Ravimiameti koostatud humaanravimite 2022. aasta ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalsetel aruannetel. Humaanravimite statistikas arvestatakse ainult ravimite hulgimüüki üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (hoolekandeasutused, riigi- ja teadusasutused jt).

Hulgimüüjad

Aastal 2022 tegutses Eestis 65 ettevõtet, kellel oli ravimite hulgimüügiga tegevusluba. Humaanravimite turustamisega üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele tegeles 30 ettevõtet. Ligi 80% humaanravimite turumahust moodus kahe suurema hulgimüüja käive: Magnum Medical OÜ (46,4%) ja Tamro Eesti OÜ (33,2%). Neile järgnesid Terviseamet (7,1%), Baltfarma OÜ (5,6%) ja Roche Eesti OÜ (4,6%). Ülejäänud hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades kokku 3% turumahust.

Lisainfo tegevuslubade kohta leiate tegevuslubade registrist.

Inimestel kasutatavate ravimite turumaht

Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on stabiilses kasvutrendis. Aastal 2022 oli humaanravimite käive 431 miljonit eurot, olles 5,5% suurem kui aastal 2021. Viimasel kahel aastal on ravimituru käibemahus märgatav osa Covid-19 vaktsiinidel, mis 2021. aastal moodustasid sellest 6% ja eelmisel aastal 3% (Joonis 1).

Ravimituru maht on väljendatud hulgimüügi väljamüügi hindades (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

Joonis 2. Humaanravimite turumaht aastatel 2018-2022

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 293 miljoni euro eest (68% turumahust). Haiglaapteekide väljastati ravimeid 122 miljonit euro (28% turumahust) ulatuses ning teistele asutustele 16 miljoni euro (4% turumahust) eest. Joonisel 1 on näha, et kui varasematel aastatel moodustas ravimite müük teistele asutustele ca 4 miljonit eurot (1%) turumahust, siis aastal 2021 ja 2022 oli see tavapärasest suurema osakaaluga. Sellise muutuse tingis Covid-19 vaktsiinide turule jõudmiine ja kasutamine.

Retseptiravimite käive moodustas eelmisel aastal 86,1% ravimituru mahust. Käsimüügiravimite ja haiglapakendite osakaal oli tagasihoidlikum – vastavalt 13,4% ja 0,5%. Vaadates ravimite käibeid kvartalite lõikes, siis tavapäraselt esineb sesoonsus: retseptiravimite puhul on esimese ja kolmanda kvartali käive väiksem kui teise ja neljanda kvartali oma (Joonis 2), käsimüügiravimite puhul võib täheldada aga käibe suurenemist I ja IV kvartalis (Joonis 3). Viimase viie aasta pildis joonistub välja erandliku 2020. aasta esimene pool, kui pandeemia ja apteegireformi mõjul varuti esimeses kvartalis ebaharilikult palju ravimeid ning see omakorda mõjutas ravimite käibe tugevat langust sama aasta teises kvartalis. Aasta teises olukord stabiliseerus. 2021. aastal jätkus tavapärane sesoonsuse trend ja 2021. aasta IV kvartalis saavutas ravimiturg oma senise kõrgeima käibetaseme. Aastal 2022 püsis ravimituru käibemaht kõrgel tasemel.

Joonis 2. Retseptiravimite käive aastatel 2018-2022 kvartalite lõikes

Joonis 3. Käsimüügiravimite käive aastatel 2018-2022 kvartalite lõikes

Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine

2022. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (23%) ning süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (14%), millest viiendik olid Covid-19 vaktsiinid. Seedekulgla ja ainevahetuse ravimite osakaal oli 12% ning vere ja vereloomeorganite ravimitel 11%. Ühtekokku moodustasid need neli rühma 60% 2022. aasta ravimituru käibest.

Joonis 4. Humaanravimite käive ATC rühmade lõikes aastatel 2018-2022.

Ravimite käive ei ole kindlasti parim võimalus ravimite kasutamise analüüsimiseks, kuna rahaline väärtus sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks geneeriliste ravimite turule tulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele, või osade ravimite oluliselt kallimast hinnaskaalast (nt kasvajavastased ja immunomoduleerivad ravimid, viirusvastased ravimid).

Ravimite kasutamise paremaks analüüsimiseks on võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive. Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid  ning võrrelda ravimite tarvitamist riikide vahel. Ent tulenevalt osade ravimite annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel puudub defineeritud päevadoos enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel ning ATC rühmal varia (diagnostilised ained, kontrastained jne).

Hinnates ravimite kasutamist Eesti elanikkonnas ühiku DPD/1000/ööpäevas alusel, näeme, et kõige enam tarvitati kardiovaskulaarsüsteemi ravimeid (471 DPD/1000/ööpäevas), mis moodustavad üle kolmandiku kogu Eesti ravimikasutusest. Lahti kirjutatult: 2022. aastal kasutas 471 Eesti elanikku 1000st (ehk pea pooled Eesti elanikud) igapäevaselt mõnd südame-veresoonkonda toimivat ravimit selle tavalises päevases annuses. Ravimite kasutamisest 15% moodustavad seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (196 DPD/1000/ööp) ning 12% närvisüsteemi ravimeid (161 DPD/1000/ööpäevas).

Joonis 5. Ravimirühmad, mida Eestis 2022. aastal kõige rohkem kasutati (protsentides ravimite kogukasutusest, DPD/1000/ööpäevas).

Enimkasutatud toimeaineteks olid retseptiravimitest ramipriil (54 DPD/1000/ööpäevas), rosuvastatiin (52 DPD/1000/ööpäevas) ja atorvastatiin (39 DPD/1000/ööpäevas) ning käsimüügiravimitest atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (37 DPD/1000/ööpäevas), ksülometasoliin (27 DPD/1000/ööpäevas) ja ibuprofeen (24 DPD/1000/ööpäevas).

Kokku turustati 2022. aastal Eestis 4552 erinevat ravimipakendit, erinevaid toimeaineid oli 1400.

2022. aasta kokkuvõtvalt:

  • Ravimiturg: 431 miljonit eurot / 33,6 miljonit pakendit
  • Ravimite müük üldapteekidele: 293 miljonit eurot / 31 miljonit pakendit
  • Ravimite müük haiglaapteekidele:  122 miljonit eurot /2,2 miljonit pakendit
  • Ravimite müük teistele asutustele:  16 miljonit eurot / 0,4 miljonit pakendit
  • Retseptiravimid: 371 miljonit eurot / 20,5 miljonit pakendit
  • Käsimüügiravimid: 58 miljonit eurot / 12,9 miljonit pakendit
  • Haiglapakendid: 2 miljonit eurot / 0,2 miljonit pakendit
  • Kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained: 99 miljonit eurot
  • Infektsioonivastased ained: 60 miljonit eurot
  • Seedekulgla ja ainevahetuse ravimid: 50 miljonit eurot
  • Vere ja vereloomeorganite ravimid: 46 miljonit eurot

Lisainfo

  • Ravimiamet teeb määruses "Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise kord ja hinnakiri" toodud hinnakirja järgi ravimite statistilisi analüüse:

Statistilise analüüsi tasulised teenused ja hinnakiri

  • Teaduslike uuringute läbiviimise, publikatsioonide, ettekannete ja õppematerjalide koostamise eesmärgil väljastab Ravimiamet ravimi- ja apteegistatistikat juuresoleva vormi alusel.

  • Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Saab tutvuda Ravimiameti koostatud ravimistatistika viimase viie aasta andmetega (ATC rühmade kaupa, DPD/1000/ööpäevas) Vaata siit.

Viimati uuendatud: 18.04.2023