• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 17. - 23. mai

    24.05.2021
    Printer-friendly version

    COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 24. mai hommik tehtud 640 813.

    Manustatud vaktsiiniannuste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    Vaxzevria

    Janssen

    Kokku

    640 813

    402 956

    55 420

    176 591

    5846

    Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 3754 kõrvaltoime teatist (0,59% vaktsiinidoosidest):

    Kõrvaltoime teatiste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    Vaxzevria

    Janssen

     

    Kuni 17.05.2021

    3672

    1161

    85

    2426

    0

    17.05-23.05.2021

    82

    49

    12

    8

    13

    Kokku

    3754

    1210

    97

    2434

    13

     

    Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.  Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

    Comirnaty vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 49 teatist.

    • Vaktsiini ebaefektiivsust kirjeldati 10 teatises, kus vaktsineeritud haigestusid kerge kuluga COVID-19 haigusesse pärast 2 vaktsiiniannuse saamist.
    • Ühes teatises kirjeldati allergilise reaktsiooni (kõriturse) teket 15 minutit pärast 1. vaktsiiniannust, patsient vajas ravi.
    • Ühes teatises kirjeldati 62-aastasel mehel nägemisteravuse langust ja võrkkestasoone sulgust ühes silmas 11 päeva pärast 1. vaktsiinidoosi, patsient saab ravi. Patsiendil esinevad kaasuvad haigused, mis võisid võrkkestasoone sulguse teket soodustada.
    • Ühes teatises kirjeldati 32-aastasel mehel nädal pärast 2. vaktsiinidoosi epileptilise hoo teket. Patsiendil anamneesis epilepsia, kuid viimased 5 aastat ei ole ravimeid kasutanud. Nüüd taasalustati epilepsiaraviga.
    • Ühes teatises kirjeldati 79-aastasel mehel isheemilise ajuinsuldi teket 13 päeva pärast 1. vaktsiinidoosi. Patsient vajas haiglaravi ja on taastumas. Patsiendil esinevad ajuinsuldi riski oluliselt suurendavad kaasuvad haigused.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati naha tundlikkushäireid ja naha valulikkust, vererõhu tõusu, tasakaaluhäireid, maitsetundlikkuse muutut, suukuivust, kuulmishäireid, menstruatsioonihäireid, põieprobleeme, veresuhkru taseme tõusu.

    Töövõimetuslehte vajati 9 juhul.

    Moderna vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 12 teatist.

    • Ühes teatises kirjeldati silmanärvi põletiku teket ühes silmas 15 päeva pärast 1. vaktsiinidoosi. Patsiendil esineb kaasuvalt hulgiskleroos ning silmanärvi põletikku on esinenud ka varasemalt. Seos vaktsiiniga ei ole tõenäoline.
    • Ühes teatises kirjeldati trombotsütopeenia ja seedetrakti verejooksu teket 6 päeva pärast  1. vaktsiinidoosi, mis vajas haiglaravi. Patsiendil on varasemalt esinenud trombotsütopeeniat.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati naha tundlikkushäireid ja maitsetundlikkushäireid.

    Töövõimetuslehte vajati 2 juhul.

    Vaxzevria vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 8 teatist.

    Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati luuvalu, tasakaaluhäireid ja pearinglust koos oksendamisega, jäsemete turset, alatemperatuuri, naha kahvatust, südamekloppimist, verevalumit silmas.

    Jansseni vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 13 teatist.

    • Ühes teatises kirjeldati 81-aastasel mehel 4. päeval pärast vaktsiinidoosi krambihoo ja isheemilise ajuinsuldi teket, patsient vajab haiglaravi. Patsiendil on varasemalt esinenud ajuinfarkte, lisaks mitmed kaasuvad haigused, mis on ajuinsuldi riskfaktorid (diabeet, südamepuudulikkus, hüpertooniatõbi). Seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kõhuvalu, isutust, oksendamiste, tasakaaluhäireid, luuvalu, seljavalu, nahatundlikkushäireid, lihaste kangust, hingeldust ja hingamisraskust, südamekloppimist ja pulsisageduse suurenemist, nägemishäireid.

    Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

    Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

    Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

    Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

    Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

    Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

    Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

    Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

    * vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

    • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
    • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
    • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
    • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

    Kõrvaltoimetest teatamine

    Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

    Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.