• English
  • Eesti
UudisedUudised

Ravimiameti ülevaade apteekidest 2020. aasta apteegireformi ja eriolukorra valguses

05.10.2020
Printer-friendly version

Üldapteekide arv

Üldapteekide tegevuslubades toimub pidevalt mitmeid muutusi, samas on viimastel aastatel üldapteekide koguarv püsinud enam-vähem samal tasemel, jäädes alla 500. 2020. aasta alguses oli Eestis 498 kehtiva tegevusloaga üldapteeki, millest 352 olid põhiapteegid ja 146 haruapteegid.

Tabel 1. Üldapteekide arv koos haruapteekidega aastatel 2010−2020

 

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

Üldapteegid

486

477

469

475

478

476

493

490

495

494

498


2020. aasta esimene pool on üldapteekide jaoks olnud mitmeski mõttes erandlik. Aasta esimesed kuud olid tugevasti mõjutatud 1. aprillil jõustunud apteegireformist, mis tõi kaasa tegevusloa muutused ligi 300 apteegile. Vaid 36% apteekidest ehk 181 apteeki vastasid juba aasta alguses apteegireformi nõuetele. Ligi 200 tegutsemiskohta said uue tegevusloa omaja. Peamiselt toimusid muutused tegevuslubades käesoleva aasta märtsis.

Tabel 2. Apteekide vastavus apteegireformi nõuetele

 

01.01.2020

01.02.2020

01.03.2020

23.03.2020

27.03.2020

31.03.2020

Vastavad apteegid

181

187

190

276

406

456

Mittevastavad apteegid

317

308

304

210

67

14

 

93% apteekides jätkus apteegiteenuse osutamine ka peale apteegireformi tähtaega katkematult endises asukohas, mõned apteegid olid lühiajaliselt suletud ja avati taas mais-juunis. Esimese septembri seisuga ei olnud apteegiteenus võrreldes aasta algusega täpselt samal aadressil kättesaadav 34 asukohas, neist kolmveerand asusid suurtes, üle 4000 elanikuga linnades, kus apteekide tihedus on juba väga suur ning samas linnaosas või isegi samal tänaval vahetus läheduses on apteek olemas. Lisaks avati mitmeid apteeke uutel aadressidel. Ka väiksemates asulates, kus mõned tegutsemiskohad suleti, on apteegiteenus endiselt kättesaadavas kauguses. Toimunud muutusi apteekide koguarvus kajastab järgnev tabel, kus on välja toodud tegevusluba omavate üldapteekide arv koos haruapteekidega iga kuu alguse seisuga. Võrreldes aasta algusega oli apteegireformi jõustumise päeval 29 apteeki vähem, järgnevatel kuudel on aga lisandunud järjest uusi apteeke. 1. septembri seisuga oli Eestis 30 põhiapteeki enam kui aasta alguses ning apteekide üldarv oli 20 võrra väiksem.

Tabel 3. Üldapteekide arv koos haruapteekidega aastal 2020

 

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Üldapteekide arv kokku

498

495

494

469

470

472

474

474

478

Põhiapteegid

352

352

352

374

374

375

377

377

382

Haruapteegid

146

143

142

95

96

97

97

97

96

*Tegevusluba omavate apteekide arv koos haruapteekidega 1. kuupäeva seisuga

Lisaks pingelisele muutusteperioodile seoses apteegireformiga kuulutati 12. märtsil Eestis välja eriolukord, mis kestis 17. maini. Igapäevane apteegitöö oli häiritud, kuna karta oli ravimite kättesaadavuse halvenemist ja kehtestati piirangud ravimite ostule: tavapärasest erinevate reeglite järgi ei saanud korduvretsepti alusel ravimeid korraga välja osta, apteegist võis ravimeid väljastada korraga vaid ühe retsepti alusel. Kehtestati ka piirangud suurte kaubanduskeskuste lahtiolekule. Avatud olid küll kaubanduskeskustes asuvad toidupoed ja apteegid, aga kaubanduskeskuste külastatavus ei vastanud sugugi tavapärasele tasemele. Eriolukorra alguses märtsis suurenes paariks nädalaks apteekide külastatavus, aga eriolukorra jätkudes aprillis ja mai esimeses pooles piirasid inimesed oma käike ja ka apteekide külastatavus langes märgatavalt.

