Apteek

Apteegid

Apteegikülastaja jaoks ei ole enamasti vahet, kas ta satub põhi- või haruapteeki, sest mõlemas on võimalik osta kõiki ravimeid. Haruapteek on sageli lihtsalt väiksem ning seal reeglina ei valmistata kohapeal ravimeid. Haruapteekide loomise võimalus on mõeldud eelkõige selleks, et väiksemad asulad ei jääks apteegita, kui rangemate nõuetega põhiapteegi pidamine end ära ei tasu. Alates 01.04.2020 ei või haruapteeki pidada üle 4000 elanikuga linnas.

• Haiglaapteegid on haigla struktuuriüksusteks, mis varustavad nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega. Haiglaapteekidel ei ole ravimite jaemüügiõigust kodanikele. Haiglaapteegid asuvad peamiseltsuuremates haiglates.
• Veterinaarapteegid võivad väljastada üksnes veterinaarravimeid. Veterinaarravimeid võivad müüa ka kõik üldapteegid.

Apteegiteenuse osutamine

Apteegiteenuse osutamine on võrreldes mitmete teiste teenustega üsna detailselt reguleeritud. Enne apteegile tegevusloa andmist kontrollitakse põhjalikult, kas apteegi pidamiseks on loodud sobivad tingimused ja tegevusloa omaja ning apteegi juhataja on nõuetele vastavad. Alles seejärel annab Ravimiamet apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa ja apteek saab alustada tööd.

Apteegi põhitegevuseks on:

• ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest.
• ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ning jaendamine.

Apteekide kaart 

Apteegipidaja õigused ja kohustused

Kõikidel apteekidel on nii õigus kui kohustus müüa kõiki Eestis turustatavaid ravimeid. Kui patsiendile vajalikku ravimit parajasti apteegis müügil ei ole, siis tuleb see viivitamata tellida.

Kui ravimi tellimine võtaks patsiendi vajadusi arvestades liiga kaua aega, tuleks apteekril patsienti lahenduse leidmisel aidata – vajadusel Ravimiametit kaasates. Kui valikus on mitu patsiendile sobivat ravimit, tuleb pakkuda kõiki apteegis müügil olevaid patsiendile sobivaid ravimeid, sh juhtida tähelepanu soodsaimale ravimile. Kui patsient ei soovi osta soodsaimat ravimit, on apteekril kohustus patsienti selle olemasolust teavitada.

Nõustamine

Põhjalik, asjakohane ja patsiendile arusaadav nõustamine on lahutamatu osa ravimi väljastamisest. Nõustamise sisu ja pikkus sõltub erinevatest teguritest, näiteks sellest, kas ravimeid ostetakse endale, oma pereliikmele või kellelegi teisele ning kas ravimeid on juba varasemalt kasutatud, hakatakse tarvitama esmakordselt jne. Apteeker peab ravimi kasutajat teavitama ka ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ning säilitamisest.

Kui valikus on mitu patsiendile sobivat ravimit, tuleb pakkuda kõiki apteegis müügil olevaid patsiendile sobivaid ravimeid, sh juhtida tähelepanu soodsaimale ravimile. Kui patsient ei soovi osta soodsaimat ravimit, on apteekril kohustus patsienti selle olemasolust teavitada.

Teavitamiskohustus odavama ravimi olemasolust on apteekril nii retsepti- kui käsimüügiravimite osas, seda ka juhul kui patsient ise on valinud kallima ravimi. Kui mõnda retseptiravimit ei ole apteegis kohapeal müügil, tuleb ostja soovil see apteeki tellida.

Teised tooted

Lisaks ravimitele võib apteegis müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid. Nende müük ja valmistamine ei või takistada ravimite müüki ega valmistamist. Muude kaupade (nt dekoratiivkosmeetika) müük apteegis ei ole lubatud.

Soovitame apteekril enne toodete tellimist, mille osas ei ole selgust apteegis müümise kohta, eelnevalt Ravimiametiga nõu pidada.

