• English
  • Eesti
KKKApteek

KKK - Apteek

Printer-friendly version

Apteekide kaart on leitav SIIT.

Printer-friendly version

STANDARDKAITSE NII APTEEKRILE KUI KLIENDILE:

• Kätehügieen • Isikukaitsevahendid • Seadmete puhastamine, desinfitseerimine, steriliseerimine • Keskkonna puhastamine• Jäätmekäitlus

                           

Kuidas kaitsta apteekreid?

Tööandja peab korraldama töötajate kaitse. Apteegis tuleb järgida standardseid ettevaatusabinõusid. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Apteeker peab hoidma klientidega distantsi >1-1,5 m; köhivate ja aevastavate inimestega vähemalt 2 m.

Võimalusel kasutada kaitsekindaid. Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP3) respiraatoreid. Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. Maskide tellimine riigi poolt on mitmete riikidega ühishankes. Terviseamet eraldas Eesti apteekidele maske, mis viiakse kõikidesse apteekidese kohale ravimiveo raames. Kohalevedu toimub lähipäevade jooksul.

Korraldada töö ringi nii, et uus töökorraldus kaitseks töötajat:

  • piirake inimeste mitmekaupa sisenemist;
  • piirake riiulite vahel liikumist;
  • tekitage luuk/kaitsev sirm vms ostja ja müüja vahele;
  • sularaha ostu puhul desinfitseerida käsi, puhastada makseaparaadi nuppe;
  • pöörake tähelepanu sageli katsutavate pindade puhastamisele (lett, ukselingid, lülitid, kutsenupud jne).
  • vältige silmade, nina ja suu puudutamist. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
  • tööl tuleb kanda tööriietust, ühekordseid kaitsevahendeid (kirurgiline mask).
  • hoolikalt pesta käsi.

Mida teha, kui apteeki tuleb koroonaviiruse(kahtluse)ga patsient?

    Selgitage apteegikülastajale kätehügieeni nõudeid  ja võimalusel paluge neil käsi enne apteeki sisenemist desinfitseerijaga puhastada. Tuletage kliendile meelde, et aevastades või  köhides tuleks suu ja nina katta pabertaskurätiga, mis hiljem tuleb visata prügikasti. Kui kliendil ei ole salvrätikut, kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Kui apteek on piiranud mitmekaupa sisenemist, tuleks sellega kliendil arvestada. Riiulite vahel liikumine võib olla samuti apteegil endal piiratud, kliendil tuleks suhelda apteekriga ja esita oma soovid talle. Apteegis võivad olla luugid/kaitsvad sirmid ostja ja apteekri vahel, nendest ei tohiks klient ehmuda. Tasumisel võiks klient eelistada pangakaarti. Sellised nõuanded võib panna apteegi uksele, et klient oleks ümberkorraldustest teadlik ja arvestav. 

    Apteegipersonal peab jälgima standardseid ettevaatusabinõusid (kätehügieen ja isikukaitsevahendid otsese kontakti vältimiseks kliendiga vt eelmine punkt). 

    COVID-19 sümptomitega kliendi korral tuleb:

    • Soovitada inimesel jääda 2 nädalaks koju ja kergete sümptomite korral jälgida oma tervist ning sümptomaatiliselt ravida ennast;
    • Terviseseisundi halvenemisel helistada oma perearstile või infoliinile 1220
    • Kriitiliste sümptomite korral (hingamisraskused) kutsuda kiirabi.

    Kui vaatamata eelnevalt toodud ettevaatusabinõudele toimub kontakt koroonaviirusekahtlusega või nakatunuga, tuleb võimalikult kiiresti puhastada töökoht ja muud alad, millega patsient on kokku puutunud. Pärast kliendi lahkumist tuleb kõik ruumis olevad esemed ja ümbrus puhastada ja desinfitseerida.

      Mida kontaktne apteeker peab tegema?

      Kui apteeker ei kasuta kaitsevahendeid ja on kontaktis teadaolevalt COVID-19 haigega, peab ta jääma 2 nädalaks isolatsiooni. Samas võib olla vajalik apteegi ajutine sulgemine, et teostada vajalik puhastus. Igal konkreetsel juhul on soovitatav küsida nõu Terviseametist.

       

      Kuidas kaitsta riskirühma kuuluvat töötajat?

      Nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, krooniliste haigustega töötajad, immuunpuudulikkusega töötajad) tuleks võimaldada tööülesandeid, mis ei kohustaks neid viibima müügisaalis või patsientide vahetus läheduses.

       

      Mida teha, kui haigestub apteeker ja millal võib tervenenud apteeker tagasi tööle tulla?

