• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 8-14. märts

    15.03.2021
    Printer-friendly version

    COVID-19 vaktsiinidega on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 15. märtsi hommik tehtud 191207 doosi.

    Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 2315 kõrvaltoime teatist (1,2 % vaktsiinidoosidest):

    Kõrvaltoime teatiste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    AstraZeneca

    Kuni 7. märts 2021

    1785

    767

    22

    996

    8-14. märts 2021

    530

    37

    7

    486

    Kokku

    2315

    804

    29

    1482

    Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta.

    Comirnaty

    Eelmisel nädalal saadeti 37 teatist.

    • 28 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 5 üle 70-aastastel
    • 9 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 1 üle 70-aastasel

    57% teatistest on teise annuse, 30% esimese annuse ja 13% mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

    Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 3 teatises:

    • 82 –aastasel mehel tekkis 3 päeva pärast 1. vaktsiinidoosi ühe silma veresoone tromb ja nägemise kaotus. Lisaks kasutab mees metotreksaati, millel trombide teke on teadaolev kõrvaltoime.
    • Kaks inimest (alla 65-aastased) haigestusid sümptomaatilisse (kuid mitte haiglaravi vajavasse) COVID-19 haigusesse vastavalt 1 kuu ja 1,5 kuud pärast teist vaktsiiniannust.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, vererõhu tõusu, südamepekslemist, valu südame piirkonnas, hingamisraskust, jäsemete tundlikkushäireid ja närvivalu, löövet, tasakaaluhäireid, kõhuvalu jt üldisi nähte.

    Töövõimetuslehte vajati 2 juhul kaheks päevaks.

    Moderna vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 7 teatist, kõik naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 1 üle 70-aastasel

    Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Ühel juhul kirjeldati alatemperatuuri teket ja ühel juhul tekkis vaktsineerimisjärge stressireaktsioon.

    AstraZeneca vaktsiin

    Eelmisel nädalal saadeti 486 teatist.

    • 382 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta
    • 104 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta (kõik alla 70-aastased)

    Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati 8 teatises:

    • 27-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi järgselt 2. päeval ravi vajanud oksendamine ja kõhulahtisus, patsient paranes
      Oksendamine ja kõhulahtisus on vaktsiinile teadaolevad võimalikud kõrvaltoimed. Kui seedehäire ja/või palaviku tõttu tekib oluline vedelikukaotus ja enesetunne halveneb, tuleks pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi.
    • 66-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi päeval näonärvi äge paralüüs (Belli paralüüs). Patsient sai ravi ja on paranemas.

    Allergilised reaktsioonid:

    • 55-aastasel naisel tekkis 10 minutit pärast vaktsiinidoosi allergiline reaktsioon, mis vajas ravi. Patsient paranes täielikult.
    • 64-aastasel mehel tekkis 8 tundi pärast vaktsiinidoosi angioödeem (näo ja kaleapiirkonna turse). Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult
    • 41-aastasel naisel tekkis 12 tundi pärast vaktsiinidoosi kõriturse ja nõgeslööve. Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult.
    • 33-aastasel naisel tekkis 6. päeval pärast vaktsiinidoosi nõgeslööve ja jäsemete-, näo-, kõriturse. Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult
      Allergilised reaktsioonid võivad tekkida vahetult pärast vaktsineerimist, aga ka mõned tunnid kuni päevad hiljem. Näoturse, hingamisraskuse ja laialdase sügeleva ja turses lööbe tekkimisel tuleb kohe kutsuda kiirabi.

    Lisaks teatati:

    • 68-aastasel naisel ajuverejooksu tekkest vaktsiinidoosile järgnenud päeval. Nähud algasid segasusseisundi, peavalu ja nägemishäiretega. Patsient vajas erakorralist ravi ja haiglaravi. Juhtumi seos vaktsiiniga ei ole praegu selge.
    • 63-aastase naise surmast kõrge palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu. Patsiendil olid kaasuvalt südame-veresoonkonna haigused. Vaktsiinist tingitud palavik, tasakaaluhäired ja minestamine on tõenäolised kukkumise põhjused.
      Kõrge palavik ja pearinglus suurendavad kukkumise ja vigastuste riski. Seetõttu on selliste kõrvaltoimete puhul vaja olla väga ettevaatlik, eriti eakatel.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, menstruaaltsükli välist verejooksu, tundlikkushäireid, vererõhu tõusu, südamepekslemist, kõhuvalu, hingamisraskust, kergeid nägemishäireid, rindkere valu, seljavalu, köha, ninakinnisust, kurguvalu, alatemperatuuri, nõgestõbe, hematoome (verevalumid), kergeid kõnehäireid, tasakaaluhäireid.

    Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

    Töövõimetuslehte vajati 37 juhul paariks-kolmeks päevaks (peamiselt palaviku jm valude, peavalu, iivelduse, oksendamise või kõhulahtisuse, nõrkuse ja väsimuse tõttu), mõnel juhul kauemaks.

    Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

    Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa. Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Vaata: https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimidNeed reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda. Nahaaluste verevalumite ja korduvate või suuremate veritsuste tekkides tuleks konsulteerida oma perearstiga, kes võib teha vajadusel vereanalüüsi.

    Kõrvaltoimetest teatamine

    Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

    Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

    Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

    Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

    Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

    Ravimiamet avaldab teatud kõrvaltoimete kokkuvõtte igal nädalal oma kodulehel.