• English
  • Eesti
UudisedUudised

Mis on ravimite tarneraskused ja kas tegemist on kriisiga?

09.12.2019
Printer-friendly version

Viimastel päevadel on ravimite kättesaadavuse probleemist üha rohkem ja valjemalt räägitud. Sõna „kriis“ kasutatakse üsna vabalt ja meelevaldselt. Kriis oma olemuselt on ettearvamatu sündmus, mis võib põhjustada negatiivseid tagajärgi paljudel Eesti elanikel. Tervishoius oleks see paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus. Kas see ka nii on, vaatame tarneraskuste arvude taha detailsemalt.

Kui palju on Eestis müügiloaga ravimeid?

Eestis on 6613 müügiloaga ravimit. Igal aastal lisandub enam kui 250 uut ravimit. Püsivalt turustatakse umbes 3000 müügiloaga ravimit.

Kas Ravimiamet hangib ja müüb ravimeid?

Ravimeid turustavad müügiloa hoidjad. Ravimid jõuavad ravimi tootja juurest ravimi hulgimüügiettevõtetesse ja sealt apteekidesse. Ravimiamet ei hangi ega turusta ravimeid.

Mis on ravimite kättesaadavusmurede taga?

Ravimiamet on ravimite kättesaadavuse tagamaid Eestis analüüsinud.

Tarneraskus on olukord, kus ravimi tarne ei vasta ravivajadusele riigi tasandil. Tarneraskuste põhjused on erinevad. Enim põhjustavad tarnehäireid ravimite ja toimeainete tootmisprobleemid, partii vabastamise viibimised, aga ka tootja ebatäpne müügiprognoos, logistikavead või ravimi nõudluse ootamatu suurenemine. Vähem on tarnehäirete taga teised ravimite tarneahela osalised – hulgimüüja, apteek.

Ravimi tarneraskused ei ole ainult Eestile omane probleem, vaid põhjustavad muret üle maailma. Põhjused, miks üht või teist ravimit saada pole, on mitmekesised.

Esiteks ravimid, millel puudub siin müügiluba, sest tootja pole seda taotlenud. Ravimi turustamine on tootja vabatahtlik otsus. Põhjenduseks on enamasti toodud „väike“ turg. Teisel juhul on ravimil küll müügiluba olemas, aga tootja otsustab turustamine lõpetada. Põhjuseks ikka „väike“ turg, konkurents (sama ravim mitmelt tootjalt turul), nõudlus on väike, turule on tulnud uued ravimid ja „vanade“ ravimite tootmine lõpetatakse. Kolmandal juhul on ravimil müügiluba, seda turustatakse, aga tekib tarneraskus.

Eestis on käesoleval aastal müügiloa hoidjad teatanud 284 ravimi tarneraskusest. Tarneraskuste nimekiri on pikem kui varasematel aastatel, aga selle taga ei ole tingimata ravimite kättesaadavuse halvenemine, vaid Ravimiameti teavitustöö tulemusel on müügiloa hoidjad tarneraskustest teavitamise vajalikkusest aru saama hakanud. Paljudel juhtudel laheneb tarneraskus kiiresti, kuid alla 10% juhtudest on tegemist pikaajalise tarneraskusega (st üle aasta). Tarneraskuste puhul ei ole tähtis nimekirja pikkus, vaid tarnehäire olemus ehk kas tarneraskuses ravimi alternatiivid on kättesaadavad ning haiguse raskus, mille ravim puudub (nt nohuravimi puudus ei ohusta rahvatervist, ravim on hõlpsasti asendatav mõne teisega). Selliseid tarneraskusi, mille puhul sama toimeainega ravimit Eestis ei ole, on sel aastal esinenud 77-l juhul (27%). Nendest osadel juhtudel sai patsient sama ravimi võõrkeelses pakendis või muudeti ravi. See ei tähenda, et need 77 inimest oleksid jäänud ravita.

Ravimite tarneraskused on paraku tavapärased nii Eestis kui mujal. See on ka põhjus, miks teemat käsitletakse prioriteetsena Euroopa Komisjoni, Euroopa ravimiameti, liikmesriikide ravimiametite peadirektorite koostöövõrgustiku töörühmades ning see on olnud ka Ravimiameti strateegia osaks. Eesti turg on oma väiksuse tõttu kindlasti haavatavam ja iga tarneraskuse mõju on siin suurem võrreldes suurriikidega. Tarneraskuse mõju on vähem tajutav, kui puuduv ravim on asendatav mõne teise tootja  samaväärse ravimiga. Kui ei ole, siis tuleb arstil määrata teist toimeainet sisaldav ravim ja patsiendil harjuda uue ravimi ja annustamisskeemiga. Kahjuks ei saa ka välistada, et uus ravim on kallim, kui varasemalt kasutatu.

Millised on erinevate osapoolte kohustused?