      Apteeker peab esimeste haigusnähtude ilmnemisel informeerima oma vahetut juhti ja koju pöörduma ning perearstiga ühendust võtma, rasketel juhtudel kiirabiga. Haigestunule selgitatakse ja põhjendatakse isolatsioonivajadust ja isolatsioonirežiimi. Tööle võib naasta täielikul tervenemisel. Haigusnähtude muutumise korral pidada telefoni teel nõu oma perearstiga. Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/patsiendi_kodune_ravi_covid19_0.pdf

       

      Kas pädevad isikud võivad eriolukorras töötada ka teistes apteekides, et tagada katkematu teenuse osutamine?

      Ravimiamet aktsepteerib (ja ei rakenda meetmeid) pädeva isiku töötamist ka teistes apteekides. Selliseks tegevuseks retseptikeskuse poolt piiranguid pole, oluline on  apteekri olemasolu  terviseameti registris. Teistes apteekides töötamine kehtib erandkorras kuni eriolukorra lõpuni.

       

      Kuhu peab teatama, kui apteekrite haigestumise tõttu peab apteegi sulgema või on lahtiolekuaeg piiratud?

      Sulgemisteade saata Ravimiameti üldmeilile info@ravimiamet.ee. Vajame seda teavet üldise olukorra hindamiseks riigis. Samale aadressile palume teada anda, kui apteek taas avatud on.

      Kaaluda tuleb, kas on võimalik leida asendustöötaja ja võimalusel hoida apteek siiski lahti kasvõi lühemat aega, mõned tunnid päevas. Info lahtioleku aegade kohta tuleb panna apteegiuksele. Aktsepteerime eriolukorra lõppemiseni olukorda, kui apteek on tavapärasest lühemalt avatud (sh linnas). Info lahtioleku aegade kohta tuleb panna apteegiuksele.

       

      Millised on raviminõuanded viiruskahtlusega patsiendile?

      Köha ja palavikku saab leevendada käsimüügiravimitega, lisaks on vajalik piisav puhkus.

      Palaviku alandamine on individuaalne. Üldiselt soovitatakse lapsel ja eakal hakata palavikku alandama, kui temperatuur tõuseb üle 38,5C; kuid palavikukrampide riski tõttu võib see imikutel olla ka erinev. Ravimite annustamisel tuleb lähtuda pakendi infolehes antud soovitustest.

      Paratsetamooli puhul on täiskasvanule lubatud annuseks 1000 mg iga 4 tunni järel (mitte sagedamini) või vastavalt vajadusele ega tohi ületada päevast maksimaalset kogust 4000 mg. Laste paratsetamooli annus sõltub vanusest ja/või kehakaalust. Tuleb jälgida, et ei kasutataks sama toimeainet sisaldavaid erinevaid ravimpreparaate, et mitte ületada paratsetamooli lubatud maksimaalset päevast kogust.

       - 9…11-aastased lapsed -500 mg

       - 6…8-aastased lapsed – 250 mg

      Sisse võtta iga 4...6 tunni järel vastavalt vajadusele. Mitte võtta sagedamini kui 4 tunni järel. Mitte võtta rohkem kui 4 annust 24 tunni jooksul. Maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg/kg kohta ööpäevas jagatuna üksikannusteks 10…15mg/kg kohta.

      Alla 6-aastastele lastele tuleb kasutada sobivat ravimvormi. Paratsetamooli soovitatav ööpäevane annus on ligikaudu 60 mg/kg päevas, mis jaotatakse ära 4...6 ööpäevase manustamiskorra vahel, st 15 mg/kg iga 6 tunni järel või 10 mg/kg iga 4 tunni järel.

      Alternatiivina võib soovitada ibuprofeeni, eriti kui patsient ei saa kasutada paratsetamooli (vastunäidustused) või ei talu paratsetamooli. Täiskasvanule üksikannus 400 mg, seejärel vajaduse korral 200 mg või 400 mg mitte sagedamini kui iga 4 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus palaviku korral ei tohi ületada 1200 mg.

      Lastel ja noorukitel annustatakse ibuprofeeni vastavalt kehakaalule, tavaliselt on üksikannus 7…10 mg/kg kehakaalu kohta ja maksimaalne ööpäevane koguannus 30 mg/kg kehakaalu kohta. Annustamisintervall valitakse vastavalt sümptomitele ja maksimaalsele ööpäevasele koguannusele. See ei tohi olla lühem kui 6 tundi. Soovitatavat maksimaalset ööpäevast annust ei tohi ületada.

