• English
  • Eesti

Rakkude, kudede ja elundite 2018. aasta hankimis- ja käitlemisandmete kokkuvõte

18.05.2020
Printer-friendly version

Ülevaade 2018. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2018. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2018.

Hangitavad ja käideldavad rakud

      Hankijad ja käitlejad

Kondrotsüüdid

OÜ Cellin Technologies

Luuüdi tüvirakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Perifeerse vere dendriitrakud

OÜ Cellin Technologies

Perifeerse vere tüvirakud

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rasvkoe tüvirakud

AS Taastava Kirurgia Kliinik

OÜ Cellin Technologies

Sugurakud ja embrüod

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Nova Vita Kliinik

AS Kliinik Elite

BioEximi OÜ

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Terapeutilised rakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädivere tüvirakud

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad koed

Hankijad ja käitlejad

Amnionimembraan

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Silma sarvkest

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Skeletisüsteemi koed

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

OÜ DiviDent Invest

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nahk

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Vaskulaarkude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

AS Taastava Kirurgia Kliinik

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Hangitavad ja käideldavad elundid

Hankijad ja käitlejad

Kops

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kõhunääre

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Neer

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Maks

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Süda

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

 

 

 

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2018. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2018. aastal

 

Eestis tehtud loovutused

Sisse veetud loovutused

Hangitud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

2

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

124

22

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Käideldud produktide arv**

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

2

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

330

44

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Kasutusse väljastatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

2

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

176

34

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

  

Hävitatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

1

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

63

3

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

 

 

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

 

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2018. aastal

   
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu*

 

Viljatusravi läbinud paarid

100

444

1009

801

4

2358

 

Hangitud munarakud

 

 

 

 

 

16003

 

Viljastatud munarakud

 

4314

9311

0

0

13625

 

Hangitud spermadoosid

 

 

 

 

 

2242

 

Loodud või sulatatud  (FET) embrüod

 

2865

7088

2283

0

12236

 

Teostatud IUI tsüklid

136

 

 

 

 

136

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

420

965

910

0

2295

 

Siiratud embrüod

 

576

1481

1320

0

3377

 
        
        

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2017. aastal

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 
 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

 

Viljatusravi läbinud paarid

69

408

937

671

6

2091

 

Teostatud IUI tsüklid

91

 

 

 

 

91

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

404

945

761

0

2110

 

Kinnitatud kliinilised rasedused

10

143

347

242

0

742

 

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

1

1

0

2

 
        
        

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 
 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

 

Eesti doonorite annetatud spermadoosid

 

 

 

 

 

1053

 

Väljastpoolt Eestit toodud spermadoosid

 

 

 

 

 

158

 

Viljatusravi läbinud retsipiendid

111

80

43

55

0

289

 

Teostatud IUI tsüklid

158

 

 

 

 

158

 

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

 

581

312

161

0

1054

 

Siiratud embrüod

 

130

66

93

0

289

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

88

42

64

0

194

 
        
        

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2017. aastal

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

 
 

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

 

Viljatusravi läbinud retsipiendid

100

90

44

47

0

281

 

Teostatud IUI tsüklid

144

 

 

 

 

144

 

Embrüote siirdamise protseduurid

 

97

39

54

0

190

 

Kinnitatud kliinilised rasedused

8

32

13

9

0

62

 

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

1

1

0

0

2

 
        
        

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2018. aastal.

  
 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Annetatud munarakud

 

 

 

 

2010

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

43

66

74

0

183

  

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

389

408

246

0

1043

  

Siiratud embrüod

62

90

117

0

269

  

Embrüote siirdamise protseduurid

42

60

88

0

190

  
        
        

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2017. aastal

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

46

68

79

0

193

  

Embrüote siirdamise protseduurid

41

54

90

0

185

  

Kinnitatud kliinilised rasedused

21

15

28

0

64

  

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

1

6

0

0

7

  
        
        

Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

 
 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Annetatud munarakud

 

 

 

 

201

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

12

5

10

0

27

  

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

106

23

38

0

167

  

Siiratud embrüod

12

4

16

0

32

  

Embrüote siirdamise protseduurid

9

4

10

0

23

  
        
        

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2017. aastal

 

Viljastamise meetod

KOKKU

  
 

IVF

ICSI

FET

muu

  

Viljatusravi läbinud retsipiendid

18

3

13

0

34

  

Embrüote siirdamise protseduurid

13

1

15

0

29

  

Kinnitatud kliinilised rasedused

5

0

8

0

13

  

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

1

0

1

0

2

  
        
        

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2018. aastal

  
 

KOKKU

      

Annetatud embrüod

62

      

Viljatusravi läbinud retsipiendid

11

      

Siiratud embrüod

19

      

Embrüote siirdamise protseduurid

12

      
        
        

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2017. aastal 

 
 

KOKKU

      

Viljatusravi läbinud retsipiendid

15

      

Embrüote siirdamise protseduurid

18

      

Kinnitatud kliinilised rasedused

9

      

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

      

 

 

 

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
  • Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2018. aastal 28 ja elusdoonoreid 99.

 

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani ning naha hankimisest ja käitlemisest aastatel 2014–2018.

 

 

 

 

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2014–2018. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

 

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

 

 

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

 

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018

 

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2019