• English
  • Eesti

    Ravimiameti järelevalvetegevused 2020. aastal

    02.02.2021
    Printer-friendly version

    Ravimite käitlemise järelevalve

    Eestis kasutatavate ravimite kvaliteedi järelevalve

    Bioloogiliste preparaatide järelevalve

     

    Ravimite käitlemise järelevalve

    Ravimiamet teeb järelevalvet ravimite käitlemise, kliiniliste uuringute, reklaami ja ravimiohutuse nõuete täitmise üle apteekides, ravimite hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes, teistes ravimite käitlemiskohtades (tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad, müügiloa hoidjad jt) ning müügiloa hoidjate juures.

    2020. aastal tehti inspektsioone järgmiselt:

    • 182 üldapteegis ja nende haruapteekides, sh 11 järelkontrolli;
    • 3 haiglaapteegis;
    • 11 ravimite hulgimüügi ettevõttes;
    • 6 ravimite tootmisettevõttes;
    • 3 hoolekandeteenuse osutaja juures;
    • 4 veterinaarteenuse osutaja juures;
    • 15 ettevõttes ruumide ja tingimuste üle vaatamiseks enne ravimi käitlemise tegevusloa andmist;
    • 9 kliinilise uuringu keskuses;
    • 5 ravimireklaami inspektsiooni  (4 müügiloa hoidja juures ja 1 apteegis);
    • 4 inspektsiooni narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil kasutajate ning narkootikumide lähteainete käitlejate juures;
    • 1  ravimiohutuse inspektsioon.

    Apteekide järelevalves  tehti 182 inspektsiooni, millest järelkontrolle oli 11. Pöörati tähelepanu odavamate ravimite (ravimid, millele on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, edaspidi hinnakokkulepperavimid) kättesaadavusele. Koroonaviiruse tõttu tekkinud eriolukorras tehti märtsi keskpaigast kuni juuni alguseni 82 kauginspektsiooni, mille käigus kontrolliti tavapärasest suuremas mahus odavamate ravimite kättesaadavust. Kokku kontrolliti hinnakokkulepperavimite müügil olekut aasta jooksul 172 inspektsioonis 9602 toimeaine osas (keskmiselt ühes apteegis 62 erineva toimeaine osas), millest puudus 552.

    59 apteegis olid kõik kontrollitud hinnakokkuleppe­ravimid müügil. Ühe kuni kahe toimeaine osas puudus hinnakokkulepperavim 49 apteegis, kolme kuni viie toimeaine osas 27 apteegis, kuue kuni kümne toimeaine osas 19 apteegis,  kümne kuni kahekümne toimeaine osas 11 apteegis (üksteist - Vaksali Apteek ja Gildi Apteek;  kaksteist – Vinni Apteek ja Port Arturi Apteek; kolmteist – Lelle Apteek ja Õismäe Apteek; viisteist – Vastseliina Apteek ja Tammiku Apteek; seitseteist – Raasiku Apteek) ning enam kui kahekümne toimeaine osas 3 apteegis (kakskümmend üks - Raasiku Apteegi haruapteek; kakskümmend neli - Narva Südameapteek; kolmkümmend - Virbi Apteek).

    Puuduolevad hinnakokkulepperavimid telliti vahetult pärast inspektsiooni. Apteekides, kus hinnakokkulepperavimid ei ole suures mahus või korduvalt kättesaadavad, tehakse järelkontrolle. Ühes apteegis puudusid hinnakokkulepperavimid ka korduval kontrollimisel – apteeki kohustati ettekirjutusega tagama odavamate ravimite kättesaadavus.

     

     

    2013

    2014

    2015

    2016

    2017

    2018

    2019

    2020

    Kontrollitud apteekide arv

    182

    148

    116

    161

    125

    134

    140

    172

    Kontrollitud toimeaineid kokku

    3283

    3580

    3628

    4786

    3513

    4226

    4420

    9602

    Hinnakokkulepperavim puudus

    142
    korral

    289
    korral

    214
    korral

    179
    korral

    130
    korral

    96
    korral

    58
    korral

    552
    korral

     

    Tabel 1. Hinnakokkuleppehinnaga ravimite kättesaadavuse kontrolli tulemused 2013-2020    

    Ravimite sihipärase ja ratsionaalse tarbimise tagamiseks on apteekril ravimit väljastades kohustus kasutajat nõustada – seda nii retsepti- kui käsimüügiravimite osas. 2020. aastal kontrolliti inspektsioonide ajal ravimialast nõustamist 85 apteegis (apteekides kohapeal tehti 100 inspektsiooni, millest 78 hõlmasid apteegi kogu tegevust). Ravimialasel nõustamisel oli puudujääke 7 apteegis – nõustamisel ei pööratud tähelepanu ravimite ohutule kasutamisele, ravimite säilitamisele ning vajadusele lugeda enne ravimi kasutamist pakendi infolehte, ei antud juhiseid võimalike kõrvaltoimete vältimiseks.

