• English
  • Eesti
UudisedUudised

Hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise suundumused Eestis aastatel 2005–2019 ning arteriaalse ja venoosse trombemboolia risk: rahvastikupõhine uuring

28.06.2021
Printer-friendly version

Ajakirjas The European Journal of Contraception and Reproductive Health Care avaldati Ravimiameti spetsialistide ja Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst-õppejõud Made Laanpere koostööna valminud uuring hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ja sellega seotud trombemboolia esinemise kohta Eestis.

Hormonaalsed kontratseptiivid on ühed kõige efektiivsemad ravimid – korrektsel kasutamisel on nende tõhusus soovimatu raseduse ärahoidmisel üle 99%. Ehkki üldiselt soodsa ohutusprofiiliga, on kirjanduses veenvalt näidatud, et kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHKd) suurendavad trombemboolia riski.

Uuringu eesmärk oli kirjeldada muutusi hormonaalsete kontratseptiivide kasutamises, venoosse ja arteriaalse trombemboolia esinemissagedust hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel ja trombemboolia riskifaktorite esinemist hormonaalsete kontratseptiivide kasutajatel Eestis.

Uuringus kasutati Eesti Haigekassa retseptikeskuse ja ravikindlustuse andmekogu andmeid. Uuringusse kaasati 15...45-aastased naised, kes olid aastatel 2005-2019 vähemalt ühe korra hormonaalse kontratseptiivi välja ostnud. Arvutati hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise iga-aastased levimusmäärad ja trombemboolia esinemissagedused vanuserühmade ja erinevat tüüpi kontratseptiivide kohta. Trombemboolia riskifaktorite esinemist hinnata ainult 2019. aastal hormonaalseid kontratseptiive välja ostnutel.

Aastatel 2005-2019 suurenes hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise levimus 19,1%-lt 28,5%-ni, seejuures langes KHK kasutamine (20,9%-lt 2012. aastal 16,1%-le 2019. aastal) ning tõusis ainult progestageeni sisaldavate kontratseptiivide kasutamine (2,4%-lt 2012. aastal 13,5%-le 2019. aastal). KHKde kasutajate hulgas kasutati peamiselt preparaate, mis teadolevalt on seotud kõrgema venoosse trombemboolia tekkeriskiga (st desogestreeli, dienogesti, drospirenooni, etonogestreeli, gestodeeni, kloormadinooni, nomegestrooli ja norelgestromiini sisaldavad KHKd).

Venoosse trombemboolia esinemissagedus hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel oli 5,0 (95% usaldusvahemik (UV) 4,5–5,5) ja arteriaalse trombemboolia korral 1,4 juhtu 10 000 patsiendiaasta kohta (95% UV 1,1–1,7). Hormonaalsete kontratseptiivide kasutajate hulgas oli madalaim venoosse trombemboolia esinemissagedus ainult progestageeni sisaldavate pillide ja levonorgestreeli sisaldava emakasisese süsteemi kasutajatel. Pärast vanuse suhtes kohandamist esines venoosset trombembooliat KHKde kasutajatel 5,8 (95% UV 4,1–8,2) korda sagedamini kui ainult progestageeni sisaldavate kontratseptiivide kasutajatel.

KHKde kasutajate hulgas oli trombemeboolia riskifaktoritega naisi vähem kui ainult progestageeni sisaldavate kontratseptiivide kasutajate rühmas, vastavalt 41,0% ja 58,1%. KHKde kasutajatest 10,3% esines rohkem kui üks tromboosi riskifaktor ning ligikaudu kolmesajal (0,7%) naisel oli varasemalt diagnoositud tromboos, kellest enamik kasutas KHKsid, mis teadolevalt on seotud kõrgema venoosse trombemboolia tekkeriskiga.

Eesti andmetele tuginenud uuring kinnitas, et trombembooliaid esineb hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel harva, kuid risk on suurem KHKde kasutamisel. Seetõttu on oluline KHKde määramisel hinnata patsiendi trombemboolia riskifaktoreid. Uuringu tulemustest lähtuvalt seda teatud määral ka tehakse ning riskifaktoritega patsientidel eelistatakse mõnevõrra rohkem ainult progestageeni sisaldavaid kontratseptiive, aga tõsiseks murekohaks on KHKde kasutamine varasema tromboosiga naistel. Edaspidi võiks kaaluda täiendavate meetmete rakendamist (nagu hoiatusteate kuvamine ravimi määramisel), et vältida KHKde väljakirjutamist varasema tromboosiga naistele.

 

Allikas:

Katrin Kurvits, Ott Laius, Maia Uusküla & Made Laanpere (2021): Trends in the use of hormonal contraception in Estonia 2005–2019 and the risk of arterial and venous thromboembolism: a population-based study, The European Journal of Contraception & Reproductive Health Care, DOI: 10.1080/13625187.2021.1931839