 

Üldapteekide 2020. aasta I ja II kvartali käive

2020. aasta esimese kvartali (jaanuar-märts) käive on tugevalt mõjutatud apteegireformist.

Varasematel aastatel on esimese kvartali apteekide käive suurenenud võrreldes eelneva aasta sama perioodiga keskmiselt 5%, sealjuures ravimite käive 3% ja muude kaupade käive 8%. Käesoleval aastal aga kasvas I kvartali käive 18%, sealhulgas ravimite käive 17% ja muude kaupade käive 20%.

Teise kvartali käive on viimastel aastatel jäänud võrreldes I kvartali käibega enam-vähem samale tasemele. Ravimite käive muutus väga vähe, veidi erandlik oli 2019. aasta, mil ravimite käive kasvas 6%. Muude kaupade käive on vähenenud keskmiselt 10%. Seekord, 2020. aastal, on II kvartali käive tunduvalt väiksem ehk kriisiaja mõju on väga tugevalt väljendunud: üldapteekide kogukäive vähenes 20%, ravimite käive vähenes 20%, sh käsimüügiravimite käive vähenes 34% ja retseptiravimite käive vähenes 16%. Suurenes vaid veterinaarravimite käive – parasiidivastaste ravimite müük on viimastel aastatel teises kvartalis suuresti kasvanud. Ka apteegis müüdavate muude kaupade käive vähenes – 22%. Samas peab silmas pidama asjaolu, et 2020. aasta esimeses kvartalis oli apteegireformi mõjul käibe tõus tavapärasest suurem, mistõttu oli ka käibe langus väga järsk. Üldapteekide kogukäive teises kvartalis oli ligi 24 miljonit eurot väiksem kui esimeses kvartalis: ravimite käive vähenes võrreldes I kvartaliga 16 miljonit eurot ja muude kaupade käive ligi 8 miljonit eurot.

 

Tabel 4. Apteekide käibe muutus 2020. aasta esimeses ja teises kvartalis

 

 

I kvartal

II kvartal

Muutuse %

Apteegi käive kokku

117 043 349

93 468 706

-20%

Ravimite käive

81 850 607

65 883 458

-20%

 

1. käsimüügiravimite käive

18 513 067

12 135 121

-34%

 

2. retseptiravimite käive

63 165 457

53 359 576

-16%

 

3. veterinaarravimite käive

172 083

388 760

126%

Muude kaupade käive

35 192 742

27 585 249

-22%

 

Üldapteekide käive tavapäraselt on sesoonne: ravimite käive on I ja II kvartalis suhteliselt sarnane, kolmandas kvartalis veidi langeb ja suureneb tunduvalt IV kvartalis. Aasta alguses on ravimite käive taas enamasti väiksem kui eelnenud aasta lõpus. Muude kaupade käive on suurem I ja IV kvartalis ning madalam II ja III kvartalis.

Ravimite käive 2020. aasta I ja II kvartalis on võrreldes eelnevate aastatega täiesti erandlikud, sest I kvartali käive on peaaegu võrdne 2019. aasta IV kvartali käibega ja II kvartali käive on väiksem eelneva kahe aasta teise kvartali käivetest.

Ka neljanda kvartali käive on alates 2018. aastast olnud tunduvalt suurem kui eelnevatel aastatel. Alates 2018. aastast saavad ravikindlustatud inimesed, kes tasuvad soodusretseptidega ostetud ravimite eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot, täiendavat ravimihüvitist. Ravimihüvitis kehtib automaatselt, st täiendav soodustus saadakse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi apteegist välja ostmisel, ilma, et oleks vaja esitada haigekassale vastavat avaldust. Seetõttu on oluliselt suurenenud soodusravimite välja ostmine just aasta viimastel kuudel, mil patsient ise peab soodusravimite hinnast tasuma tunduvalt vähem.

