• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: üldine teave ja ajavahemikus 9.-15. august 2021 esitatud teated Eestis

16.08.2021
Printer-friendly version

Üldine teave

 

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 16. august hommik tehtud 1 208 736.

Manustatud vaktsiiniannuste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Naine

667 129

463 000

57 590

129 478

17 061

Mees

539 740

358 930

51 044

103 399

26 367

Teadmata

1 867

1 022

226

105

514

Kokku

1 208 736

822 952

108 860

232 982

43 942

 

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4638 kõrvaltoime teatist (0,38 % vaktsiinidoosidest):

 

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Kuni 08.08.2021

4558

1596

246

2588

128

09.08-15.08.2021

80

51

13

6

10

Kokku

4638

1647

259

2594

138

 

27.detsembrist kuni 16.augusti hommikuni on Ravimiametile saadetud 157 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* kõrvaltoimet.

 

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv

80

12

56

9

Tõsist reaktsiooni kirjeldanud teatiste % tehtud annustest

0,01%

0,01%

0,02%

0,02%

 

* Tõsiseks kõrvaltoimeks liigitatud järgmised reaktsioonid:

  • surmajuhtumid,
  • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
  • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
  • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele, 

 

Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (26), neuroloogilistest häiretest (19) ja kardioloogilistest häiretest (18).  Trombidest on ajalises seoses vaktsineerimisega teada antud 35 korral, kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud covid-19 vaktsiinidega (v.a väga harva esinev trombotsütopeenilise tromboosi sündroom adenoviirusvektor-vaktsiinide puhul).

Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
  • 14 päeva pärast Moderna COVID-19 vaktsiini teist annust
  • 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
  • 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust

Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 150 juhul:

 

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv

120

2

26

2

     sh haiglaravi vajanud

     juhud

16

0

2

0

 

Haiglaravi vajanud juhud on olnud keskmise raskusega, osad patsientidest on vajanud ajutiselt lisahapnikku.

 

9.-15. august 2021 esitatud kõrvaltoime teatised

 

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 51 teatist.

  • Kuueteistkümnes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust; neist 9 juhul oli vajalik haiglaravi, nendest 8 vajas ajutiselt lisahapnikku ja tegemist oli keskmise raskusega haiguse kuluga, üks haigestumine oli haiglaravi vajanutest kerge ega vajanud lisahapnikku. Haiglaravi vajanutest 7 juhul oli patsiendi vanus üle 73 aasta.
  • Ühes teatises kirjeldati 10 päeva pärast Comirnaty 2. annuse manustamist tsentraalse seroosse korioretinopaatia teket (silma võrkkesta haigus). Patsient on silmaarsti jälgimisel. Seni ei ole kinnitunud seos korioretinopaatia ja COVID-19 vaktsiinide vahel - puudub statistiline erinevus korioretinopaatia esinemissagedusel vaktsineeritute ja mitte-vaktsineeritute vahel.
  • Ühes teatises kirjeldati enam kui 1,5 kuud pärast vaktsiini 1. annust südame rütmihäirete teket patsiendil, kellel rütmihäired esinesid ka varasemalt. Lisaks esinevad patsiendil ebaselge põhjusega hematuuria episoodid (veri uriinis), mille algusaeg on ebaselge. Patsiendil on mitmed kaasuvad haigused ning kasutab mitut ravimit. Seos vaktsiiniga ei ole tõenäoline.
  • Ühes teatises kirjeldati 60-aastasel patsiendil pisut vähem kui 2 kuud pärast 2. annust kopsuarteri trombemboolia teket. Patsient saab ravi ja on paranemas. Trombide (sh ajuinsuldi) seose hindamine COVID-19 vaktsiinidega on Euroopas kõrgendatud tähelepanu all. Seni ei ole kinnitunud seos tavatrombide ja COVID-19 vaktsiinide vahel - puudub statistiline erinevus trombide esinemissagedusel vaktsineeritute ja mitte-vaktsineeritute vahel.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, lisaks liigesjäikust, liigesturset, lihasnõrkust, unisust/uimasust, mäluhäireid, ärevust, meeleolu langust, tasakaaluhäiret, südamepekslemist ja valu rinnus, köha, nohu ja kõrvavalu, menstruatsioonitsükli häiret, vöötohatise aktiveerumist, nägemishäiret, naha tundlikkushäiret, luuvalu, silmavalu, sagedast urineerimist, liigset higistamist, rõugevaktsiini armi punetust.

Töövõimetuslehte vajati 13 juhul, neist 6 juhul vaktsiini ebaefektiivsuse tõttu.

Spikevaxi vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 13 teatist.

  • Ühes teatises kirjeldati 2 nädalat pärast 2. vaktsiiniannust neuroloogilisi kaebusi patsiendil, kellel on varasemalt samuti püstitatud hulgiskleroosi diagnoosi kahtlus. Seos vaktsiiniga on ebatõenäoline.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati silmade valgustundlikkust, luuvalu, kõhuvalu, jäseme valu, naha tundlikkushäireid, nohu, köha, koagulopaatiat, jäseme turset.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 6 teatist.

  • Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust pärast 2. vaktsiiniannust; kolmel juhul oli haigus kerge kuluga ja ravi ei vajanud, ühel juhul vajas patsient (79-aastane) haiglaravi ja ajutiselt lisahapnikku.

Ülejäänud kahes teatises kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati nägemishäiret, kohinat kõrvus, naha tundlikkushäiret, kaelalihaste kangust.

Töövõimetuslehte vajati 2 juhul.

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 10 teatist.

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati luuvalu, liigeste kangust, silmavalu ja valguskartust, õhupuudust, kõhuvalu, nohu, valu rinnus, südamepekslemist, kõrge palaviku foonil hallutsinatsioone, menstruaaltsükli häiret ja alakõhuvalu.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
  • 14 päeva pärast Spikevax (Moderna) 2.doosi,
  • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.