Apteek on kohustatud tagama müügiloaga ravimi (mis on Eestis olemas), kättesaadavuse mõistliku aja jooksul. Hulgimüüja on kohustatud tagama püsiva ja piisava ravimite valiku ning kiire kohaletoimetamise Eesti piires. Ravimi müügiloa hoidja on kohustatud ravimi turustamise lõpetamisest või tarneprobleemist Ravimiametit teavitama vähemalt kaks kuud ette. Ravimiametile on seadusega pandud ülesandeks  tarneraskuste infot koguda, analüüsida ja oma kodulehel avaldada. Täiendavalt on tarneraskuste teave leitav ka ravimiregistrist.

Lisaks on Ravimiametil õigus lubada ravimi turustamist võõrkeelses pakendis, kui teist samaväärset ravimit pole ning piirata ravimi väljavedu Eestist. Samuti saame lubada riiki müügiloata ravimeid. Need tegevused käivad koostöös müügiloa hoidjate ning arstide erialaorganisatsioonidega. Tarneraskuse korral on sobiva lahenduse leidmisel võtmekohaks kiire ja konstruktiivne suhtlus kõikide osapooltega.

Seega on ravimi jõudmiseks patsiendini igal osapoolel omad kohustused, aga kõige kaalukam roll on ravimitootjal – taotleb müügiloa, tagab tootmise probleemideta sujuvuse, õige müügimahu prognoosi jne.

Tarneraskuste ennetamisel ja tarnehäirest õigeaegsel teatamisel on võtmeroll müügiloa hoidjal. Samuti võivad hulgimüüjad ja apteekrid teada anda, kui ravimi kättesaadavus on häiritud.

Kas Ravimiamet on midagi saanud teha kättesaadavuse ja teabevahetuse parandamiseks nii Eesti kui Euroopa heaks?

Ravimiamet kasutab kõiki võimalusi, et tagada ravimite tõrgeteta kättesaadavus Ravimite kättesaadavuse teema on meile väga tähtis, mistõttu ainult seadusega pandud kohustustega me ei piirdu.

Infovahetuse tõhustamiseks saavad arstid ja apteekrid tellida meie veebilehelt meie kodulehel avaldatud tarneraskuste teadete uudisvoo. Kuna ravimiregister edastab tarneraskuste infot üle X-tee, siis nt perearstide ning apteekrite infosüsteemid saavad selle integreerida. Selle võimaluse realiseerimine sõltub arstide infosüsteemide arendajatest.

Ravimiamet on juba aastaid soovitanud ja edendanud mitmekeelsete ravimipakendite tegemist. Mitmekeelne pakend võimaldab müügiloa hoidjal ravimit turustada mitmes riigis ja nii on turg ka mõjutuste suhtes vähem tundlik. Samuti oleme võimaldanud  tulla turule võõrkeelse pakendiga neil ravimitel, mis ei lähe otse patsiendi kätte, nt haiglas kasutatavad ravimid. Need võimalused on müügiloa hoidjatele hästi teada ja neid ka kasutatakse.

Ravimiamet on hulgimüüjatele ja Eesti Ravimitootjate Liidule andnud soovitused, milliste ravimite tootmise ja varude planeerimisel tuleb eriti hoolas olla ning on soovitav hoida teatud laovaru. Need  on: infektsioonivastased ravimid, levinud anesteesia ja intensiivravi ravimid, onkoravimid, antipsühhootikumid, vaktsiinid ja immunoglobuliinid.

Euroopa Liidu tasemel oleme ravimitootjatele andnud loetelu Eestis puuduvatest, aga hädavajalikest toimeainetest.

Ravimiameti peadirektor juhib üleeuroopalist töörühma, mille ülesanne on tegeleda ravimite kättesaadavuse sagedamini esinevate aspektidega. Oluline suund töörühmas on varajane infovahetus, sest kättesaadavuse probleeme on lihtsam ennetada. Loodud on ravimiametites tarneraskustega tegelevate kontaktisikute võrgustik, tarneraskuste info on leitav liikmesriikide ravimiametite veebilehtedel, kokku on lepitud hea infovahetustava, ühtne tarneraskuste definitsioon, juhend ja vorm müügiloa hoidjatele tarneraskustest teavitamiseks. Analüüsitakse esitatud teatisi, tarnehäirete põhjusi.

Kokkuvõtteks.

Ravimite normaalne kättesaadavus on väga oluline ja mõjutab otseselt inimeste tervist. Ravimite tarnehäired ei ole Eesti-keskne mure. Eesti ravimiturg on üks osa globaalsest ravimiturust ning seetõttu mõjutavad teiste riikide tarneraskused ka Eestit. Tarneraskus saab enamasti alguse ravimitootjast. Tarneraskuste puhul ei ole esmatähtis nende arv riigis, vaid puuduva ravimi asendatavus ja haiguse olemus. Tarneraskuse ennetamiseks ja sobiva lahenduse leidmiseks on oluline kiire ja asjalik infovahetus ning koostöö paljude osapoolte vahel. Ükski loetletud tegevus Eestis või Euroopas ei ole ühekordne ega lõplik – muutuvas olukorras otsitakse uus lahendusi tarnemurede leevendamiseks.