Avaldame alljärgnevalt med24.ee ilmunud loo.
Ravimite kättesaadavuse võti on küll suuresti tootjate käes, aga mõjureid on palju ja need võivad omavahel põimuda ja kombineeruda. Planeerimine, toimeainete kättesaadavus, tootmine, tarneahelad on sõltuvuses paljudest faktoritest ega piirdu ühe riigi piiridega. Ühe tootjaga toimuv võib mõjutada paljude riikide ravimiturgu ja ravimite kättesaadavust neis. Ühes riigis toimuv võib kujuneda globaalseks mureks. Ravimite tootmis- ning tarneahel on pikk ja keerukas ning ettenägematuid takistusi võib esineda selle igas etapis. Vahel on tootjal tekkiv probleem pikemalt ette näha, vahel tekib ootamatult. Jätkuvalt on olulisteks mõjuriteks COVID, lisandunud on sõda Ukrainas ning energiaturul toimuv. Ka inimeste haigestumus ei ole püsivalt ühetaoline ning sellest tulenevalt on ka ravimite vajadus muutuv.
Euroopa ravimiturg sõltub väga palju Aasiast – nii toimeaine- kui ravimitootmine on paljuski seal. Eesti omakorda sõltub Euroopa Liidu ravimituru olukorrast – Eestis on ravimitootmine tagasihoidlik, kriitiliselt olulisi ravimeid ei toodeta. Eestis kasutatavate ravimite turumahust moodustab Eestis toodetud ravimite maht vaid 0,2%.
Ravimite tarneraskusi elimineerida ei ole suutnud ükski riik. Kahtlemata on tarneraskused patsientidele ebamugavad ning halvemal juhul ravimi puudumisel tervisele ohtlikud, seetõttu tuleb ravimite tarneriske maandada ja seda on tehtud nii süsteemselt kui riigiti.
Kas käesolev aasta on hullem kui eelmised?
Ravimite tarneraskustes ei ole midagi uut. Kahjuks on need igapäevase elu osaks siin ja mujal maailmas. Tarneraskused on harva riigispetsiifilised. Sageli juhtub, et ühe ravimi tarnehäire suurendab alternatiivide kasutamist ja võib omakorda tekitada kättesaadavuse muresid.
Ei saa öelda, et tänavune aasta on kuidagi erilisem. Kolm aastat tagasi detsembri alguses olid tarneraskused samuti fookuses. 2019. aastal teavitasid müügiloa hoidjad Ravimiametit 284 ravimi tarneraskusest, käesoleval aastal 352 ravimi tarneraskusest.
Toona olid tarneraskuste põhjused peamiselt ravimite ja toimeainete tootmisprobleemid, partii vabastamise viibimised, aga ka tootja ebatäpne müügiprognoos, logistikavead, komponentide puudus või ravimi nõudluse ootamatu suurenemine. Praegused tarnehäirete põhjused on jäänud suuresti samaks. Lisandunud on energiakriis ja personalipuudus.
Mida näitab tarneraskuste arv?
Tarneraskuste üldarv ei näita suurt midagi. Mis siis oluline on? Esmatähtis on, kas puuduvat ravimit saab asendada ja haiguse olemus, mille ravimil on tarneraskus. Kui arvule asendatavuse sisu juurde anda, jääb pikast nimekirjast järele üsna lühike ning ka need on koostöös erialaseltside ja hulgimüüjatega leidnud lahenduse (sama toimeaine sisaldusega müügiloata ravimite tarned teistest riikidest), et Eesti patsientide ravi saaks jätkuda.
Igal ajahetkel on tarneraskuses umbes sada ravimit. Suurusjärguna on see püsinud läbi aastate sarnasena. Kaugel sellest, et kõik nad oleksid kriitilised inimeste ravi seisukohast. Nende hulgas on nii retsepti- kui käsimüügiravimeid. Valdavas osas on ravimid asendatavad (sama toimeainega, sama tugevusega ja ravimvormis teise tootja ravimiga või mõne teise toimeainega). Praegustes tarnehäiretes annavad rohkem tooni dermatoloogilised ravimid kreemide ja geelide vormis (nt akneravimid), infektsioonhaiguste vastased (amoksitsilliin) ning psühhiaatriavaldkonna ravimid (metüülfenidaat).
