• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Covid-19 vaktsiiniuudised: Kuidas koroonavaktsiinid rasedatele mõjuvad?

    18.05.2021
    Printer-friendly version

    Eesti Päevaleht avaldas 11. mail loo, kus muuhulgas räägiti inimestest, kes usuvad, et COVID-19 vaktsineeritud levitavad kahjulikku kiirgust, mis võib põhjustada viljatust, menstruaaltsükli häireid või raseduse katkemist. Teadusliku tõenduseta arvamuse lükkasid ümber mitmed erialaeksperdid ja muuhulgas viidati Ühendriikides tehtud uurimusele, kus jälgiti mRNA vaktsiinide Comirnaty ja Moderna kõrvaltoimeid rasedatele ning raseduse lõpptulemusele. Vaatame viidatud uuringut natuke lähemalt, sest sellele toetudes soovitab rasedate vaktsineerimist mRNA vaktsiinidega ka immunoprofülaktika ekspertkomisjon.

    Kuidas uuring läbi viidi?

    Uuringusse kaasati naised, keda vaktsineeriti kas raseduse ajal või vahetult sellele eelneval perioodil (30 päeva enne kuni 14 päeva pärast viimast menstruatsiooni) ja kes olid vähemalt 18-aastased. Esinenud kõrvaltoimete ja raseduse kulu kohta koguti infot kahel viisil. Esiteks kasutati vaktsineerimise kõrvaltoimete kogumiseks mõeldud nutitelefonirakendust nimega V-safe. V-safe rakenduses pidi vaktsineeritu nädala jooksul pärast süsti igapäevaselt edastama info tekkinud kõrvaltoimete kohta. Kõrvaltoimed pidi uuritav ise juhendi järgi kolmeks liigitama: kerged, mõõdukad või rasked. Kui osaleja teatas, et vajas pärast vaktsineerimist meditsiinilist abi, paluti tal telefoni teel juhendades täita ja esitada tõsise kõrvaltoime teatis riiklikus teavitussüteemis VAERS. Raseduse jälgimiseks koguti V-safe rakenduses andmeid naise üldise tervise ja raseduse kulu kohta, samuti raseduskomplikatsioonide ja raseduse tulemuse kohta. Vastsündinute tervist jälgiti sünnijärgselt kolme kuu vältel. Kontrollgrupina kasutati sama rakendusega kogutud 16–54 aastaste mitterasedate naiste vaktsineerimise kõrvaltoimete andmeid.

    Teiseks infokogumise viisiks oli riiklik teavitussüsteem VAERS, mille kaudu peavad ravimite rasketest kõrvaltoimetest teavitama meditsiinitöötajad, kuid mille kaudu võivad teavitusi edastada kõik ravimit või vaktsiini saanud, nende lähedased või juristid. Nii koguti andmeid vaktsineeritud rasedatel esinenud ja haiglaravi vajanud raskete kõrvaltoimete kohta ning samuti raseduskomplikatsioonide ja lastel ilmnenud kaasasündinud arenguhäirete kohta.

    Vaktsineerimise kõrvaltoimete ja raseduste kulu analüüsiks kasutati V-safe rakendusega kogutud 16–54 aastaste naiste andmeid. Uuringusse kaasati andmed nende raseduste kohta, mille lõpptulemus oli teada (s. t elussünd, spontaanne abort, esile kutsutud abort või surnult sünd). Samuti koguti infot enneaegsuse, kaasasündinud arenguhäirete, väikse sünnikaalu ja vastsündinu surma kohta.

    Rasedate teatatud kõrvaltoimed

    V-safe rakenduse kaudu esitas andmed vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta 35691 rasedat. Esimene vaktsiiniannus manustati 28,6%, 43,3% ja 25,7% juhtudest vastavalt esimesel, teisel või kolmandal rasedustrimestril. Kõige tavalisemad paiksed ja süsteemsed reaktsioonid olid teavituste põhjal väsimus, peavalu ja lihasvalu ning neist anti rohkem teada pärast teist annust. Samuti teatati sagedamini pärast teist vaktsiiniannust üle 38 °C palavikust (1% vs 8%). Need andmed olid võrreldavad mitterasedatel naistel esinenud kõrvaltoimete teavitustega. Esines väikseid erinevusi, nt teatasid rasedad sagedamini süstekoha valust, samas ülejäänud kõrvaltoimetest teavitasid pisut sagedamini mitterasedad. Tõsiste kõrvaltoimete esinemissageduse teavitustes erinevusi ei olnud, v. a natuke sagedasemad iivelduse ja oksendamise teavitused rasedate grupis pärast teist vaktsiiniannust (iiveldus 2,1% vs 1,6%, oksendamine 0,5% vs 0,3%).