    Nõustamise kontrollimisel hinnati lisaks ravimite kasutamise nõustamisele apteekri teadlikkust ravimite tarnehäiretest, müügi lõpetamisest ja Ravimiameti kodulehel avaldatud ravimiohutusalasest teabest ning selle teabe edastamist patsiendile. Apteekrid on teadlikud nõustamise vajadusest ning teavad, mida ravimite kasutajale peab selgitama, kuid igapäevase töö käigus ei ole pakutav nõustamine siiski kuigi põhjalik või ununeb.

    Järelevalve keskmes oli ka apteegi klienditeenindajate ja konsultantide tegevus. Ühes apteegis väljastas klienditeenindaja ravimeid ilma, et apteeker oleks klienti eelnevalt ravimite osas nõustatud. Farmaatsiaalase hariduseta isikud ei või klientidele ravimeid soovitada ega väljastada, sest neil puuduvad erialateadmised, mis aitavad tagada ravimite sihipärase, ratsionaalse, õige ja ohutu kasutamise.

    Järjepidevalt on tähelepanu pööratud apteekrite koolitamisele, mis erialaste teadmiste uuendamise läbi aitab tõsta ka nõustamise kvaliteeti. Hea meel on tõdeda, et valdavas osas kontrollitud apteekidest on töötajaid koolitatud nõutavas mahus.

    2020. aastal pöörati kõigis apteekides inspekteerides tähelepanu apteegis ravimi pakendi turvaelementide kontrollimisele, et apteeke uute kohustuste osas nõustada. Turvaelementidega seotud nõuded rakendusid täies ulatuses septembrist, seni oli apteekidel aega uute nõuetega kohaneda ja süsteemi juurutada. Järelevalves jälgiti hoiatusteate saanud ravimite puhul hoiatuse põhjuse selgitamist, selle dokumenteerimist ja ravimi väljastamist.

    Kõigis kontrollitud apteekides olid turvaelementide kontrollimiseks olemas vajalikud vahendid ja turvaelemente kontrolliti. Siiski esines apteeke, kus turvaelementide kontrollimisse ja veateadetesse ei süvenetud piisavalt,  töötajatele ei oldud koostatud selgeid juhiseid ja neid ei olnud koolitatud saadud veateadetega tegelema. Kõige rohkem vigu esines ravimite väljastamisel teisele apteegile, kus ekslikult kõrvaldati kasutuselt ainulaadne identifikaator.

    Sagedasemad rikkumised apteekides olid seotud kvaliteedisüsteemiga (nt olid tööeeskirjad ajakohastamata, vastutavad isikud määramata, töötajatele tööeeskirjad, õigusaktid või nende muudatused tutvustamata, valmistamisruumide puhtuse tagamiseks riskianalüüs tegemata).  Kvaliteedisüsteemiga seotud rikkumisi oli sagedamini apteekides, kus juhataja töötab osakoormusega ning viibib apteegis piiratud aja.

    Üksikutel juhtudel oli mureks apteegi ruumides puhtuse nõuete tagamine - kasutati apteegi ravimite valmistamise ruume laoruumina või pesuruumi kööginurgana või vajasid apteegiruumid remonti (nt praod seintes, laes).

    Kahes ravimite valmistamise kohustusega apteegis oli ravimite valmistamise ruum osaliselt sisustamata ning puudusid töövahendid ja seadmed ravimite valmistamiseks.

    Ettekirjutus apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajale tehti 3 inspektsiooni järgselt. Ettekirjutuste tegemise põhjusteks olid ravimite valmistamiseks vajalike  töövahendite puudumine, apteegiruumide puhtuse kontrollimise kohta riskianalüüsi tegemata jätmine, valmistamisruumide mikrobioloogilise puhtuse ja ettevõttesisese kontrolli tegemata jätmine, ajakohastamata ravimite käitlemise tööeeskirjad, pesuruumi mittesihipärane kasutamine, hinnakokkulepperavimite müügilt puudumine.

    Ravimite hulgimüügiettevõtete järelevalves lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest headest turustamistavadest - Good Distribution Practice, GDP. GDP-le vastavuse inspektsioone tehti 11–s  ettevõttes, millest kaks olid järelkontrollid.

