Covid-19 vaktsiinid

Tänaseks on Euroopa Komisjon heaks kiitnud ja välja andnud viiele koroonavaktsiinile tingimustega müügiloa. Need koroonavaktsiinid on Comirnaty, Spikevax, Vaxzevria, Janssen ja Nuvaxovid.

Euroopa Liidus ja Eestis müügiloa saanud SARS-CoV-2 vaktsiinid

1. Pfizeri ja BioNTechi koostöös arendatud vaktsiin Comirnaty. Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 21.12.2020.

  • Comirnaty vaktsiini info vaktsineeritavale |  (uuendatud 28.02.22)
  • Comirnaty ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | PDF (uuendatud 28.02.22)
  • Comirnaty kohta käivad küsimused ja vastused leitavad siit (uuendatud 24.01.22)

2. Moderna arendatud vaktsiiniga SPIKEVAX. Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 06.01.2021.

  • COVID-19 Vaccine SPIKEVAX vaktsiini info vaktsineeritavale |   (uuendatud 24.02.22)
  • COVID-19 Vaccine SPIKEVAX ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | info (uuendatud 24.02.22)
  • COVID-19 Vaccine SPIKEVAX kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT

3.  Astra Zeneca ja Oxfordi ülikooli koostöös arendatud vaktsiin VAXZEVRIA. Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 29.01.2021

  • VAXZEVRIA vaktsiini info vaktsineeritavale |   (uuendatud 2.02.22)
  • VAXZEVRIA ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | info (uuendatud 2.02.22)
  • VAXZEVRIA kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT (uuendatud 24.01.22)

4.  Janssen-Cilag International N.V. poolt välja töötatud koroonavaktsiin Jcovden (vaktsiini nimi muudetud 29.04.22). Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 11.03.2021 COVID-19 Vaccine Jannsen vaktsiini info vaktsineeritavale

(uuendatud 24.02.22)
Jcovdeni ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | info (uuendatud 24.02.22)
Jcovdeni kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT (uuendatud 24.01.22)

5.  Novavax'i arendatud koroonavaktsiin Nuvaxovid. Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 20.12.2021. 

Nuvaxovid'i vaktsiini info vaktsineeritavale | 

Nuvaxovid'i ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | info
Nuvaxovid'i kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT (24.01.22)

Nuvaxovid (tuntud ka nimega NVX-CoV2373). Sarnaselt teistele vaktsiinidele aitab Nuvaxovid valmistada organismi ette kaitseks COVID-19 vastu. Vaktsiin sisaldab laboris valmistatud SARS-CoV-2 pinnal leiduva ogavalgu väikeseid osakesi. Vaktsiinis on ka adjuvant – aine, mille ülesanne on tugevdada vaktsiiniga tekkivat immuunvastust. Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu loomulikku kaitset: antikehasid ja T-rakke. Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem kokku SARS-CoV-2 viirusega, tunneb immuunsüsteem viiruse ogavalgu ära ja on valmis seda ründama. Antikehad ja immuunrakud kaitsevad COVID-19 vastu, nad hävitavad viiruse, takistavad  selle tungimist keharakkudesse ja hävitavad ka viirusega nakatunud rakud. 

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

Euroopa Ravimiametis müügiloataotluse kiirendatud eelhindamises olevad COVID-19 vaktsiinid

Euroopa Ravimiametis on eelhindamises neli vaktsiinikandidaati (uuendatud 2.12.21)

1. Sputnik V (Gam-COVID-Vac) viib organismi üksnes info haigustekitaja antigeenist ja see info on DNA kujul. Antigeeni peab organism DNA-l oleva geneetilise info põhjal ise valmistama. SARS-CoV-2 viiruse välispinnal asuvad nn ogavalgu molekulid, mis aitavad viirusel peremeesrakkudesse siseneda. See on COVID-19 haiguse vallandumise eeltingimuseks. Sputnik V sisaldabki DNA-d, kus on info koroonaviiruse ogavalgu valmistamiseks.Sputnik V koosneb kahest adenoviiruste perekonda kuuluvast viirusest – Ad26 ja Ad5. Esimene vaktsiiniannus sisaldab Ad26 ja teine annus Ad5 viirustüve. Mõlemad viirustüved sisaldavad DNA kujul infot koroonaviiruse ogavalgu tootmiseks. Kui inimene saab vaktsiini, hakkavad rakud DNAs oleva info põhjal viiruse ogavalku tootma. Inimese organismi jaoks on see valk „võõras“ ja see algatab immuunvastuse – viirusspetsiifiliste antikehade ja immuunrakkude T-lümfotsüütide tekke. Kui inimene hiljem päris viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem viiruse ära ja suudab selle kahjutustada, ilma et ise haigestuks. Vaktsiinis kasutatavad adenoviiruse tüved on paljunemisvõimetud ja haigestumist ei põhjusta.

2. Sinovac Life Sciences Co., Ltd. välja töötatud koroonavaktsiin COVID-19 Vaccine (Vero Cell) Inactivated valmistab organismi ette kaitsmaks ennast SARS-CoV-2 viiruse eest. COVID-19 Vaccine (Vero Cell) Inactivated vaktsiin sisaldab inaktiveeritud (surmatud) viirusosakesi, mis ei põhjusta haigestumist. Lisaks sisaldab vaktsiin adjuvanti, mis aitab tekitada tugevama immuunvastuse. Pärast vaktsineerimist algatavad inaktiveeritud viirusosakesed meie organismis immuunvastuse, mille käigus hakatakse viiruse vastu antikehi valmistama. Kui vaktsineeritud inimene hiljem SARS-CoV-2 viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem selle ära ning on võimeline meie organismi viiruse eest kaitsma.

3. Sanofi Pasteur’i välja töötatud vaktsiin Vidprevtyn valmistab sarnaselt teiste vaktsiinidega organismi COVID-19 viirusega nakatumise eest kaitsma. Tegu on valgupõhise vaktsiiniga – see sisaldab laboris valmistatud SARS-CoV-2 ogavalku. Vaktsiin sisaldab ka adjuvanti, mis on immuunvastuse tugevdamiseks kasutatav ühend. Kui inimene saab vaktsiini, tunneb inimese immuunsüsteem ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. 

4. Valneva välja töötatud vaktsiin VLA2001. Eeldatakse, et Valneva vaktsiin aitab organismil valmistuda kaitseks koroonahaigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse vastu. Vaktsiin sisaldab inaktiveeritud (surmatud) viirusosakesi, mis ei põhjusta haigestumist. Vaktsiin sisaldab ka kahte adjuvanti – need on ühendid, mis tugevdavad vaktsiiniga tekkivat immuunvastust. Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu antikehi. Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem SARS-CoV-2 viirusega kokku, tunneb immuunsüsteem selle ära ning on võimeline meie organismi viiruse eest kaitsma.

Euroopa Ravimiametile müügiloa taotluse esitanud COVID-19 vaktsiinid

Taotlusi ei ole praegu esitatud.

Kogu informatsioon Covid-19 vaktsiinidest, vaktsiini Eestisse jõudmisest ja vaktsineerimisest on leitav siit: www.vaktsineeri.ee. Info täieneb jooksevalt.

Kliinilistes uuringutes kõige kaugemale jõudnud vaktsiinikandidaadid on ravimiamet kokku pannud koondtabelisse: 

Viimati uuendatud: 29.04.2022