Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Ravimijäägid

Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on eraisikul kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda. Viia ravimid apteeki või kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Mõlemal juhul võetakse inimestelt ravimid vastu tasuta.

Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja suunata hävitamisele.

Apteekidel ei ole kohustust võtta vastu teisi jäätmeid, mis esmapilgul võivad olla ravimitest eristamatud - nt toidulisandeid, loodustooteid, mitmeid meditsiiniseadmeid.  Neid võib koguda koos muude koduste olmejäätmetega, või ohtlike komponentide olemasolul koguda eraldi ja viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Apteeki üleantavad ravimid võiksid olla originaalpakendites.

  • Ärge võtke purkidest ja blistritest tablette välja, ärge valage ümber vedelikke.

Apteeker võib küsida üleandja kontaktandmeid vastuvõtuakti koostamiseks, kuid kui inimene ei soovi oma nime avaldada, peab apteek ka sel juhul ravimijäägid vastu võtma (vastuvõtuakti asemel täiendab apteek hiljem enda sisedokumente).

Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti / jäätmejaama viimisel tuleks eelnevalt veenduda, et seal ravimeid vastu võetakse.

Jäätmejaamade eraisikutele suunatud teenuste kohta saab teavet ka veebist; enamasti on kas kohaliku omavalitsuse või konkreetse jäätmejaama infos kirjas, milliseid ohtlikke jäätmeid elanikelt vastu võetakse.

Ravimite ohtlikkus keskkonnale

Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes, meedias; keskkonnariskidest eriti ei räägita.

Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on kontsentratsioonid sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusi, võivad ravimijäägid laiemas perspektiivis põhjustada probleeme.

Ravimid sisaldavad farmakoloogiliselt aktiivseid aineid ning senini ei ole uuritud nende mõju keskkonnas madalatel kontsentratsioonidel. Kuigi enamik ravimitest laguneb keskkonnas kiiresti, tekivad pideva kasutuse järgselt siiski suhteliselt suured jääkide kogused. Otsene kahjulik mõju võib olla veeorganismidele, näiteks hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, tulemuseks sigimisvõimetus. Mitmed ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda joogivette.

Ravimid võivad saastada pinna- ja põhjavett või koguneda setetesse. Haiglate heitvees võib eeldada ravimijääkide „kokteili“; ka linnade reoveepuhastitesse saabub mitmekesine segu. Kui selles sisalduvad antibiootikumid, siis pikapeale tekib mikroorganismidel resistentsus – olles juba teatud annustega harjunud, ei tarvitse hiljem raviks mõeldud annus neid enam hävitada.

Vanasti soovitati kodus üle jäänud ravimid lasta kanalisatsiooni, et need kogemata laste kätte ei satuks. Praeguste teadmiste valguses on tungivalt soovitav seda mitte teha. Koduste olmejäätmete hulka ei tohi ravimeid visata - keskkonna saastamine on ka sel juhul probleemiks (lisaks võimalus, et lapsed või koduloomad need sealt avastavad). Mõlemal juhul koormame keskkonda täiendavate ravimijääkidega. Jäätmekäitlejad korraldavad ravimijääkide ohutu hävitamise.

Ettevõtluses tekkinud ravimijäägid

Ettevõtluses, sh tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel  tekkinud ravimijäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete, sh ravimijäätmete, käitlemise õigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite hävitamine peab toimuma vahetult pärast üleandmist.

Kohaliku omavalitsuse hallatavate jäätmejaamade kasutamise kohta tuleb eelnevalt kindlasti omavalitsusest uurida. Reeglina ei ole ettevõtjatel lubatud ravimijäätmeid viia jäätmejaamadesse, kus kohalik omavalitsus on korraldanud elanikelt ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtmise. Sellistesse kogumispunktidesse võib ohtlikke jäätmeid anda juhul, kui on saadud nõusolek kohalikult omavalitsuselt, kogumispunktil on ohtlike jäätmete käitluslitsents ning sealt antakse nõuetekohane dokument jäätmete vastuvõtmise kohta.