    Järelevalve käigus leitud mittevastavused puudutasid põhiliselt kvaliteedisüsteemi ja transpordi korraldust. Tegemist ei olnud ohtlike ega oluliste rikkumistega.

    Kvaliteedisüsteemi rakendamise kontrollimisel leiti erinevaid probleeme tööeeskirjadega (kehtivad ja kehtetud tööeeskirjad olid eristamata; tööeeskirjad olid üldsõnalised ja kinnitamata); ametijuhenditega (pädeva isiku ametijuhendis puudusid tema vastutusalad, töötajatel puudusid  ametijuhendid); tarnijate ja klientide kontrollimisega (tegemata/dokumenteerimata); tellimustöö lepingutega (puudus pädeva isiku allkiri; lepingus puudus  keeld tellimustöö kolmandale isikule edasi anda); ettevõttesisese kontrolliga;  varundatud koopiatest andmete kättesaamisega; ettevõttes tehtud muudatustega (muutuse juhtum avamata ja dokumenteerimata); riskihindamisega (oli tegemata); pädeva isiku õigustega (puudus juurdepääs ettevõtte dokumentidele).

    Temperatuuritingimuste kontrollimisel ilmnes, et transpordi vältel ei kontrollitud temperatuuritingimusi või temperatuuridele seadistatud häiresüsteemid töökorras olekut.

    Transpordikorralduses vajasid lepingud transporditeenuse pakkujaga õiguste ja kohustuste osas täpsustamist, transpordiettevõtteid ei olnud auditeeritud,  tegemata oli transpordimarsruutide riskihindamine või olid allhankijate autojuhid koolitamata.

    Kõik inspekteeritud ettevõtted esitasid mittevastavuste kõrvaldamiseks sobiva tegevuskava või kõrvaldasid mittevastavused koheselt. Ravimiametil ei olnud põhjust hulgimüüjatele keelduda GDP sertifikaadi väljastamisest. GDP sertifikaat väljastati 11 hulgimüügiettevõttele. Ettekirjutusi ei tehtud.

    Ravimitootjate ja –pakendajate järelevalves lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest headest tootmistavadest - Good Manufacturing Practice, GMP.

    Tootmisettevõtetes toimus neli üldinspektsiooni. Kõik inspekteeritud ettevõtted vastasid ravimite tootmise headele tavadele, ohtlikke ja olulisi mittevastavusi ei tuvastatud ning ettevõtetele väljastati GMP-le vastavust kinnitav sertifikaat. Sihtinspektsioon tehti ühes ettevõttes ruumide muutuste ja teises varem kontrollimata tootmistegevuse üle vaatamiseks. Mõlema sihtinspektsiooni hinnang oli positiivne. Lisaks toimus kaks tingimuste ülevaatust ravimite tootmise tegevusluba taotlevates ettevõtetes.

    Hoolekandeteenuse osutajate  juurde tehti kolm inspektsiooni ravimite käitlemise nõuete kontrollimiseks (ravimite hankimine, säilitamine, kõlbmatute ravimite käitlemine, arvestuse pidamine). Puudusi esines ravimite säilitamisel ja arvestuse pidamisel. Näiteks ei säilitatud ravimeid lukustatavas ruumis või -kapis, klientidelt ravimite vastuvõtmine oli dokumenteerimata, klientide ja üldkasutatavad ravimid ei olnud selgelt eristatud, eraldamata olid aegunud ravimid.

    Kontrollitud ettevõtted esitasid mittevastavuste kõrvaldamiseks sobiva tegevuskava või kõrvaldasid mittevastavused koheselt.

    Veterinaarteenuse osutajaid kontrolliti neljas inspektsioonis. Puuduseid esines ravimite (sh ka narkootilised ja psühhotroopsed ravimid) säilitamisel ja arvestuse pidamisel. Aegunud ravimid olid kasutamiskõlblikest eraldamata. Koostamata olid ettevõtte tööeeskirjad ravimite säilitamise ja arvestuse pidamise kohta, määramata olid vastutavad isikud.

    Ühele veterinaarteenuse osutajale koostati inspektsiooni järgselt ettekirjutus, teised esitasid sobiva tegevuskava puuduste kõrvaldamiseks.

    Kliiniliste uuringute järelevalve eesmärgiks on kontrollida, kas kliinilised uuringud on läbi viidud vastavalt uuringuplaanile,  vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ning kliiniliste uuringute heale tavale. Nõuetest kinnipidamine tagab uuringus osalejate turvalisuse ja heaolu ning  uuringuandmete usaldusväärsuse.