      Köha korral soovitada rögalahtisteid, kuid imikutele (alla 2-aastaste) puhul ettevaatusega (raskendatud röga välja köhimine). Väikelastele soovitatakse köha leevendamiseks teisi protseduure (nt auru hingamine, jalavannid, ravimteed, sinepiplaastrid jms). Lisaks on võimalik kasutada (taimseid) köhasiirupeid vastavalt arsti või apteekri soovitustele.

       

      Kas peaks piirama teatud ravimite ostmist?

      Palun suunake inimesi ravimite ratsionaalsele kasutamisele, vähendades inimeste hirme ja soovi ravimeid kokku osta. Mõtlematut varumist tuleks vältida nii retseptiravimite kui käsimüügiravimite osas. Mõtlematu varumine võib ravimitest ilma jätta need inimesed, kes seda haigestumisel päriselt vajavad. Apteeker peab klienti nõustama, et ravimeid hoitaks lastele nähtamatus ja kättesaamatus kohas.

       

      Kuidas väljastada suurte pakenditega paratsetamooli?

      Paratsetamool on esmavaliku ravim palaviku alandamiseks. Sotsiaalministri käskkirja muutmise kohaselt võib alates 09.04.2020 paratsetamooli sisaldavat ravimit apteegist väljastada kuni 30 tabletti ühe ostja kohta. Soovitame suuri pakendeid väiksemateks jaendada või väljastamisel purgist välja lugeda. Pakend tuleb märgistada ja infoleht kaasa anda.

       

      Kuidas saab ravimeid osta olukorras, kus inimene ei saa ise apteeki minna?

      Ravimeid saab kodust väljumata osta internetiapteegist. Eestis tegutseb kaks internetiapteeki, mille kontaktid leiate siit. Internetiapteegist ostetud ravimid toimetatakse teieni kolme tööpäeva jooksul. Internetiapteegist saab ravimeid osta ka teistele pereliikmetele, kes elavad kaugel või keda ei ole praeguses eriolukorras soovitav külastada.

      Abivalmis tuttav või sotsiaaltöötaja saab osta ravimid igast apteegist ning kohale tuua. Retseptiravimite puhul peab ravimi ostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument ning selle inimese isikukood, kellele ravimit ostetakse.

      Apteekidel on õigus toimetada koju kätte samast apteegist ostetud ravimeid, st ravimi ostja ei võta ravimeid kaasa - apteek korraldab ise nende viimise inimesele, kellele need osteti. Kui apteek soovib kojuveo korraldamiseks kasutada kullerteenust, siis on see lubatud. Eelnevalt tuleb hinnata kullerteenusega seotud riske ja kui need on maandatud, saab apteegiteenuse osutaja sõlmida lepingu kullerteenuse osutajaga ravimite kättetoimetamiseks. Võimalus selleks on, aga praegu enamus apteeke sellist teenust ei paku. Internetiapteegist tellitud ravimeid on võimalik koju tellida üle Eesti.

       

      Kuidas ja millega apteegiruume puhastada?

      Kontrollige ventilatsioonisüsteemide töökindlust. Puhastage tavaliste desinfitseerimisvahendite (või seebi ja veega) 2-3 korda päevas suurema kasutusega ruumides olevaid kergestisaastuvaid pindasid ja esemeid, nt ukselingid, käepidemed, käsipuud, valgustuse lülitid, koosolekulaudade pinnad jms. Eemaldage ootealadelt või ühisruumidest (fuajeed, söögiruumid, puhkealad jms) ajakirjad, paberid jm lehitsemiseks/kasutamiseks mõeldud materjal. Puhastage regulaarselt kontoris, söögi – ja puhkeruumides ühiskasutuses oleva tehnika nuppusid, lüliteid, sangasid jms. Pidev ja piisav kätepesu ja -puhastus (vedelseebiga ja alkoholipõhiste kätepuhastusvahenditega).

      Järgi Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (COVID-19) nakkusohu korral: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised

       

      Kui kaua viirus keskkonnas püsib?

      On uuring, mis näitab, et õhuvoos ja pindadel püsib viirus 48-72 tundi. Oluline on märkida, et viiruse hulk selle aja jooksul oluliselt langes. Samas tuleb meeles pidada, et viiruse levitajaks on ikka inimene, sest viirus saab paljuneda vaid inimese rakkude olemasolul.

       

      Kas viirusele on olemas ravi?

      Hetkel on üle kogu maailma käimas ulatuslik arendustöö  leidmaks COVID-19 vastu nii vaktsiini kui ka ravimeid. Lisaks uuritakse ka seda, kas COVID-19 ravis võiks kasutada juba mõnda olemasolevat ravimit. Rohkem vaata Ravimiameti uudisest SIIT!