1. Ravimite määratlemine ohtlikeks või tavajäätmeteks

1.1 Ravimite käitlejal tuleb ravimid enne hävitamist määratleda kas ohtlikeks või tavajäätmeteks, sest sellest sõltub ravimite hävitamise viis. Määratlemisel tuleb lähtuda jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2015 määrusest nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (edaspidi määrus nr 70).

1.2 Kõik tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid, antibiootikumid, narkootilised ja psühhotroopsed ravimid, teised ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid ja sorteerimata kõlbmatud ravimid on alati ohtlikud jäätmed (määrus nr 70 § 3 lõige 2). Tavajäätmeteks on ravimiseaduse § 8 nimetatud ravimite (taimne ravim, taimne toode, droog) jäätmed. Teiste ravimite puhul tuleb hinnata, kas neil on ohtlikud omadused (määrus nr 70 § 6 ja § 7).  

1.3 Kui ei ole selge, kas kõlbmatute ravimite puhul võiks olla tegu tavajäätmete või ohtlike jäätmetega, tuleks ravimid suurema ohtu vältimise põhimõttest lähtuvalt määratleda ohtlike jäätmetena.

1.4 Juhendi punktis 1.3 toodud ravimijäätmete määratlemiseks tavajäätmetena tuleb ravimi käitlejal ravimi koostisainete ökotoksikoloogiliste ja toksikoloogiliste omaduste põhjal tõendada, et neil ravimijäätmetel ei ole ühtegi kahjulikku toimet.

2. Ravimite hävitamine

2.1 Jäätmeseaduse § 73 lõike 2 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks nõutud jäätmeluba. Seega tohib ravimite kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid läbi viia jäätmeluba omav ettevõte. Ohtlike jäätmete korral peab ettevõttel olema lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

2.2 Ravimiseaduse sätted jätavad ravimite käitlejatele võimaluse olla ise ravimite hävitajaks. Sellisel juhul peavad neil olema juhendi punktis 2.1 nimetatud load.

2.3 Ravimite käitlejad, kellel ei ole juhendi punktis 2.1 nimetatud lubasid, peavad nii tava- kui ohtlikud ravimijäätmed üle andma vastavaid lube omavale jäätmekäitlusettevõttele.

2.4 Jäätmekäitlusettevõttele üleantavad ohtlikud ja tavajäätmed peavad olema teineteisest eraldatud ja vastavalt tähistatud. Tavajäätmetena määratletud ravimijäätmeid ei tohi lisada teistele tavajäätmetele ning need tuleb jäätmekäitlusettevõttele hävitamiseks üle anda teistest tavajäätmetest eraldatuna.

2.5 Ohtlike ravimijäätmete üle andmise kohta koostatakse ravimite käitleja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel ravimite hävitamiseks üleandmise akt, milles märgitakse üleantava ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, ravimid hävitamiseks üle andnud isiku nimi ja ravimid vastuvõtnud isiku nimi.

2.6 Tarbijatelt vastu võetud kõlbmatute ravimite ohtlike jäätmetena ravimikäitlejalt jäätmekäitlusettevõttele üle andmise kohta koostatakse ravimite hävitamiseks üleandmise akt, milles märgitakse üleantavate ravimite üldkogus, ravimid hävitamiseks üleandnud isiku nimi ja ravimid vastuvõtnud isiku nimi.

2.7 Üleandja ja vastuvõtja kinnitavad toimingut juhendi punktides 2.5 ja 2.6 nimetatud aktidel kuupäeva märkimise ja allkirjaga. Aktid koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Akte säilitatakse kaks aastat, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hävitamiseks üleandmise akte viis aastat.

2.8 Kui hävitatavad jäätmed sisaldavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid, siis peab jäätmed hävitajale üle andnud isik veenduma, et narkootiliste või psühhotroopsete ainete või neid sisaldavate ravimite hävitamine toimub viivitamatult pärast nende üleandmist hävitajale. Seejuures ei ole Ravimiameti esindaja juuresolek vajalik.

2.9 Nii tava- kui ohtlike jäätmetena määratletud ravimijäätmete kanalisatsiooni laskmine on keelatud, sest ka tavajäätmetena liigitatud ravimijäätmete koostoime teiste saasteainetega on ettearvamatu.

Last updated: 14.02.2023