• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 20. -26. september 2021

    27.09.2021
    Printer-friendly version

    20. - 26. september 2021 esitatud kõrvaltoime teatised

    Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

    Comirnaty vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 35 teatist.

    • Kuueteistkümnes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust – neist 14 juhul esines kerge kuluga haigus (sümptomaatiline ravi kodus), kahel juhul vajasid 81-aastane mees ja 75-aastane naine haiglaravi (haiguse raskus teadmata).
    • Ühes (müügiloa hoidja vahendusel saadetud) teatises kirjeldati allergilise reaktsiooni teket 22-aastasel naisel pärast 1. vaktsiiniannust. Täpsemad andmed puuduvad.
    • Ühes teatises kirjeldati 16-aastasel tüdrukul 1. vaktsiiniannuse järgselt järgmisel päeval käte ja keele treemori, jäsemete müoklooniliste tõmbluste, rindkere valu ja hingamisraskuse teket. Tütarlaps vajas kolm päeva haiglaravi ja on paranemas. Vaktsiini ei saa välistada.
    • Ühes (müügiloa hoidja vahendusel saadetud) teatises kirjeldati müokardiinfarkti teket enam kui 1 kuu pärast 2. vaktsiiniannust 66-aastasel riskifaktoritega mehel (hüpertensioon, 2. tüüpi diabeet, hüperkolesteroleemia, kodade virvendus). Seos vaktsiiniga on ebatõenäoline.
    • Ühes teatises kirjeldati 47-aastasel mehel 10 päeva pärast 1. vaktsiiniannust äkksurma teket. Andmed on ebapiisavad võimaliku seose hindamiseks.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis enamusel juhtudest kestsid mõne päeva. Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, menstruaaltsükli häiret,  vererõhu tõusu, köha, tikkide teket, nägemishäiret, dermatiiti.

    Alla 18-aastaste noorukitel ajalises seoses vaktsineerimisega tekkinud reaktsioonidest teatati eelmisel nädalal ühel korral (vt eespool).

    Spikevaxi vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 28 teatist.

    • Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (kerge kuluga haigus, sümptomaatiline ravi kodus).

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis enamusel juhtudest kestsid mõne päeva. Lisaks kirjeldati lihasnõrkust, naha tundlikkushäireid, menstruaaltsükli häiret, kohinat kõrvus, õhupuudust, valu lõualuudes, valu rindkeres, kaelavalu, kurguvalu, köha, ninakinnisust, suukuivust, kõhupuhitust, alapalavikku, herpese aktiveerumist, jäsemete valu, kõhuvalu, jalgade turset, südame rütmihäiret.

    Alla 18-aastaste noorukitel ajalises seoses vaktsineerimisega tekkinud reaktsioonidest teatati eelmisel nädalal ühel korral (16-aastasel noorukil tekkisid köha, kurguvalu, lihasvalu, nõrkus).

    Vaxzevria vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 7 teatist.

    • Kahes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (kerge kuluga haigus, sümptomaatiline ravi kodus).
    • Ühes teatises kirjeldati 77-aastasel naisel müasteenia teket (kõne- ja neelamisraskus) enam kui 2 kuud pärast 2. vaktsiiniannust. Andmeid seose hindamiseks ei ole hetkel piisavalt.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis enamusel juhtudest kestsid mõne päeva. Lisaks kirjeldati herpese aktiveerumist, naha tundlikkushäireid, südamevaevusi.

    Jansseni vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 3 teatist.

    • Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (kerge kuluga haigus, sümptomaatiline ravi kodus).

    Kahes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva. Lisaks kirjeldati jäseme ebamugavustunnet.

    Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

    Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

    Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

    Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

    Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

    Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

    Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

    * vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

    • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
    • 14 päeva pärast Spikevax (Moderna) 2.doosi,
    • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
    • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

     

    Üldine teave

    COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 27. septembri hommik tehtud 1 359 979.

    Manustatud vaktsiiniannuste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Spikevax

    Vaxzevria

    Janssen

    Naine

    740 599

    521 445

    69 906

    129 698

    19 550

    Mees

    616 720

    418 853

    64 288

    103 728

    29 851

    Teadmata

    2 660

    1 590

    304

    106

    660

    Kokku

    1 359 979

    941 888

    134 498

    233 532

    50 061

    Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 5028 kõrvaltoime teatist (0,37 % vaktsiinidoosidest):

    Kõrvaltoime teatiste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Spikevax

    Vaxzevria

    Janssen

    Kuni 20.09.2021

    4955

    1831

    329

    2629

    166

    20.09-26.09.2021

    73

    35

    28

    7

    3

    Kokku

    5028

    1866

    357

    2636

    169

    27.detsembrist kuni 27. septembri hommikuni on Ravimiametile saadetud 185 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.

     

    Comirnaty

    Spikevax

    Vaxzevria

    Janssen

    Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv

    100

    14

    59

    12

    Tõsist reaktsiooni kirjeldanud teatiste % tehtud annustest

    0,01%

    0,01%

    0,025%

    0,024%

     

    * Tõsiseks kõrvaltoimeks liigitatud järgmised reaktsioonid:

    • surmajuhtumid,
    • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
    • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
    • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.

    Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (29), neuroloogilistest häiretest (25) ja kardioloogilistest häiretest (24).  Trombidest on ajalises seoses vaktsineerimisega teada antud 39 korral, kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud covid-19 vaktsiinidega (v.a väga harva esinev trombotsütopeenilise tromboosi sündroom adenoviirusvektor-vaktsiinide puhul).

    27.detsembrist kuni 27. septembri hommikuni on Ravimiametile saadetud 22 surmlõppega teatist, neist 3 puhul on Ravimiameti hinnangul seos võimalik/seost ei saa välistada:

    - vaktsiiniga võimalik (31-aastane mees, vt 1.-7. märts kokkuvõte)

    - seost vaktsiiniga ei saa välistada (81-aastane mees, vt 3.-9 maid kokkuvõte)

    - seost vaktsiiniga ei saa välistada(63-aastane naine, vt 8.-17 märts kokkuvõte)

    Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.

    Ühe surmlõppega juhu hindamine on käimas, ootame lisaandmeid.

    Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust (sümptomaatilist haigestumist) pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

    • 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
    • 14 päeva pärast Spikevax vaktsiini teist annust
    • 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
    • 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust

    Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 240 juhul:

     

    Comirnaty

    Spikevax

    Vaxzevria

    Janssen

    Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv

    176

    4

    52

    8

         sh haiglaravi vajanud

         juhud (neist surmaga lõppenud)

    31 (3*)

    1

    4

    0

    * Surmlõppega juhtudel olid patsiendid üle 70-aastased tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus jms).

    Kõrvaltoimetest teatamine

    Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

    Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.