    Tehti üheksa kliiniliste uuringute keskuse inspektsiooni, millest kaheksa olid korralised inspektsioonid ning üks sihtinspektsioon. Sihtinspektsioon viidi läbi Ravimiametile laekunud kaebuse alusel ja COVID-19 pandeemiast tingituna kauginspektsioonina.

    Leiti 11 olulist ning 43 väheolulist mittevastavust. Peamiselt olid mittevastavused seotud algandmete puuduliku või ebakorrektse dokumenteerimisega, kõrvalekalletega uuringuplaanist ning uuringuravimi käitlemisega.  Ükski neist leidudest ei olnud kriitiline ega võinuks ohustada uuringus osalejaid või mõjutaks ebasoodsalt andmete kvaliteeti ja terviklikkust.

    Ravimireklaami järelevalve eesmärgiks on edendada ravimite sihipärast ja otstarbekohast kasutamist, et seeläbi kaitsta inimeste ja loomade elu ja tervist ning majanduslikke huve. Ravimireklaamiks loetakse ravimite müügi suurendamiseks ravimite kohta teabe avalikustamist, ravimi näidiste andmist, ravimi müügi ja väljakirjutamise mõjutamist kingitustega ning väljakirjutamise, tarnimise, müügi ja tarbimise edendamiseks mõeldud toetusi ja muid meelitusvahendeid.

    Ravimireklaamile kehtivad nii reklaami- kui ravimiseaduse nõuded. Ravimiamet jälgib perioodikas, televisioonis, raadios, internetis, apteekides ning mujal avalikustatud ravimireklaami vastavust nõuetele. Inspektsioone tehakse ravimi müügiloa hoidjate korraldatud või nende toetatud üritustel ning müügiloa hoidjate juures raviminäidiste käitlemise ja arstidele ning erialaorganisatsioonidele antud toetuste vastavuse kontrollimiseks.

    Ravimiamet analüüsis müügiloa hoidjate esitatud ravimireklaami aruandeid ning avaldas 01.06.2020 nende põhjal koostatud koondandmed oma veebilehel.

     Kontrolliti nelja müügiloa hoidjat ja ühte apteeki. Koostati kaheks ettekirjutust ravimireklaami aruande esitamata jätmise tõttu. Lisaks tegi Ravimiamet umbes 40 märkust ravimireklaami nõuetele vastavusse viimiseks, mille alusel muudeti reklaam sobivaks.

    Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning narkootikumide lähteainete käitlemise järelevalvet  tehakse  õppe- ja teadusasutustes, ravimite hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes ning teistes ettevõtetes, kes omavad nende ainete käitlemise õigust.

    Kokku tehti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete valdkonnas neli inspektsiooni, millest kaks viidi läbi õppe- ja teadusasutustes seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil käitlemisega ning kaks narkootikumide lähteaineid käitlevates ettevõtetes.

    Inspektsioonides pöörati enam tähelepanu ainete nõuetekohasele säilitamisele, turvalisuse tagamise meetmetele, arvestuse pidamisele jms. Puudusi esines narkootikumide lähteainete käitlejatel kliendideklaratsioonides ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil käitlejatel ainete üle arvestuse pidamises ja aegunud narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite märgistamisel. Ühes teadusasutuses leiti, et ühe aine kasutamiseks ei oldud Ravimiametilt luba taotletud. Tegemist oli tähelepanematusega ja taotlus esitati vahetult pärast inspektsiooni.

    Eestis kasutatavate ravimite kvaliteedi järelevalve

    Ühe osa Ravimiameti järelevalvest moodustab ravimite laboratoorne kvaliteedikontroll. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele. Kuigi ravimitootjad kontrollivad oma toodangu iga partii kvaliteeti, teeb Ravimiamet Eestis müüdavate ravimite pistelist kvaliteedikontrolli, lisaks kontrollitakse müügiloaga ravimite pakendi ja infolehe vastavust Ravimiametis kinnitatule. Analüüside planeerimisel lähtutakse riskipõhisusest, täiendav analüüsivajadus võib tekkida kvaliteedikaebuste jm menetluste käigus.

    2020. aastal analüüsiti Ravimiameti laboris kokku 98 Eestis turul olevat ravimit. Euroopa Liidu liikmesriikide koostöös analüüsiti täiendavalt 4 proovi keskregistreeritud ravimeid ja üks analüüs tehti Leedu Ravimiametile. Kokku tehti 103 proovi analüüsil 583 testi erinevate meetoditega (keskmiselt kasutati ühe ravimi kvaliteedi hindamiseks 5-6 meetodit).