    Raseduste tulemus

    Kui vaktsineerimise kõrvaltoimetest teavitanute hulk küündis V-safe rakenduse puhul ligi 36000 osalejani, siis raseduse kulu kohta saadi andmeid ligikaudu kümme korda väiksemalt uuringugrupilt. Nende hulgas oli ka veel sünnitamata naisi. Andmed saadi 3958 valdavalt 25–44 aastaselt naiselt, kellest enamik olid meditsiinitöötajad. 827 osalejast, kelle rasedus oli küsitluse ajaks lõppenud, oli elussünde 712 (nende hulgas 12 paari mitmikuid, s.o kokku 724 last), iseeneslikke aborte 104, üks surnult sünd ning 10 juhul oli tegu esile kutsutud abordi või emakavälise rasedusega. 92,3% iseeneslikest abortidest toimusid enne 13. rasedusnädalat. 700 sünnitanut said esimese vaktsiiniannuse raseduse kolmandal trimestril. 724 sündinud lapsest 9,4% olid enneaegsed, 3,2% olid väikese sünnikaalu ja 2,2% kaasasündinud arenguhäirega. Viimaste puhul polnud ükski rase saanud vaktsiini enne viljastumist või siis raseduse esimesel trimestril, kui toimub organite areng. Samuti puudus kaasasündinud arenguhäiretes ühine muster.

    VAERS teavitussüsteemi kaudu koguti 221 raseduse ja vaktsineerimisega seotud teavitust. Neist 66 olid seotud raseduse või sünnitusega. Neist omakorda 46 olid iseeneslikud abordid (37 esimesel, 2 teisel trimestril ja 7 teadmata ajal). Nii surnult sünde, vaginaalset veritsust kui ka enneaegset lootekestade purunemist teavitati kolmel korral.

    Järeldused

    Uuringu autorid toovad välja, et V-safe rakendusega esitatud andmed vaktsiinide kõrvaltoimete kohta rasedatel ja mitterasedatel üldiselt ei erinenud. Vaktsineerimise järgselt esinenud raseduse katkemise, enneaegse sünni, väikese sünnikaalu, kaasasündinud häirete ja surnult sündide osakaal oli sarnane COVID-19 pandeemiale eelnenud perioodil kogutud rasedusandmetega. Uuringus kogutud andmete võrdlemine ajalooliste andmetega pole küll kõige adekvaatsem viis kliinilisi andmeid koguda – uuritavate grupid ei pruugi kõigi parameetrite osas ühtida – kuid üldisemaid ohutussignaale võimaldab selline võrdlus siiski leida.

    Samuti märgivad uuringu tegijad, et uuringumeetodi korral, kus uuritavad ise andmeid esitavad, tuleb arvestada mitmete ebatäpsusi põhjustavate teguritega: raseduse algus ei pruukinud olla väga täpselt määratud, seega võis tulla teatisi ka mitterasedatelt. Samuti on sellisel viisil raske määrata kõrvaltoime täpset aega ja kestust, sest patsiendid ei pea andmeid esitama kindlal kellaajal jne.

    Lisaks oli sünnitanud naiste hulk uuringu vahekokkuvõtte ajaks pigem väike ja osa raseduse algusjärgus vaktsineerituid ei olnud uuringu kokkuvõtte ajaks veel sünnitanud. Seega võib muutuda nt iseeneslike abortide arvu osakaal trimestrite lõikes.

    Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi tegu on käimasoleva uuringu esialgsete andmetega, võib nende põhjal eeldada, et testitud mRNA vaktsiinid on rasedatele ohutud ja sündivate laste tervist halvasti ei mõjuta.

    Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab rasedatele, eriti riskirasedatele COVID-19 vastast vaktsineerimist. Kirjeldatud uurimusele tuginedes soovitatakse rasedate vaktsineerimiseks kasutada mRNA vaktsiine kuni täiendavate andmete laekumiseni teiste vaktsiinide kasutamise kohta raseduse ajal. Rasedate vaktsineerimine on soovitatud, kuna neil võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt ning sagedamini on kirjeldatud ka COVID-19 haigusest tulenevalt raseduse ebasoovitavat lõpet. Imetavatele emadele pole COVID-19 vastane vaktsineerimine kuidagi vastunäidustatud, vaktsineerimiseks võib kasutada kõiki Eestis kasutatavaid COVID-19 vaktsiine lähtudes nende kasutussoovitustest.

    Ülevaate, millised vaktsiinid ja millistes riikides on turule jõudnud, leiab siit. 17.05.2021 seisuga on neid 15.

    Muutused kliiniliste uuringute tabelis võrreldes 04.05.2021 seisuga on kollasega esile tõstetud. Rohelisega on esile tõstetud Euroopa Liidu müügiluba omavad vaktsiinid. Halliga on esile tõstetud vaktsiinid, mille arendus on peatatud.

     

    Kliinilistes uuringutes olevad SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadid

     

     

    Uuringu tegija

    Vaktsiini nimi

    Antigeeni tüüp

    I faasis

    osalejate arv

    II faasis

    osalejate arv

    III faasis

    osalejate arv, uuringu toimumiskoht

    1

    ModernaTX

    mRNA-1273/

    COVID-19 Vaccine Moderna

    Liposoomidesse pakitud viiruse ogavalku kodeeriv mRNA

    45

    600

    30000

    3000 (USA)

    220 (reumaatiliste haigustega patsiendid)

     

    750 (lapsed vanuses 6 kuud kuni 12 aastat

    2

    Inovio

    INO-4800

    DNA, viiakse organismi elektroporatsiooni abil

    40

    160

    6578 (USA)

    3

    Oxfordi ülikool, AstraZeneca

    (ChAdOx1 nCoV-19)  AZD1222/ COVID-19 Vaccine AstraZeneca

    SARS-CoC-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus

    1077

    >10000 (Brasiilia, Lõuna-Aafrika, UK, Venemaa, Jaapan jne)

    30 (ninna manustatav ravimvorm)

     

     

    4

    SymVivo Corporation

    bacTRL-Spike

    Piimhappebakter, mis sisaldab sünteetilist plasmiidi (DNA rõngasmolekul), mis kodeerib SARS-CoV2 viiruse ogavalku

    114

     

     

    5

    Shenzhen Geno-Immune Medical Institute

    aAPC

    Antigeeni esitlevad rakud

    100

     

     

    6

    Shenzhen Geno-Immune Medical Institute

     

    Dendriitrakud ja aktiveeritud tsütotoksilised lümfotsüüdid

    100

     

    7

    CanSino

    Ad5-nCoV

    SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv inimese adenoviirus

    108

     

    508

    1. 5000 (Saudi Araabia)
    2. 40000 (Pakistan)
    3. 500 (Venemaa)

    686

    168 (kaks doosi, manustatud lihasesse ja nina limaskestale)

     

     

    481 (6-17- aastased ning vanemad kui 56)

    840 (inhaleeritav vorm)

     

    8

    Wuhani bioloogiliste preparaatide Instituut, Sinopharm, Wuhani viroloogia instituut

    nimetu

    Inaktiveeritud viirusosake

    96

    224

    45000, AÜE, Hiina

    6000 (Peruu)

    9

    BioNTech SE, Pfizer

    BNT162 erinevad variandid/Comirnaty

    mRNA, kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku

    8640

    >30000 (variandiga BNT162b2)

    1280 (BNT162b2, erinevad partiid)

    120 (variandiga BNT162b3)

     

    4000 (rasedad)

    4644 (lapsed vanuses kuni 12 eluaastat)

    10

    Novavax, Takeda

    (SARS-CoV-2 rS)

    NVX-CoV2373

    Nanoosakeste kujul SARS-CoV-2 ogavalk, adjuvandiks Matrix-M

    131

    2904

    10000 (Ühendkuningriik)

    30000 (USA)

    11

    Sinovac, PT Bio Pharma

    CoronaVac

    Inaktiveeritud viirusosake alumiiniumadjuvandiga

    >1000

    8870 (Brasiilia),

    1620 (Indoneesia)

    13300 (Türgi)

    2300 (Tšiili)

     

    552 (3–17 a lapsed ja noorukid)