Mõne ravimi puudumine on siiski märgatavam kui teise
Kui meil pole apelsini- või vaarikamaitselist ibuprofeeni siirupit saada, siis ei jää ükski laps ravita – valuvaigistite ja palavikku langetavate ravimite valik on apteegis lai ja apteeker aitab leida sobiva asenduse. Praegu tarneraskuses olevates ravimitest võib välja tuua mõne kriitilisema.
Amoksitsiliini ehk laialt kasutatava antibiootikumide tarneraskused, mida on toodud võõrkeelses pakendis, millele on täiendavad tarned tulemas ja Infektsioonhaiguste Seltsi juhis võimalikest asendustest Ravimiameti veebis leitav.
Haiglas kasutatavad alteplaas ning tenekteplaas, millel on küll tarneraskus, aga mille oodatav tarnemaht on keskmist kasutust arvestades ravivajadust kattev.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravis kasutatava metüülfenidaadi üks tootjatest ei suuda tagada ravimit suurenenud nõudluse foonil – tarned küll toimuvad, kuid ravimit ei tule nii palju kui vaja oleks. Saadaval on teise tootja sama toimeainega ravimid, mille annused ja ravimvorm on veidi erinevad.
Mitmeti on ajakirjanduses kajastatud semaglutiidi (näidustatud ebapiisavalt kontrollitud 2. tüüpi diabeedi raviks) kättesaadavust. Ravimil on nõudluse suurenemisest tingitud tarnehäired terves Euroopa Liidus. Et Eestis jätkuks ravimit 2. tüüpi diabeetikutele, kellel muud ravimid ei ole olnud tõhusad, keelas Ravimiamet selle ravimi väljaveo. Ravimit Eestis on, aga arvestades üleeuroopalist kättesaadavusmuret, puudub kindlus ravimi stabiilseks olemasoluks. Retseptikeskuse andmetele tuginedes näeme et ca 38% juhtudel on ravim määratud kasutamiseks näidustuseväliselt – valdavas osas on ravim kirjutatud rasvumise ja muude liigtoitumuse diagnooside korral, tulenevalt sellest, et kaalulangus on selle diabeediravimi kõrvaltoime. Läbilõige väljakirjutajatest on mitmekesine - endokrinoloogidest patoloogideni. Esmatähtis on tagada ravim 2 tüüpi diabeediga haigetele, kelle muu ravi ei ole olnud tõhus.
Tarneraskuste lahendus peitub koostöös ja asenduste leidmises
Mida kiiremini müügiloa hoidja võimalikust tarnehäirest või ükskõik milline turu osapool puuduvast ravimist meile teada annab, seda kiiremini saavad tekkida lahendused. Ravimiamet ei tooda ravimeid ega too neid maale, aga tarneraskuses oleva ravimi asendus eeldab tõenäoliselt meie luba – võõrkeelse pakendi turustamise luba, müügiloata ravimi kasutamise luba. Meil on hea infovahetus arstide erialaorganisatsioonide, ravimiettevõtjate ning hulgimüüjatega, kellega koostöös saame otsida lahendusi, et tarnehäire mõju patsiendile miinimumini viia.
Riskide maandamisest
Rohkem, kui kunagi varem mõtlevad kõik ravimite tarneahela osapooled ja asutused riskide maandamisele. Euroopa ametkonnad mõtisklevad selle üle kuidas vähendada EL-i ravimituru sõltuvust Aasiast nii tooraine kui valmistoote osas. Jagatakse süsteemsemalt tarneraskuste teavet ja kriisides hoitakse ekstra pilku teatud ravimite olemasolul.
Iga tootja peab oma riske maandama, mõeldes oma tarnekanalitele, et oleks valida rohkem kui üks. Muutuvates oludes peab olema hea planeerija (pandeemia-aegset ravimikasutust ei saa võrrelda tavaolukorraga, et selle põhjal prognoose teha).
Haiglaapteegid on Eestis omaalgatuslikult ravimivarusid suurendanud, hulgimüüjate ladudes on enamiku ravimite puhul ligikaudu ühe kuu varu, samuti on üldapteekides teatav laovaru.