       

       

      Täiendav info:

      https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

      Patsiendile soovitada:

      https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/patsiendi_kodune_ravi_covid19_0.pdf

      Eakate kaitsmine:

      www.perearstiselts.ee

      Printer-friendly version

      KUS ON KEHTESTATUD TÄIENDKOOLITUSE NÕUE?

      Ravimiseaduse § 45. Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustused

      Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on kohustatud:
      42) tagama enda kulul apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks erialase koolitamise vähemasti 40 akadeemilise tunni ulatuses kahe aasta kohta. Erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli või erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või muust sarnasest õppepäevast;
      [
      RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]
       

      KEDA ON VAJA KOOLITADA?

      Koolitada tuleb apteekides (sh haiglaapteekides) töötavaid proviisoreid ja farmatseute (apteekreid).

       

      KES VÕIB OLLA KOOLITAJA?

      1. Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või väljaspool Eestit asuv proviisori- või farmatseudiõppe õppekava õpetav kõrgkool.
      2. Proviisorite ja/või farmatseutide erialaorganisatsioon (Eesti Apteekrite Liit, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts, Eesti Haiglaapteekrite Selts) või arstide erialaorganisatsioon, kui koolituse teema vastab proviisori või farmatseudi pädevuse tõstmise vajadusele või väljaspool Eestit asuv proviisorite ja/või farmatseutide erialaorganisatsioon.

      Koolituse läbiviijatele, kellel on täienduskoolituse asutuse pidamiseks tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks, on sätestatud täienduskoolitusega seotud üldised nõuded ja kohustused täiskasvanute koolituse seaduses (RT I, 10.06.2015, 10). 

       

      KES TASUB KOOLITUSKULUD?

      Kuna apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja peab tagama tema apteekides (sh haiglaapteekides) töötavate proviisorite ja farmatseutide nõuetekohase koolitamise, on ka koolituskulude kandmine apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustus. Kohustusliku täiendkoolituse (40 akadeemilist tundi 2 aasta jooksul) kulude kandmise kohustust ei või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja lepinguliselt või muul (sh varjatud) viisil kolmandatele isikutele üle anda. Nii võib näiteks müügiloa hoidja ravimiseaduse § 86 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi järgides rahastada proviisorite ja farmatseutide osalemist muudel farmaatsiaalastel üritustel lisaks apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja poolt tagatud kohustuslikule täienduskoolitusele, kuid ei tohi tasuda § 45 punktis 42 sätestatud koolituse eest.

      Kui apteeker töötab korraga mitmes erinevas apteegis, vastutavad apteegiteenuse tegevusloa omajad (tööandjad) apteekri täienduskoolituse kohustuse täitmise eest solidaarselt. Apteeker peab sõltumata töökohtade arvust läbima 2 aasta jooksul kokku vähemalt nõutud 40 akadeemilist tundi täienduskoolitust. Tööandjad võivad omavahel kokku leppida, millises ulatuses kumbki apteekrile täienduskoolituse tagab (nt proportsionaalselt töökoormusega vastava tööandja juures). Kuidas täpselt tööandjad kohustust omavahel jagavad, jääb nende otsustada. Seejuures võib Ravimiamet nõuda kummaltki apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajalt apteekrile kohustusliku täienduskoolituse tagamist täies ulatuses. Kui apteeker leiab end olukorrast, kus ükski tööandja pole nõus täienduskoolitust tagama, palume pöörduda Ravimiameti poole.

       

      KOOLITUSE SISU

      Farmaatsiaalane.
      Koolitus peab tuginema teaduspõhise meditsiini põhimõtetele.

      Koolituse sobivuse hindamisel on oluline kriteerium, et kohustusliku täienduskoolituse eesmärk peab olema praktiseerivate apteekrite erialase tegevuse kvaliteedi tõstmine. Seega peab koolitus olema mõeldud ja suunatud professionaalsetele proviisoritele ja farmatseutidele, et nende erialast arengut tagada ning pädevust täiendada.

      Koolitus peab olema sõltumatu, st selle käigus või varjus ei tohi teha ravimireklaami. Sõltumatuse nõue tähendab seda, et koolitusel ei tohi olla ravimi väljakirjutamist või müüki edendavat mõju. Nii ei tohi näiteks koolitusel proviisoritele ja farmatseutidele antavate kingituste väärtus ületada 6,40 eurot ning koolitus ei tohi olla seotud kindla ravimi või kindla tootja ravimite müügi või väljakirjutamisega. Kui koolituse sõltumatuse nõuet rikutakse, ei arvestata koolitust kohustusliku koolituse hulka.