    Rahvusvahelise koostöö raames (OMCL koostöövõrgustik) saadakse ülevaade ravimite kvaliteedist, millel on ka Eestis MRP või DCP protseduuri alusel väljastatud müügiluba. 2020. aastal saadi ülevaade 231 ravimi kvaliteedi kohta.

    Müügiloaga ravimid

    Eestis turul olevaid müügiloaga ravimeid analüüsiti 2020. aastal Ravimiameti laboris 33 korral, neist 5 olid veterinaarravimid. Uuriti 19 erinevat toimeainet sisaldavaid ravimeid ja 10 ravimvormi: diasepaami suukaudsed tilgad, naatriumdiklofenaki toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid ja kõvakapslid, sildenafiiltsitraadi tabletid, õhukese polümeerikattega tabletid ja süstelahuse pulber, naatriumtsefuroksiimi süstelahuse pulber, atsetüülsalitsüülhappe ja askorbiinhappe kihisevad tabletid, atsetüültsüsteiini kihisevad tabletid, tiamasooli õhukese polümeerikattega tabletid, deksametasoonfosfaadi süstelahus ja tabletid, tsefepiimi süste-/infusioonilahuse pulber, omeprasooli gastroresistentsed kõvakapslid, veterinaarravimitest enfrofloksatsiini süstelahus ja selle tootmisel kasutatav toimeaine, ketoprofeeni ja ivermektiini süstelahused.

    Tuvastati järgmised kvaliteediprobleemid:

    -       Atsetüülsalitsüülhappe ja askorbiinhappe kihisevate tablettide tugevus ületas tootja antud ülemise piiri. Tootjalt saadud riskihinnangu kohaselt patsientidele riski ei ole ja turustamise piiranguid ei seatud.

    -       Atsetüültsüsteiini kihisevatel tablettidel tuvastati, et pakendatud on tablett, millel tootmises on tükk küljest ära tulnud (st ravim jäänud välja praakimata). Teavitati müügiloa hoidjat.

    Analüüside käigus tuvastati ka muid probleeme:

    -       Diasepaamii puhul uuriti teisese müügiloaga preparaate, sh osa ümberpakendatud. Tuvastati, et ühe ravimi välispakend ei vasta nõuetele.

    -       Naatriumtsefuroksiimi süstelahuse pulbri ühe partii lahustumisaeg osutus oluliselt pikemaks kui teisel. Lahustumisaeg jäi lahustamisjuhises toodud piiridesse, tehti ettepanek juhise parendamiseks. Sama probleem ja lahendus oli ka tsefepiimi süste-/infusioonilahuse pulbriga.

    Ühe ravimi puhul oli kaebus, et kapslitesse on sattunud tootmises võõrkehi, kuid kapslite uurimise käigus selgus, et võõrkehad on sinna lisatud pakendi avamise järgselt, st prooviga on manipuleeritud.

    Müügiloata ravimid

    Arstide ja erialaseltside taotluste alusel toodavaid müügiloata ravimeid analüüsiti 2020. aastal 64 proovi 38 erineva toimeainega ja 12 eri ravimvormis: beetametasoonnaatriumfosfaadi ja beetametasoonatsetaadi süstesuspensioon, glükoosi infusioonlahus, aminofülliini, ketamiini, bupivakaiinvesinikkloriidi, fentanüültsitraadi, rokurooniumbromiidi, kaltsiumglükonaadi, etamsülaadi, naatriummetamisooli, neostigmiinmetüülsulfaadi, tsüanokobalamiini, tiamiinvesinikkloriidi , digoksiini, atsetüültsüsteiini, isoprenaliini, difenhüdramiini, metoklopramiidvesinikkloriidi ja progesterooni süstelahused, mupirotsiini salv, favipiraviiri õhukese polümeerkattega tabletid, sulfametoksasooli-trimeoprimi tabletid ja süstelahus, zolmitriptaani õhukese polümeerkattega tabletid ja suus lagunevad tabletid, amoksitsilliini-klavulaanhappe ja tsefoksitiini süste-/infusioonlahuse pulber, lidokaiini nahasprei lahus ja süstelahus, ipratroopiumbromiidi nebuliseeritav lahus, klonidiinvesinikkloriidi tabletid, ammoniaagi inhaleerimislahus, nitrofurantoiini kapslid, kabergoliini tabletid.