Kriiside valguses peab iga inimene mõtlema oma isiklikele vajadustele. Soovitame hoida:
- krooniliste haiguste raviks vajalikud retseptiravimid vähemalt 1 kuu varu
- sagedamini vaja minevaid ja esmaabis kasutatavaid käsimüügiravimeid vähemalt 1 nädala varu, arvestades leibkonna suurust
Kõige parema ülevaate tarneraskustes olevatest ravimitest annab ravimiregister (www.ravimiregister.ee). Tarneraskuste info liigub ravimiregistrist edasi üle X-tee, mis tähendab, et soovi korral saavad seda infot kasutada ka teised andmebaasid. Head arstid, te kasutate oma töös spetsiifilisi süsteeme, mida ei halda ega arenda riik. Kordan oma aastatetagust sõnumit – paluge oma IT-arendajatelt nende süsteemide arendust, et tarneraskuste teave jõuaks teie töölauale. Nii saaksite tarneraskusest teada enne ravimi väljakirjutamist ja te ei saada patsienti apteeki, kes pettununa teie juurde tagasi jõuab. Ravimiamet on seejuures alati valmis kaasa mõtlema, kuidas ravimiregistris olevat infot oleks kõige mõistlikum kasutajale kuvada.
Tulevikuvaatest on riigis töös hädavajalike ravimite elanikkonna varu loomine Eesti Varude Keskuse (EVK) juures. Selleks on EVK-l tervishoiuvaru osas nõuandev töörühm ning Ravimiamet osaleb selles, samuti on töörühma töösse kaasatud teised ravimituru osapooled, ka apteekrite ja haiglate esindajad. Ravimiamet andis oma arvamuse (loetelu) hädavajalike ravimite (nii retsepti- kui käsimüügiravimid) nimekirja osas mais.
Sõnal on jõud
Ravimite kättesaadavuse mure saab sõnade toel kergesti kriisiks pöörata. Tarneraskused on häirivad, aga päriselt habras on olukord mõningate ravimite ning nende asendatavusega. Tehes igapäevameedias üldistusi, et tegemist on kogu Euroopat ähvardava ravimikriisiga, tekib paratamatult ostupaanika. Jah, kui mõni ravim on puudu, siis tuleb avalikkust sellest informeerida ning mõelda, millised on võimalikud lahendused. Ravimiamet oma veebilehel järjepidevalt selliseid uudiseid ka avaldab. Paanikas igaks juhuks ravimite kokku ostmine ei ole kellegi huvides, ei soodusta ravimite ratsionaalset kasutamist ega taga, et ravimi saab see patsient, kes seda kõige rohkem vajab. Nii võimegi seista silmitsi ka nende ravimite puudusega, mida muidu oleks igal juhul jagunud. Vastutustunnet ootaks kõikidelt sõnumiloojatelt.
Kokkuvõttes. Tänane aasta ei ole erandlik tarneraskuste poolest. Tarneraskuste arv ei ole kõige olulisem indikaator olukorra ilmestamiseks. Ravimite tarneraskused on alati olnud ja teatud ebamugavusena ilmselt jäävad. Küsimus on, kuivõrd kohanemisvõimelised me oleme ja kuidas saame riske maandada. Ka riigi varu ei hoia meid täielikus turvatsoonis ega taga, et kõik ravimid oleksid alati võtta. Tarneraskuste puhul on oluline kiire ja asjalik koostöö – tootja, hulgimüüja, apteek, arstide erialaseltsid.
Enamasti on Eestis lahendusi otsitud väga operatiivselt. Minu suurimad tänud müügiloa hoidjatele, kes vaatavad ringi Euroopa turgudel puuduva ravimi asendamiseks, reageerivad konkurendi tarneraskusele siinsete varude suurendamisega; hulgimüüjatele paindlikkuse ja kiire tegutsemise ning infovahetuse eest; arstide erialaseltside esindajatele, kes meie palvel teevad müügiloata ravimi taotluse, kui muud võimalust pole; apteekritele, kes meediapaanika foonil käituvad ratsionaalselt ja püüavad ravimiostjaid tasakaalukusele suunata.