    12

    Aivita Biomedical

    AV-COVID-19

    SARS-COV-2 viirust ära tundvad dendriitrakud

    180

     

     

    27

    13

    Immunitor

     

    COVID-19 haigete plasmast valmistatud suukaudne vaktsiin

    20

     

    14

    Clover Pharmaceuticals

    SCB-2019

    Rekombinantne SARS-CoV-2 ogavalk, adjuvandiks AS03

    150

    34000

    15

    Gamaleya

    Gam-COVID-Vac (Sputnik V)

    Kahel adenoviiruse tüvel põhinev vaktsiin, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku

    38

    110 (>60aastased)

    40000 (Venemaa)

    100 (Valgevene)

    2000 (Venetsueela)

    1600 (India)

    16

    CureVac

    CVnCoV

    Liposoomi pakitud SARS-CoV-2 valku kodeeriv mRNA

    168

    691

    2520 (Saksamaa)

    36500 (Saksamaa)

     

    180 (> 65 a isikud)

    17

    GeneCure Biotechnologies

    Covax-19

    rekombinantsel teel toodetud SARS-COV-2 ogavalk ja adjuvandina polüsahhariid

    32

     

     

    18

    Imperial College London

    LNP-nCoVsaRNA

    SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv iseamplifitseeruv RNA, pakitud lipiidsesse kandjasse

    300

     

    19

    Sinopharm, Beijing institute of Biological Products

    BBIBP-CorV

    Inaktiveeritud viirusosake

    2000

    15000 (Araabia Ühendemiraadid)

    >6000 (Bahrein)

    3000 (Argentina)

    20

    Genexine

    GX-19

    DNA vaktsiin, mis kodeerib antigeenina SARS-CoV-2 ogavalku

    190

     

    GX-19N

    DNA vaktsiin, mis kodeerib antigeenina SARS-CoV-2 ogavalku

    170

     

    21

    Bharat Biotech

    Covaxin (BBV152)

    Inaktiveeritud viirusosake

    1125

    25800

    22

    Medicago, GSK

    CoVLP

    Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)

    180

    30612 (Kanada, USA)

    918 (+adjuvant AS03)

     

    23

    Queenslandi ülikool

     

    SARS-CoV-2 stabiliseeritud pinnavalk, koos adjuvandiga MF59

    120

     

     

    24

    Vaxine Pty Ltd ja  Flindersi ülikool

    COVAX-19

    Adenoviiruse platvorm, antigeeniks SARS-CoV-2 ogavalk

    40

     

     

    25

    AnGes

    AG0301-COVID19

    DNA vaktsiin (plasmiid)

    30

    500

    26

    Zydus

    ZyCoV-D

    DNA vaktsiin (plasmiid)

    1000

     

    27

    Johnson & Johnson, Jannsen Vaccines & Prevention B.V,

    Ad26.COV2.S./ COIVID-19 Vaccine Janssen

     

    Adenoviirusel põhinev vaktsiinikandidaat, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku

    1000

    60000

    30000 (USA)

     

    824 (rasedad)

    28

    Pasteuri instituut; Belgia, Prantsusmaa

    TMV-083

    Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat, kodeerib SARS-CoV-2 muudetud pinnavalku

    90

     

     

    29

    Kentucky Bioprocessing

    KBP-COVID-19

    Taimedes toodetav rekombinantne SARS-CoV-2 valk

    180

     

    30

    Merck Sharp & Dohme

    V591

    Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat

    260

     

     

     

    V590

    Rekombinantne vesikulaarse stomatiidi viirusel põhinev vaktsiin

    252

     

     

    31

    Arcturus Therapeutics, Singapur

    ARCT-021

    Lipiidsesse nanoosakesse pakitud ja ise end paljundav (isereplitseeruv) mRNA, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku.

    85

    600

     

    32

    Medigen Vaccine Biologics, Taiwan

    MCV.COV1901

    SARS-CoV-ogavalk ja adjuvandina alumiinium

    45

    3700

     

    400

    33

    Viroloogia instituut Vector, Venemaa

    EpiVAcCorona

    Peptiidipõhine vaktsiinikandidaat

    100

    3000

    34

    Rome’s Lazzaro Spallanzani National Institute for Infectious Diseases, ReiThera

    GRAd-COV2

    Gorilla adenoviirusel põhinev paljunemisvõimetu viirusvektor, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku.