    Mittevastavusi tuvastati kokku 3 proovil.

    ·         Ipratroopiumbromiidi nebuliseeritavas lahuses tuvastati bensalkooniumkloriid, mille sisaldusele patsiendi infolehes ei viidatud. Koheselt peatati väljastamine hulgimüügist.

    ·         Mupirotsiini salvi mass ei vastanud tootja sätestatud miinimumkogusele. Kuna kõrvalekalle oli väike ja sisuliselt ei mõjuta tuubist kättesaadavat kogust, siis salvi kasutusest ei kõrvaldatud.

    ·         Ühel juhul oli mittevastavuse põhjuseks süstelahuse maht, kuid arvestades mahu vähest erinevust ja toimeaine kontsentratsioon lahuses, oli saadav doos nõuetekohane. Teavitati hulgimüüjat.

    Progesterooni ühe preparaadi infolehes oli viga toimeaine kontsentratsioonis. Teavitati hulgimüüjat.

    Apteegis valmistatud ravimid

    Ravimiamet võtab ravimeid või puhastatud vett analüüsiks järelevalve käigus, proovide võtmine on kavandatud riskipõhiselt. Puhastatud vett analüüsiti  2020. aastal ühel korral, kvaliteet vastas nõuetele.

    Apteegis valmistatud ravimeid analüüsiks ei võetud. Plaaniti gripiravim oseltamaviir (kapslitest suspensiooni valmistamine) uuringut, kuid kuna 2020. aasta grippi ei olnud, siis ka selle ravimeid apteekides ei valmistatud. Uuring lükati edasi 2021. aastasse. Järelevalvetoimingute raames proovide võtmise vajadust ei ilmnenud.

    Rahvusvaheline koostöö

    Ravimiameti labor kuulub Ametlike ravimikontrolli laborite (OMCL) koostöövõrgustikku. Koostöö raames jagatakse analüüsikoormust liikmeslaborite vahel ning toimub proovide ja analüüsitulemuste vahetamine vastastikuse tunnustamise ja detsentraliseeritud protseduuriga (MRP/DCP) registreeritud ravimite valdkonnas. Ravimiameti laboris analüüsiti 2020. aastal 8 MRP/DCP ravimit ning saadi teistelt laboritelt teavet 231 preparaadi (51 MRP, 180 DCP) kohta, millest 181 olid inimestel kasutatavad ja 50 veterinaarravimit ning 222 ravimit olid keemilist ja 9 bioloogilist päritolu.

    Kvaliteedinõuetele vastas 224 preparaati. Ühel preparaadil olid märgistusprobleemid, ühel lisandite analüüsi meetodiga ja ühel pulbri lahustamisega. Tõsisem lahustamisprobleem oli kahel veterinaarravimil, kus pulbri lahustamise käigus tekkiv vaht takistas preparaadi täielikku lahustumist. Ühel preparaadil oli nitroosamiinide sisaldus piiripealne ning ühe preparaadi lisandite sisaldus ei vastanud nõuetele. Nende juhtudega seotud partiisid Eestis ei turustatud.

    Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimite koostööprogrammi raames analüüsiti nelja proovi. Uuring hõlmas fluralaneeri veterinaarset täpilahust. Tulemused vastasid nõuetele.

    Osaleti OMCL võrdlusainete väljatöötamise programmis ühe uuringuga – rifabutiin.

    Ravimite analüüsil jagatakse võimalusel analüüsikoormust Läti ja Leedu ravimiameti laboritega. 2020. aastal vahetati analüüsiplaane ning Eestist saadeti 1 proov Leetu ning sealt saadi analüüsimiseks 1 proov.

     

    Bioloogiliste preparaatide järelevalve

    Ravimiamet teeb järelevalvet bioloogilisi preparaate tootvate ettevõtete ja bioloogilisi preparaate inimeste ravimiseks kasutavate tervishoiuteenuse osutajate üle. Bioloogilised preparaadid on: veri ja verekomponendid, plasmaderivaadid, vaktsiinid, monoklonaalsed antikehad, geeniteraapia ravimid, somaatilise rakuteraapia ravimid, koetehnoloogilised tooted ning inimpäritolu või ksenogeensed rakud, koed ja elundid, mida kasutatakse inimestel haiguste ravis.