Joonis 1. Üldapteekide kvartaalne käive

Üldapteekide 2020. aasta II kvartali käive

Üldapteekide II kvartali käibe võrdlus eelneva aasta II kvartaliga

Kuna apteekide käive on sesoonne, on asjakohane võrrelda käibenumbreid eelneva aasta sama perioodiga.

Üldapteekide kogukäive 2020. aasta teises kvartalis oli 93 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 7%. Ravimite käive ulatus 66 miljoni euroni, sellest käsimüügiravimite käive oli 12 miljonit eurot ja retseptiravimite käive 53 miljonit eurot. Ravimite käive kokku vähenes võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga 11%, sealjuures käsimüügiravimite käive 19% ja retseptiravimite käive 9%. Vähenes ka apteekidest väljastatud soodusravimite käive, sh nii patsiendi kui haigekassa poolt tasutud osa. Vaid muude kaupade käive suurenes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga – kasv oli 5%.

Tabel 5. Apteekide käibe muutus 2020. aasta II kvartalis võrreldes 2019. aasta II kvartaliga

 

 

II kvartal 2019

II kvartal 2020

Muutuse %

Apteegi käive kokku

100 728 201

93 468 706

-7%

Ravimite käive

74 366 182

65 883 458

-11%

 

1. käsimüügiravimite käive

14 988 143

12 135 121

-19%

 

2. retseptiravimite käive

58 863 816

53 359 576

-9%

 

3. veterinaarravimite käive

514 223

388 760

-24%

Muude kaupade käive

26 362 019

27 585 249

5%

 

Soodusravimite käive

52 632 016

47 671 922

-9%

 

Patsiendi poolt tasutud osa

14 845 608

12 986 952

-13%

 

Haigekassa poolt tasutud osa

37 786 409

34 684 970

-8%

Langes ka apteekides käideldud retseptide arv: 2020. aasta II kvartalis väljastati üldapteekides ravimeid 2,3 miljoni retsepti alusel, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14% vähem. Oluliselt vähenes nii EL paber- kui digiretseptide arv. Soodustusega väljastatud retseptide arv vähenes 14%, samas soodusravimite käive vähenes 9% ning keskmine soodusravimi maksumus tõusis 6%. Kasvas vaid üldapteekides käideldud veterinaarretseptide arv.

Tabel 6. Retseptide arvu muutus võrreldes 2019. aasta II kvartaliga

 

II kvartal 2019

II kvartal 2020

Muutuse %

Retseptide koguarv

2 628 848

2 259 771

-14%

Soodustusega retseptide arv

2 199 978

1 883 328

-14%

Soodustuseta retseptide arv

411 146

365 121

-11%

EL retseptide arv

2 999

1 297

-57%

sh EL digiretseptide arv

1 690

832

-51%

Veterinaarretseptide arv

4 430

4 736

7%

Ekstemporaalsete ravimite retseptide arv

8 605

4 457

-48%

 

Muutused maakondlikus käibes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga

Apteekide käibe muutus maakondade ja suuremate linnade lõikes on väga erinev.

Oluliselt vähenes apteekide käive Eesti suuremates linnades – Tallinnas, Tartus ja Pärnus – 14%, Narvas 5%. Samas käive kasvas Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Raplamaal. Paljud inimesed suundusid kriisiolukorra ajal suurtest linnadest maapiirkondadesse ja ka ravimid osteti pigem väiksemate linnade ja keskuste apteekidest. Nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus vähenes nii ravimite kui muude kaupade müük, samas enamikes maakondades muude kaupade müük suurenes. Apteekide maakondlike käibenumbrite alusel võib järeldada, et muid kaupu, näiteks hügieenitarbeid, maske, esmaabivahendeid, osteti apteekidest varasemast rohkem. Kõige enam kasvas muude kaupade käive Harjumaal. Suurenes ka internetiapteekide käive, mis maakondlikus statistikas kajastuvad Tallinnas ja Harjumaal.

