• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 14. juuni – 20. juuni

    21.06.2021
    Printer-friendly version

    COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 21. juuni hommik tehtud 899 980.

     

    Manustatud vaktsiiniannuste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    Vaxzevria

    Janssen

    Naine

    516 524

    343 108

    45 521

    120 184

    7 711

    Mees

    382 615

    238 575

    37 994

    94 767

    11 279

    Teadmata

    841

    439

    144

    105

    153

    Kokku

    899 980

    582 122

    83 659

    215 056

    19 143

     

    Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4117 kõrvaltoime teatist (0,46 % vaktsiinidoosidest):

     

    Kõrvaltoime teatiste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    Vaxzevria

    Janssen

     

    Kuni 14.06.2021

    4042

    1333

    159

    2468

    82

    14.06-20.06.2021

    75

    39

    18

    15

    3

    Kokku

    4117

    1372

    177

    2483

    85

     

    Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

    Comirnaty

    Eelmisel nädalal saadeti 39 teatist.

    Vaktsiini ebaefektiivsust pärast 2. vaktsiiniannust kirjeldati 3 teatises, neist ühel juhul viibis eakas patsient haiglaravil kopsupõletiku ja lisahapniku vajaduse tõttu; patsiendil esinevad olulised kaasuvad haigused.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati järgmisi reaktsioone:

    • ühel juhul teatati ligikaudu kuu aega pärast 2.vaktsiiniannuse saamist raseduse katkemisest.
    • 67-aastasel naisel tekkis pärast 2. vaktsiiniannust bronhiaalastma ägenemine.
    • 60-aastasel mehel tekkisid 12 päeva pärast 1. vaktsiiniannust valud rinnus, mis süvenesid ning 3 nädalat hiljem viibis patsient haiglaravil müokardiinfarkti tõttu. Ei saa välistada südamelihaseinfarkti ajalist kokkulangemist vaktsinatsioonijärgse perioodiga.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati kahelinägemist, silmade valgustundlikkust, janu, suukuivust, näljatunnet, pulsi kiirenemist, kõrget vererõhku, madalat vererõhku, hingamisraskust, valu rinnus, sagedast urineerimist, võbinat rinnus, kõhuvalu, verevalumeid, nohu, ninakinnisust, lõhna- ja maitsemeele kadu, kurguvalu, tasakaaluhäiret, mõtlemise takistust, surinaid kehas, uimasust, joobe tunnet, meeleoluhäireid, tuimust, eluisu kadumist, kõrvetustunnet seljas, silmade valu, kukkumist, menstruaaltsükli häiret, psoriaasi ägenemist, käe turset, luuvalu, silmade kuivust, nägemise halvenemist.

    Töövõimetuslehte vajati 4 juhul.

    Moderna vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 18 teatist.

    • Ühel juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsusest pärast täielikku vaktsineerimist, haigus kulges kergelt.
    • Ühel juhul tekkis noorel naisel 4.-ndal päeval pärast 1. vaktsiinisüsti saamist trombotsütopeenia ja trombootiline mikroangiopaatia, mille puhul põhjuslikku seost vaktsiiniga alles hinnatakse.
    • Ühel juhul tekkis noorel mehel 5 minutit pärast 1. vaktsiiniannusega vaktsineerimist stressireaktsioon, mille tõttu vajas patsient jälgimist haiglas.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati naha tuimust, naha tundlikkust; kõhuvalu; isutust; kuumahoogusid; kurguvalu; ninakinnisust; silmade valu; kõhuvalu, kõhulahtisust, hambavalu, kõrvavalu, nõgestõbe, käe turset, seljavalu, luuvalu, liigeste jäikust ja torkivat valu säärtes.

    Töövõimetuslehte vajati 2 juhul.

    Vaxzevria vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 15 teatist.

    • Ühel juhul oli tegemist vaktsiini ebaefektiivsusega – täielikult vaktsineeritud patsient haigestus kergete nähtudega ligikaudu 1 kuu pärast 2. vaktsiinidoosi saamist.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kõhuvalu, külmavillide teket, naha tundlikkushäireid ja torkimistunnet, laienenud veresoonte ilmnemist, näo valu, neelamisraskust, valusööste erinevates kehapiirkondades, jala suremise järgset tunnet, mälumislihaste pinget, unehäireid, nõgestõbe, raskust ja valu südame piirkonnas.

    Töövõimetuslehte vajati 1 juhul (6 päevaks).

    Jansseni vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 3 teatist.

    • Ühel juhul tekkis keskealisel naisel 5 minutit pärast süsti stressireaktsioon, mille tõttu ta vajas haiglaravi.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati südamekloppimist, kõrget vererõhku, valu rinnus, kõhulahtisust, kõhukrampe.

    Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

    Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

    Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

    Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

    Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

    Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

    Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

    Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

    * vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

    • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
    • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
    • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
    • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

    Kõrvaltoimetest teatamine

    Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

    Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.