       

      KOOLITUSE VORM

      Täiendkursus
      Seminar
      Konverents
      ... ja muu sarnane õppepäev.
      Arvesse läheb ka veebipõhine koolitus, mis vastab kõigile ülejäänud nõuetele.

       

      KOOLITUSE MAHT

      Vähemalt 40 akadeemilist tundi (à 45 min) 2 aasta kohta. Täienduskoolituse kohustuse ulatus ei sõltu apteekri töökoormusest. Kui apteeker töötab mitmes apteegis, jääb nõutav täienduskoolituse maht samaks, st kõigi tööandjate poolt tagatav täienduskoolituse maht peab kokku moodustama nimetatud miinimumi.

       

      MILLISEST AJAST ARVESTATAKSE 2-AASTAST PERIOODI?

      2-aastast perioodi arvestatakse tegevusloa omaja ja apteekri vahel sõlmitud töösuhte algusest. Nende osas, kes olid töösuhtes koolitusnõude jõustumise ajal, algab kaheaastase perioodi arvestus selle tööandja kohustusena 01.01.2015. Kui apteeker vahetab tööandjat, siis peab tööandja tagama erialase täiendkoolituse 2 aasta jooksul alates tema juures tööleasumisest. Kui apteeker töötab korraga mitmes erinevas apteegis, algab 2-aastane periood vastava tööandja juures tööle asumise päevast.

      Töösuhte peatumise korral (näiteks lapsehoolduspuhkus) ei loeta eemal oldud aega erialase täiendkoolituse arvestamisel kahe aasta sisse.

       

      KOOLITUSE ARVESTUS

      Koolituse läbiviija säilitab koolituse kava koos ajakava, teemade ja lektorite ning osalejate andmetega.

      Tööandja peab oma ettevõttes looma süsteemi apteekrite koolituse arvestuse pidamiseks. Arvestust tuleb pidada iga proviisori ja farmatseudi kohta. Proviisori ja farmatseudi erialane koolitus peab olema dokumenteeritud, st peab olema kirjas kes, millise sisu ja kestvusega ja kelle korraldatud koolitustel on käinud (seda asendab koolitaja väljastatud vastava infoga tunnistus). Koolitusplaane ja andmeid apteekrite koolituste kohta tuleb tööandjal apteegis säilitada 3 aastat.

      Tegevusloa omajal tekib koolitamise ja selle arvestuse kohustus apteekri tööleasumise ajast tegevusloa omaja juures.

      Kui apteeker töötab korraga mitmes erinevas apteegis, võib apteeker igas töökohas adekvaatse ülevaatliku arvestuse pidamiseks lasta arvele võtta kõik täienduskoolituse tunnid sõltumata sellest, kas konkreetse koolituse tagas üks või teine tööandja. Selliselt säilib iga tööandja juures koondülevaade sellest, kui suures ulatuses apteekri kohustusliku täienduskoolituse nõue on täidetud.

       

      KOOLITUSE VORMISTUS

      Tõend/tunnistus koolitaja poolt on vajalik. See tuleb väljastada vahetult pärast koolituse lõppu (või hindamist), moodulkoolituse puhul pärast moodulite lõppu.

      Tõend antakse täienduskoolitusel osalejale juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust (nt ei ole testi vms õpiväljundite hindamise viisi) või õppija ei saavutanud neid. Kui toimus õpiväljundite hindamine ning koolitusel osaleja sai positiivse tulemuse, väljastatakse tunnistus. Apteekrite kohustusliku täienduskoolituse nõude täitmise mõttes ei ole oluline, kas koolituse läbimisel väljastatakse tunnistus või tõend.

      Tõendile/tunnistusele tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:

      1. täienduskoolituses osalenud või selle läbinud apteekri nimi ja isikukood;
      2. täienduskoolitust korraldava isiku või asutuse nimi ja registrikood;
      3. majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti Hariduse Infosüsteemis (kui koolitajal on loakohustus või majandustegevusteate esitamise kohustus);
      4. koolituse nimetus;
      5. täienduskoolituse toimumise aeg ja täienduskoolituse maht;
      6. tõendi või tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;
      7. koolitajate nimed.

       

      JÄRELEVALVE

      Ravimiamet hakkab apteegi tegevusloa omajate kohustuse täitmist kontrollima 01.01.2017. Aastatel 2015-2017 juhib Ravimiamet tähelepanu koolitusnõudele, koolitusplaani ja arvestuse süsteemi vajadusele ning annab hinnangu juba läbitud koolituste vastavusele (sh reklaami pisteline kontroll).