    Eestis on tegevusluba üheksal rakkude, kudede ja elundite hankimise ja/või käitlemisega tegeleval ettevõttel (mõnel hankijal ja käitlejal on tegevusloal mitu tegutsemiskohta ja tegevusala). Eestis on hangitavateks ja käideldavateks rakkudeks ja kudedeks: vereloome tüvirakud, terapeutilised rakud (T-lümfotsüüdid ja perifeerse vere mononukleaarsed rakud), rasvkoe tüvirakud, kondrotsüüdid, perifeerse vere dendriitrakud, sugurakud ja embrüod, nabaväädi veri, nabaväädi kude, skeletisüsteemi koed, nahk, silma sarvkest ja amnionimembraan ning vaskulaarkude. Hangitakse ja käideldakse ka järgmisi elundeid: neerud, maks, kopsud, kõhunääre ja süda. Eestis on tootmise tegevusluba kaheksal vere käitlemise tegevuskohal.

    Läbi viidud inspektsioonid ja leitud mittevastavused

    2020. aastal tegi Ravimiamet kuus inspektsiooni rakke ja kudesid hankivasse ja käitlevasse tervishoiuasutusse (inspekteeriti skeletisüsteemi kudede, sugurakkude ja embrüote, amnionimembraani ja silma sarvkesta ning vereloome tüvirakkude hankimist ja käitlemist). Mittevastavusi leiti dokumenteerimises, ruumide ja seadmete tehniliste nõuete täitmises, seadmete märgistamises, ladustamisnõuete täitmises, kodeerimissüsteemide rakendamises, tööjuhendite ajakohastamises, biovalvsuse süsteemi rakendamises ja doonorite testimises. Kõik inspekteeritud ettevõtted esitasid sobiva tegevuskava mittevastavuste kõrvaldamise kohta. Ettekirjutusi ei tehtud.

    Lisaks inspekteeriti kahte verekeskust ja ühte verekeskuse välisladu (verekeskuse üksus, on verekomponentidega varustatava haigla kompleksis). Mittevastavusi leiti seadmete tehniliste nõuete täitmises, dokumenteerimises, ruumidele esitatud nõuete täitmises ning immunohematoloogiliste reagentide märgistamises. Kõik inspekteeritud ettevõtted esitasid sobiva tegevuskava mittevastavuste kõrvaldamise kohta. Ettekirjutusi ei tehtud.

    Ravimikontrolli laborite koostöövõrgustik

    Vaktsiinide ja inimverest valmistatud preparaatide järelevalve hõlmab iga-aastast Eestisse toodud partiide koondaruande esitamist Euroopa Ravimite kvaliteedikontrolli direktoraadile (EDQM - European Directorate for the Quality of Medicines & HealthCare). Kõik Eestis turustatavad vaktsiinid ja inimverest valmistatud ravimite partiid peavad omama OCABR (Official Control Authority Batch Release) sertifikaati, mis näitab, et ravimi partii on läbinud nii tootja kui ka ravimikontrolli laborite koostöövõrgustiku (OMCL - Official Medicines Control Laboratory) kontrolli.

    Rakkude, kudede ja elundite biovalvsus

    Bioloogiliste preparaatide järelevalve osaks on ka raskete kõrvaltoimete ja kõrvalekallete hindamine. Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise raskete kõrvaltoimete ja kõrvalekallete teatisi laekus 2020. aastal kokku kaksteist. Ühel korral saadi positiivne mikrobioloogiline külv naha siirikutel, mis läksid seetõttu hävitamisele ja oht patsientidele puudus. Ühel korral teavitas välisriigi vereloome tüvirakkude käitleja Eestisse saadetud rakkude proovi positiivse mikrobioloogilise analüüsi tulemusest, kuid patsiendile see probleeme ei põhjustanud.