    90

    10300

    35

    Adimmune

    AdimrSC-2f

    Rekombinantne SARS-CoV-2 ogavalk

    70

     

     

    36

    Jiangsu Province Centers for Disease Control and Prevention, West China Hospital

    nimetu

    putukarakkudes (Sf9) toodetud  rekombinantne vaktsiin

    168

    960

    40000

    4000

    37

    Research Institute for Biological Safety Problems, National Scientific Center for Phthisiopulmonology of the Republic of Kazakhstan

    QazCovid-in

    Inaktiveeritud viirusosake

    244

    4000

    38

    Sanofi, GSK

     

    Rekombinantne valk

    440

     

     

    720

    39

    Hong Kongi ja Xiameni ülikoolid,  Beijing Wantai Biological Pharmacy

     

    Elus nõrgestatud gripiviirus, nina kaudu manustatav

    100

     

     

    40

    United Biomedical, Covaxx

    UB-612

    SARS-CoV-2 valgufragmendid

    60

    7320

    3850

     

    41

    Tübingeni ülikooli haigla

    CoVac-1

    SARS-CoV-2 valgufragmendid e peptiidid (ingl multipeptide cocktail)

    36

     

     

    42

    Anhui Zhifei Longcom Biologic Pharmacy 

    ZF2001

    Rekombinantne SARS-CoV-2 vaktsiin, tehtud CHO rakkudes

    50

    900

    29000

    43

    Vaxart

    VXA-CoV2-1

    Adenoviirusvektoril põhinev suukaudne vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 antigeeni. Adjuvandiks on kaheahelaline RNA.

    48

     

     

    44

    Chulalongkorni ülikool (Tai)

    ChulaCov19

    Lipiidsetesse nanoosakestesse pakitud mRNA, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 antigeeni

    96

     

     

    45

    ImmunityBio (USA)

    hAd5-S-Fusion+N-ETSD

    Inimese adenoviirusel põhinev vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalku ja tuumaümbrise valku ja sisaldab T-rakke stimuleerivat osa

    35

     

     

    35

    65

    46

    Entos Pharmaceuticals (Kanada)

    Covigenix VAX-001

    DNA vaktsiin

    72

     

     

    47

    Shenzen Kangtai Biological Products

     

    Inaktiveeritud viirusosake

    180

    1000

    28000

    48

    Venemaa Teaduste Akadeemia, Tšumakovi keskus

    CoviVac

    Inaktiveeritud viirusosake

     

     

     

    49

    Israel Institute of Biological Research

    BriLife (IIBR-100)

    Vesikulaarse stomatiidi viirus (VSV), mille pinnal asuv ogavalk on asendatud SARS-CoV-2 ogavalguga

    1040

     

    50

    Codagenix

    COVI-VAC

    Elus nõrgestatud viirus

    48

     

    51

    Jiangsu Province Centers for Disease Control and Prevention,

     

     

    CHO rakkudes toodetud  rekombinantne vaktsiin

    216

    480

     

    52

    City of Hope Medical Center

    COH04S1

    Modifitseeritud vaktsiiniaviiruse Ankara tüvi

    129

     

     

    53

    Providence Health & Services

    CORVax +/- pIL-12

    SARS-CoV-2 ogavalku ekspresseeriv DNA plasmiid, mis viiakse organismi elektroporatsiooni teel kas ilma või kombinatsioonis interleukiin 12 ekspresseeriva plasmiidiga

    36

     

     

    54

    Biological E

     

    Komponentvaktsiin, adjuvandiks  CpG1018 ja alumiinium

    360

     

    56

    Cellid Co

    AdCLD-CoV-19

    Paljunemisvõimetu inimese adenoviiruse tüüp 5/35, mis ekspresseerib  SARS-CoV-2 ogavalku

    150

     

    57

    Valneva

    VLA2001

    Inaktiveeritud viirusosake, adjuvantideks alumiinium ja CpG1018

    150

    4000

    58

    Chinese Academy of Medical Sciences

     

    Inaktiveeritud SARS-CoV-2 vaktsiin (tehtud Vero rakkudes)

    942

    34020 (Brasiilia, Malaisia)

    45000 (AÜE)

    59

    GeneOne Life Science

    GLS-5310

    DNA vaktsiin

    345

     