Ravimite valmistamine

Mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus on kõikidel üldapteekidel, mis asuvad 4000 või enama elanikuga linnas. Teised apteegid võivad ravimeid valmistada, kui selleks on loodud nõutavad tingimused ning vastav kõrvaltingimus on kantud tegevusloale. Valmistamiskohustuseta apteekidel on kohustus vastu võtta retsept või tervishoiuteenuse osutaja tellimisleht ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks ning ravim mõistliku aja jooksul tellida valmistamisõigusega apteegist ja väljastada.

Seega võib klient ekstemporaalse ravimi retseptiga pöörduda igasse apteeki.

Seeriaviisiliselt valmistatud või jaendatud ravimeid võib apteek edasimüümiseks väljastada ainult oma haruapteegile või valmistamisõiguseta üldapteegile retsepti või raviasutuse tellimislehe  põhjal koostatud tellimuse alusel. 

Teenused apteegis

Mitmetes apteekides mõõdetakse nt vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset, või määratakse teisi tervisenäitajaid.

Apteegis ei diagnoosita ega ravita haigusi, kuid mõõtmistulemused võivad olla esimeseks märgiks, et on vaja pöörduda kontrolliks arsti juurde.

Apteeki saab tagastada ravimid, mis on aegunud või muul põhjusel ei leia kasutamist – neid  peab vastu võtma iga apteek. Apteek ei  võta vastu teisi tooteid, nt tühje ravimipakendeid, süstlaid, toidulisandeid jmt. Apteek suunab ravimid hävitamisele.

Ravimite ohust keskkonnale ja kõlbmatute ravimite käitlemisest saab lugeda siit.

Kaugmüük

Eestis on lubatud üldapteegil tegeleda ravimite kaugmüügiga ehk pidada internetiapteeki. Üldapteegi tegevusloa omaja võib teostada inimtervishoius kasutatavate ravimite ja veterinaarias kasutatavate käsimüügiravimite kaugmüüki ainult vastava õiguse olemasolul. Ravimite kaugmüük on ravimite jaemüük arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena. Ravimite kaugmüük on lubatud ainult veebilehel, mis sisaldab nõuetele vastavat rahvusvaheliselt tunnustatud logo ning tõendab, et tegemist on seaduslikult töötava internetiapteegiga. Samuti võib apteek pakkuda apteegis kohapeal ostetud ravimite kättetoimetamise teenust.

Ravimite hinnad apteegis

Retseptiravimite hinnad erinevates apteekides oluliselt ei erine, sest maksimaalne lubatud jaemüügi juurdehindluse määr on piiratud. Käsimüügiravimite osas võib esineda hindades erinevusi tulenevalt erinevate apteegikettide sooduspakkumisest. Hinnad võivad erineda toidulisandite ja muude apteegis müüdavate kaupade osas, kuna toodetele, mis ei ole ravimid, ei kehti ravimite juurdehindluse piirmäärad.

Kõik apteegid peavad tagama piisava valiku Eestis turustatavaid ravimeid, samuti peavad olema müügil ravimid, mille osas on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, st sama toimeainet sisaldavatest ravimitest odavaimad.

Kes saab olla apteegiomanik?

Tegevusloa omaja võib olla avalik-õiguslik juriidiline isik, proviisorist füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud mittetulundusühing. Üldapteegi tegevusloa omaja enamusosalus ja valitsev mõju peab kuuluma proviisorile, kes on ühes oma apteekidest ka juhatajaks.

Alates 1. aprillist 2020 peab apteegi omanikeringis üle 50% osalus olema proviisoril. Omanikeringi (sh vähemusosanike) kaudu võib olla seotud kuni neli apteeki, mis asuvad vähemalt 4000 elanikuga asulas. Väiksemates asulates ei ole omanike kaudu seotud apteekide arvu piiratud.

Apteegiomanikuks ei või olla isikud, kellel on ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusluba või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Eesmärgiks on vältida ravimite jaemüügil huvide konflikti tekkimist raviteenuse (sh veterinaarias) osutamise, ravimite tootmise ja hulgimüügi valdkondadega.

Apteek Eestis ei pea kuuluma ühtegi apteegiketti. Apteegi omanik otsustab, kas liituda mõne turundusketiga või mitte. Ravimiostja jaoks tagab see sageli ühtlase kvaliteedi kõigis sama keti apteekides ja mõned mugavamad teenused või allahindlused.

Apteegiga seotud juhendid ja vormid on leitavad siit.