    Kolmel korral teavitati Eestit pärilikust haigusest, mida seostati teisest riigist pärit sugurakudoonoritega, kelle materjali oli ka Eestisse saadetud. Nende sugurakudoonorite materjali enam kasutamiseks ei väljastata, kuid teated edastatakse kõikidele riikidele, kus inimesed kunagi kõnealuse sugurakudoonori materjali kasutanud on. Ühe doonori materjaliga saadud lastest kolmel oli diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning teise doonori materjaliga saadud lastest ühel diagnoositi südameklapi rike. Nende kahe doonori materjali oli Eestis küll kasutatud, aga ühtki last pole sündinud ega ka embrüoid külma pandud. Kolmanda doonori materjaliga saadud lastest ühel diagnoositi I tüüpi diabeet. Eestis olid selle doonori abil saadud üks paar kaksikuid. Eesti käitleja pädeva isiku teatel oli kaksikute tervis korras ning teadaoleva info kohaselt doonori perekonnas diabeeti ei ole ja puudusid ka teated diabeedi esinemisest teistel selle doonori materjaliga saadud lastel, mistõttu on tegu üksikjuhtumiga. Ühel korral teatati doonormaterjali abil loodud embrüotest saadud kaksikute geneetilisest haigusest. Uurimisel leiti doonoritel väga harva esineva geneetilise haiguse kandlus. Teistel nende doonorite materjali abil saadud lastel seda geneetilist haigust ei esinenud. Kõiki selliste laste vanemaid doonorite haiguse kandlusest informeeritud. Ühel korral teavitati vajaliku temperatuuri säilitamise probleemist sugurakkude ladustamisel tekkinud temperatuuri hoidmise probleemist. Patsientide materjali kõrvalekalde tõttu ei kaotatud. Kahel korral teavitati komplikatsioonidest pärast munarakkude hankimist – ühel juhul tekkis patsiendil munasarja veritsus ja teisel juhul munasarja pöördumine. Viimane juhtum vajas kirurgilist ravi. Mõlemad patsiendid paranesid täielikult. Kolmel korral oli tegemist kunstliku viljastamise järgse munasarjade hüperstimulatsiooniga, kõik patsiendid paranesid.

    Verevalvsus

    Verekäitlejad saatsid Ravimiametile 2020. aastal 68 ohtliku kõrvalekalde või raske kõrvaltoime juhtumi esmast teatist. Neist 12 juhul teavitati vereülekande ajal või pärast seda täheldatud raskest kõrvaltoimest või selle kahtlusest, mis olid seotud immunoloogilise hemolüüsi, purpura, anafülaksiaga,  vereülekandest tingitud akuutse kopsude kahjustusega või tsirkulatoorse ülekoormusega.

    Neljal juhul kanti eksimuse tagajärjel üle vale veri, neist kolmel korral oli verekomponent ABO süsteemis kokkusobimatu, millest ühel korral tekkis äge ülekandereaktsioon ja hemolüüs, millest patsient taastus. Ühel juhul patsient suri, kuid surma põhjuseks oli raske trauma (kanti üle ligi 60 doosi verekomponente).

    Ühel juhul anti teada, et immunohemaotoloogiliste uuringute tegemiseks kasutatav uuringukomplekt annab vigaseid reaktsioone. Probleemi uurimiseks pöörduti uuringukomplekti tootja poole ning probleemne partii vahetati teavitusega seotud verekeskuses ja verekabinetis välja uue vastu, mille puhul rohkem probleeme ei täheldatud.

    Üheteiskümnel juhul teavitati trombotsüütide kontsentraadi mikrobioloogiliste uuringute positiivsest tulemusest, millest kahel juhul näitas edasine uurimine, et tegemist oli valepositiivse tulemusega. Mikrobioloogiliste uuringute tulemused olid verekomponentide väljastamise hetkel negatiivsed ja patsientidel need juhtumid kõrvaltoimet ei põhjustanud.

    Kakskümmend viis ohujuhtumit oli seotud korduvdoonorite positiivse või määramatu vereanalüüsi tulemusega nakkustekitaja markerite suhtes (süüfilise tekitaja Treponema pallidum, B- või C-hepatiidi viirus). Nakkustekitajate suhtes positiivseks või määramatuks osutunud verekomponendid hävitati ja neid ülekandeks ei kasutatud. Vajadusel kontrollisid käitlejad üle nende doonorite viimase viie aasta vereloovutused, testides säilitusproove. Viiel juhul leiti doonori viimase 5 aasta loovutuste hulgast positiivne säilitusproov B-hepatiidi markerite suhtes. Käitlejad teavitasid tulemusest neid haiglaid, kellele nad doonoriga seotud komponente olid väljastanud. Patsientidele B-hepatiidi ülekandumist ei tuvastatud.

    Ühel juhul teavitas verekeskust plasmast ravimeid valmistav ettevõte, et verekeskuse saadetud plasma dooside hulgas võis olla üks HIV-positiivselt doonorilt. Verekeskus uuris kõikide saadetud dooside säilitusproove ning kõik osutusid HIV suhtes negatiivseks.

    Alates 2019. aasta jaanuarist teavitavad verekeskused Ravimiametit ka doonoritel esinevatest reaktsioonidest. 2020 aasta jooksul teavitati 10 juhtumist, millest enamus seisnes vereloovutuse ajal või järgselt tekkinud 2-5 sekundilises teadvusekaotuses. Doonorid said vajalikku abi ning taastusid/paranesid. Järgmisel päeval telefonivestluses teavitasid doonorid verekeskust heast enesetundest.