Tabel 7. Maakondliku käibe muutus 2020. aasta II kvartalis võrreldes 2019. aasta II kvartaliga

Maakond

Apteegi käive

Ravimite käive

Muude kaupade käive

Tallinn

-14%

-17%

-8%

Tartu linn

-14%

-17%

-2%

Pärnu linn

-14%

-16%

-10%

Lääne maakond

-12%

-14%

-7%

Narva linn

-5%

-7%

3%

Hiiu maakond

-5%

-12%

16%

Lääne-Viru maakond

-5%

-8%

1%

Viljandi maakond

-5%

-8%

4%

Ida-Viru maakond

-4%

-9%

18%

Saare maakond

-4%

-11%

16%

Järva maakond

-3%

-6%

7%

Valga maakond

-3%

-3%

-1%

Jõgeva maakond

0%

-6%

20%

Võru maakond

1%

-2%

9%

Põlva maakond

5%

0%

22%

Rapla maakond

7%

3%

18%

Tartu maakond

8%

1%

32%

Pärnu maakond

14%

9%

32%

Harju maakond

17%

0%

58%

Eesti kokku

-7%

-11%

5%

 

Muutused linna- ja maa-apteekides võrreldes eelneva aasta sama perioodiga

Ligi kolmveerand üldapteekidest asub linnades.

Kriisiaja mõju apteekide käibele erineb tugevasti linnas ja maal, erinevused linna- ja maa-apteekide ravimite ja muude kaupade käibe muutuses on selgesti märgatavad. Üldapteekide kogukäive vähenes linnades 12%, samal ajal maa-apteekide kogukäive kasvas 7%. Eelkõige on käibe vähenemine linnades tingitud ravimite müüginumbrite vähenemisest: ravimite käive kahanes 14% ja muude kaupade käive 4%, samas maa-apteekide ravimite käive vähenes küll nii käsimüügi- kui retseptiravimite osas, aga muude kaupade käive kasvas 33%. Maa-apteekide käibe positiivse trendi on põhjustanud oluliselt tõusnud muude kaupade käive.

Tabel 8. Muutused linna- ja maa-apteekides võrreldes eelneva aasta sama perioodiga

 

 

Linnas

Maal

Apteegi käive kokku

-12%

7%

Ravimite käive

-14%

-2%

 

1. käsimüügiravimite käive

-23%

-5%

 

2. retseptiravimite käive

-12%

-1%

 

3. veterinaarravimite käive

-31%

-8%

Muude kaupade käive

-4%

33%

 

Muutused võrreldes eelneva aasta sama perioodiga sõltuvalt apteegi asukohast (kaubanduskeskuses, raviasutuses, tänavaapteek)

Käive on muutunud erinevalt sõltuvalt sellest, kas apteek asub kaubanduskeskuses (siia kuuluvad ka väiksemad keskused, kus apteek on toidupoe „katuse all“, näiteks Selver, Rimi jne), raviasutuses või tegutseb tänavaapteegina (apteek, millele on ligipääs otse tänavalt, st ei asu kaubanduskeskuses või raviasutuses). Kõige enam vähenes käive neis apteekides, mis asusid raviasutusega (tervisekeskus, haigla, kliinik jne) ühise katuse all, kusjuures ravimite käive vähenes neis apteekides 20%. Ka tänavaapteekides kahanes ravimite käive oluliselt – 15%. Mõlemas asukohas kasvas muude kaupade käive vastavalt 13% ja 15%. Kaubanduskeskustes asuvate apteekide käive vähenes kokkuvõttes 5%, samas enamikus Tallinna ja Tartu suurtes kaubanduskeskustes asuvates apteekides langes käive 30-45%.

Tabel 9. Muutus võrreldes eelmise aasta II kvartaliga

 

 

Kaubanduskeskustes

Raviasutuses

Tänavaapteekides

Apteegi käive kokku

-5%

-15%

-8%

Ravimite käive

-7%

-20%

-15%

 

1. käsimüügiravimite käive

-20%

-17%

-19%

 

2. retseptiravimite käive

-3%

-20%

-14%

 

3. veterinaarravimite käive

-30%

23%

-28%

Muude kaupade käive

1%

13%

15%