    60

    AstraZeneca

    AZD1222 + rAd26-S

    Kombinatsioon kahest adenoviirusvektori tüvest, mis ekspresseerivad SARS-CoV-2 ogavalku

    100

     

    61

    Altimmune

    AdCOVID

    Adenoviiruspõhine vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalgu osa. Ninna manustatav

    180

     

     

    62

    Nanogen Pharmaceutical Biotechnology Joint Stock Company

    Nanocovax

    Komponentvaktsiin, adjuvandiks alumiinium

    620

     

    63

    Takeda

    TAK-919

     

    200

     

    TAK-019

    200

    64

    Türgi terviseinstituut (Health Institutes of Turkey)

    ERUCOV-VAC

    Inaktiveeritud vaktsiin

    44

    250

     

    65

    Saskatchewani ülikool (University of Saskatchewan)

    COVAC-2

    SARS-CoV-2 ogavalk koos adjuvandiga SWE

    108

     

    66

    Gamaleya uurimisinstituut, Venemaa Terviseministeerium

    Sputnik Light

    Adenoviiruse tüvel  26 põhinev vaktsiin, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku (üks annus)

    110

    6000

    67

    SK Bioscience

    GBP510

    Rekombinantne valgupõhine vaktsiin alumiiniumadjuvandiga

    260

     

    Rekombinantne valgupõhine vaktsiin adjuvandiga AS03

    320

    68

    Beijing Minhai Biotechnology 

     

    Vero rakkudes tehtud inaktiveeritud vaktsiin

    180

    1000

     

    69

    SK Bioscience

    NBP2001

    Rekombinantne valgupõhine vaktsiin alumiiniumadjuvandiga

    50

     

     

    70

    University of Sydney

    COVIGEN

    DNA vaktsiin, manustamiseks spetsiifiline nõelata süsteseade

    150

     

     

    71

    Bharat Biotech

    BB154

    Inaktiveeritud viirusosake (ninna manustatav variant)

    175

     

     

    72

    Providence Therapeutics Holdings

    PTX-COVID19-B

    mRNA vaktsiin

    60

     

     

    73

    Mahidol University (Tai)

    NDV-HXP-S

    Gripiviiruse tehnoloogial põhinev komponentvaktsiin CpG adjuvandiga

    460

     

    74

    University Medical Center Groningen, Akston Biosciences Corporation

    AKS-452

    Liitvalk Fc fragmendist ja SARS-CoV-2 ogavalgu retseptoriga seonduvast osast

    130

     

    75

    National Institute of Allergy and Infectious Diseases (NIAID), Moderna

    mRNA-1273 ja mRNA-1273.351 

    COVID-19 Vaccine Moderna ja SARS-CoV-2 Lõuna-Aafrika tüve ogavalku kodeeriva mRNA vaktsiini kombineerimine erinevates vaktsineerimisskeemides

    210

     

     

    76

    VBI Vaccines

    VBI-2902a

    Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)

    780

     

    77

    National Institute of Allergy and Infectious Diseases (NIAID)

    ChAdV68-S, ChAdV68-S-TCE, SAM-LNP-S,

    SAM-LNP-S-TCE

    Šimpansi adenoviiruse serotüüp 68 (esimene annus) ja isepaljunev lipiidsesse osakesse pakitud mRNA (teine annus) mis kodeerib kas üksnes SARS-CoV-2 ogavalku või lisaks T-rakuga seonduvat viiruse valgufragmenti (TCE)

    130

     

     

    78

    U.S. Army Medical Research and Development Command

    SpFN_1B-06-PL + ALFQ

    Ogavalgust ja ferritiinist (raua transpordis osalev valk) formuleeritud nanoosake  koos saponiini  sisaldava adjuvandiga (ALFQ/QS21)

    72

     

     

    79

    EuBiologics Co

    EuCorVac-19

    Rekombinantsel teel toodetud valgupõhine vaktsiin

    280

     

    80

    Meissa Vaccines

    MV-014-212

    Respiratoor-süntsütsiaalne viirus, mille pinnal olev glükovalk on asendatud SARS-CoV-2 ogavalguga. Nina kaudu manustatav vaktsiin.

