Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Veterinaarravimite statistika

Veterinaarravimite aasta statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Veterinaarravimite statistikas võetakse arvesse veterinaarravimite hulgimüüki veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele.

Hulgimüüjad

2022. aastal müüs veterinaarravimeid veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele ning teistele asutustele 7 hulgimüüjat. Neist neli suurima turuosaga hulgimüüjat kattis 98% kogu veterinaarravimite turust: Zoovetvaru OÜ (52%), Magnum Veterinaaria AS (31%), Dimedium AS (9%) ja Optimer OÜ (6%). Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi alla 2%.

Veterinaarravimite turumaht

Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu. Veterinaarravimite turumaht on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, ulatudes 2022. aastal 17,4 miljoni euroni.

Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades aastatel 2018–2022

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse veterinaararstidele, sh põllumajandusettevõtteid või loomakliinikuid esindavatele veterinaararstidele – 16,1 miljoni euro väärtuses, mis on 92% veterinaarravimite turumahust. Müük üld- ja veterinaarapteekidele moodustas 8% (1,3 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele jäi alla 1%.

Ravimituru jagunemine ATCVET gruppide lõikes

2022. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 63% kolm suurima käibega ravimirühma: parasiidivastased ained (QP) 22% (3,9 miljonit eurot), immunoloogilised ained (QI) 21% (3,6 miljonit eurot ja infektsioonivastased ained (QJ) 20% (3,5 miljonit eurot). Võrdselt 9%-lise turuosaga järgnesid skeleti-lihassüsteemi (QM) ning seedekulgla- ja ainevahetuse (QA) ravimite käive, ulatudes vastavalt 1,6 ja 1,5 miljoni euroni. Ülejäänud ravimirühmade käive oli tagasihoidlikum ja moodustas kokku 19% veterinaarravimite turumahust.

Joonis 2. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes aastatel 2018–2022

Parasiidivastased ained 

Parasiidivastaste ainete käive on pidevalt suurenenud, olles 2022. aastal 3,9 miljoni euroga suurima käibega ravimrühm. Kõige enam on müüdud nahaparasiitide vastaseid aineid, insektitsiide ja repellente (QP53), mille käive ulatus 2022. aastal 1,7 miljoni euroni (44% parasiidivastaste ainete käibest). Endektotsiidide (QP54) käive ulatus veidi üle ühe miljoni euro (29%). Anthelmintikumide (QP52) käive on aastate lõikes olnud kõige stabiilsem – 2022. aastal 0,6 miljonit eurot (16%). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete (QP51) käive, moodustades 11% parasiidivastaste ainete käibest.

Joonis 3. Parasiidivastaste ainete käive aastatel 2018–2022

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks 

Infektsioonivastaste ravimite käive

Infektsioonivastaste ravimite käive aastal 2022 ulatus 3,5 miljoni euroni ning jäi aastatel 2018–2022 vahemikku 3,4–3,8 miljonit eurot. Infektsioonivastastest ainetest on aastaid olnud suurima käibega kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD), mille käive on alates 2018. aastast vähenenud. Pleuromutiliinide (QJ01XQ) käive tõusis hüppeliselt 2018. aastal, ja on alates 2021. aastast suurima käibega rühm. Neile järgnevad tetratsükliinid (QJ01AA), penitsilliinide kombinatsioonid (QJ01CR) ja laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA).

Joonis 4. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias aastatel 2018–2022

Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes

2022. aastal jäi müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva aastaga samale tasemele, ulatudes 6,4 tonnini. Positiivse trendina on viimasel viiel aastal vähenenud humaanmeditsiini seisukohalt kriitilise tähtsusega kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide kasutamine veterinaarsel otstarbel.

Joonis 5. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes arvestades müüdud toimeaine kogust aastatel 2018–2022

Enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad aastal 2022 arvestades toimeaine kogust olid tetratsükliinid, penitsilliinid ja pleuromutiliinid.

Joonis 6. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel aastal 2022

Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud doksütsükliini, tiamuliini ja amoksitsilliini.

Tabel 1. Antibiootikumide müük veterinaarsel otstarbel, enimmüüdud toimeained aastatel 2018–2022 (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)

Toimeaine (kg)
2018
2019
2020
2021
2022

1

Doksütsükliin

1 042

1 509

1 359

1 320

1 381

2

Tiamuliin

856

956

997

1 209

1 172

3

Amoksitsilliin

1 321

1 064

1 050

828

857

4

Monensiin

546

709

767

732

813

5

Bensüülpenitsilliin

742

697

571

553

493

6

Sulfametoksasool

218

393

402

217

234

7

Dihüdrostreptomütsiin

339

285

312

255

166

8

Oksütetratsükliin

242

245

220

241

157

9

Sulfadiasiin

121

118

69

112

121

10

Tülosiin

29

25

60

52

99

Immunoloogilised ained

Immunoloogiliste ainete käive jäi aastatel 2018–2022 vahemikku 2,8–3,7 miljonit eurot. Suurima käibega on olnud sigadel kasutatavad vaktsiinid, ulatudes 2022. aastal 1,5 miljoni euroni (42% kõigist vaktsiinidest). Järgnevad vaktsiinid veislastele (24%) ja koerlastele (15%).

Joonis 7. Immunoloogiliste ainete käive 2018.–2022. aastal

Humaanravimite kasutamine veterinaarias

Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2022. aastal meeleelundite ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimid.

 Joonis 8. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2022

Viimati uuendatud: 23.03.2023