• English
  • Eesti
    UudisedUudised

    Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 15.-21. veebruar

    22.02.2021
    Printer-friendly version

    COVID-19 vaktsiinidega on Terviseameti andmetel Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 22. veebruar hommik tehtud 88790 doosi:

    Dooside arv

    kuni 69-aastased (+ teadmata)

    üle 70-aastased

    naised

    mehed

    naised

    mehed

    Comirnaty

    38756

    12330

    18880

    8370

    Moderna vaktsiin

    648

    527

    939

    589

    AstraZeneca vaktsiin

    5101

    2629

    14

    7

    Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 774 kõrvaltoime teatist (0,87% vaktsiinidoosidest), neist 665 teatist Comirnaty, 5 teatist Moderna vaktsiini ja 104 teatist AstraZeneca vaktsiiniga seoses:

    Kõrvaltoime teatiste arv

    COVID-19 vaktsiinid

    Comirnaty

    Moderna

    AstraZeneca

    Kuni 14. veebruar 2021

    586

    584

    2

    0

    15-21. veebruar 2021

    188

    81

    3

    104

    Kokku

    774

    665

    5

    104

    Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta.

    Comirnaty

    Eelmisel nädalal saadeti 81 teatist

    • 72 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 7 üle 70-aastased
    • 9 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 3 üle 70-aastastel

    68% teatistest on teise annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

    Tõsiseid reaktsioone kirjeldati 3 teatises:

    • 82-aastasel naisel tekkisid päev pärast 1. vaktsiiniannust palavik, peavalu, halb enesetunne ja minestus, mille tõttu ta kukkus. Haiglaravi ei vajanud ja paranes.
    • 37 –aastasel mehel tekkis üks päev pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog, muid kõrvaltoimeid ei esinenud; anamneesis varasemast teada krambihood, määrati krambivastane ravi.
    • 60-aastasel mehel  tekkis 5 päeva pärast vaktsineerimist polüneuropaatia, mis kestis umbes 1,5 kuud, tänaseks paranemas.

    Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva: kõige sagedamini süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), lümfisõlmede turse ja valulikkus, iiveldus, oksendamine, halb enesetunne ja nõrkus, tundlikkushäired, tasakaaluhäired, minestamistunne ja minestamine, vererõhu tõus või langus, südamepekslemine. Lümfisõlmede valu ja turse püsis mõnel juhul üle nädala.

    Töövõimetuslehte vajati 8 juhul üheks kuni kolmeks päevaks.

    Moderna vaktsiin

    • 2 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta
    • 1 teatis mehel esinenud kõrvaltoimete kohta
      (kõik alla 70-aastsed)

    Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: peavalu, süstekoha reaktsioonid, palavik. Süstekoha reaktsioonid kestsid kahel juhul üle nädala.

    AstraZeneca vaktsiin

    • 89 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta
    • 15 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta
      (kõik alla 70-aastased)

    Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, tasakaaluhäired, minetamistunne ja minestamine. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

    Töövõimetuslehte vajati 14 juhul paariks-kolmeks päevaks (peamiselt palaviku, iivelduse, oksendamise või kõhulahtisuse tõttu).

    Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

    Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

    Kõrvaltoimetest teatamine

    Kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleks vaktsineerijale teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks.

    Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

    Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

    Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

    Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

    Ravimiamet avaldab teatud kõrvaltoimete kokkuvõtte igal nädalal oma kodulehel.