    130

     

     

    81

    Sanofi Pasteur

    SARS-CoV-2 mRNA vaccine

    mRNA põhine vaktsiin

    415

     

    82

    National Institute of Allergy and Infectious Diseases, Moderna TX

    mRNA-1273.351

    mRNA põhine vaktsiin, manustatakse kas üksi või koos vaktsiiniga mRNA 1273 (COVID-19 Vaccine Moderna)

    210

     

    83

    Takis

    COVID-eVax

    DNA plasmiid, mis kodeerib ogavalgu retseptoriga seonduv osa. Manustatakse süstena, millele järgneb süstekoha elektroporatsioon, et soodustada plasmiidi pääsu süstekoha rakkudesse

    160

     

    84

    Ihsan GURSEL, The Scientific and Technological Research Council of Turkey

    VLP SARS-CoV-2 vaccine

    Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)

    36

     

     

    85

    Jiangsu Rec-Biotechnology Co

    ReCOV

    Rekombinantne kahekomponente CHO rakkudes tehtud vaktsiin

    160

     

     

    86

    Moderna TX

    mRNA-1283, mRNA-1273

    mRNA vaktsiin

    125

     

     

    87

    Daiichi Sankyo

    DS-5670a

    mRNA põhine vaktsiin

    152

     

    88

    The University of Hong Kong

    DelNS1-nCoV-RBD LAIV

    Gripiviirusel põhinev elus nõrgestatud vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalgu retseptoriga seonduvat osa

    115

     

     

    89

    Kocak Farma, Turkey

    Koçak-19 Inaktif Adjuvanlı COVID-19 vaccine

    Inaktiveeritud viirusosake

    38

     

     

    90

    ImmunityBio, Inc.

    hAd5-S-Fusion+N-ETSD vaccine

    Inimese adenoviirusel põhinev vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalku ja tuumaümbrise valku ja sisaldab T-rakke stimuleerivat osa.  Manustatakse lisaks FDA müügiloa saanud vaktsiinile kas naha alla, imemistabletina või suukaudselt

    540

     

    91

    Walvax Biotechnology Co., Ltd.

    SARS-CoV-2 mRNA vaccine

    mRNA põhine vaktsiin

    168

    420

    28000

    92

    SENAI CIMATEC

    HDT-301

    Lipiidseks nanopartikliks formuleeritud isepaljunev mRNA vaktsiin

    78

     

     

    93

    Institute of Vaccines and Medical Biologicals, Vietnam

    COVIVAC

    Inaktiveeritud NDV-Lasota viirus, adjuvandiga CpG 1018

    420

     

    94

    Radboud University

    ABNCoV2

    Viiruslaadne osake, üksi või koos adjuvandiga MF59

    42

     

     

    95

    Tetherex Pharmaceuticals Corporation

    SC-Ad6-1

    Adenoviirusvektoril põhinev vaktsiin

    40

     

     

    96

    Osman ERGANIS, The Scientific and Technological Research Council of Turkey

    VETAL Inc.

    MonitorCRO

     

     

    Inaktiveeritud, adjuvantidega vaktsiin

    50

     

     

    97

    Fujita Health University, Elixirgen Therapeutics

    EXG5003

    Isereplitseeruv mRNA vaktsiin

    60

     

     

    98

    National Vaccine and Serum Institute, China

    SARS-CoV-2 vaccine (CHO cells)

    Rekombinantne valgupõhine vaktsiin

    3580

     

    99

    Laboratorio Avi-Mex, S.A. de C.V.

    NDV vectored vaccine for SARS-CoV-2

    Newcastle’i haigust põhjustava viiruse baasil tehtud rekombinantne viirus

    90

     

     

    100

    OSE Immunotherapeutics

    CoVepiT (OSE13E)

    Peptiidipõhine e komponentvaktsiin

    48

     

     

    101

    Shanghai East Hospital and Stemirna Therapeutics

     

    mRNA COVID Vaccine

    MRNA põhine vaktsiin

     

     

     

             

     

     

    Kasutatud allikad:

    https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2104983

    https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/immunoprofulaktika_ekspertkomisjoni_29.04.2021_otsused.pdf

    https://epl.delfi.ee/artikkel/93388965/vaktsineeritud-inimesi-siin-me-ei-oota-vaktsiinikiirgus-on-uus-jabur-vaktsiinivale-mis-eestis-uskujaid-leiab

    www.clinicaltrials.gov

    https://www.raps.org/news-and-articles/news-articles/2020/3/covid-19-vaccine-tracker

    https://www.who.int/publications/m/item/draft-landscape-of-covid-19-candidate-vaccines