Humaanravimite statistika

Ravimiameti koostatud humaanravimite 2021. aasta statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Humaanravimite statistikas võetakse arvesse inimestel kasutatavate ravimite hulgimüüki üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele (hooldekodud, koolid jm).

Hulgimüüjad

01.01.2021 seisuga omas Eestis tegevusluba 63 ravimite hulgimüügiga tegelevat ettevõtet, kellest kolmel oli vaid veterinaarravimite hulgimüügiõigus.

Lisainfo tegevuslubade kohta leiate tegevuslubade registrist.

2021. aastal müüsid humaanravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele 30 ravimite hulgimüügi õigust omavat ettevõtet.

75,3% humaanravimite turumahust moodustasid kaks suuremat hulgimüüjat: Magnum Medical OÜ (45,7%) ja Tamro Eesti OÜ (29,6%). Neile järgnesid Terviseamet (11,5%), Baltfarma OÜ (5,5%) ja Roche Eesti OÜ (4,7%). Teiste hulgimüüjate osakaal oli väiksem, moodustades kokku 3% turumahust.

Inimestel kasutatavate ravimite turumaht

Ravimituru maht on väljendatud hulgimüügi väljamüügi hindades (tootja hind + hulgimüügi juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

Inimestel kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ning aastal 2021 oli humaanravimite käive 409 miljonit eurot, ületades sellega esmakordselt 400 miljonit eurot. Varasema aastaga võrreldes suurenes ravimite turumaht 14%, olles 50 miljonit eurot suurem kui aastal 2020 (Joonis 1).

Joonis 1. Humaanravimite turumaht aastatel 2017-2021

Kõige enam väljastasid hulgimüüjad ravimeid üldapteekidele – 261 miljoni euro eest (64% turumahust). Müük haiglaapteekide oli 116 miljonit eurot (28% turumahust). Kui varasematel aastatel on ravimite müük teistele asutustele olnud ca 4 miljonit eurot (1% turumahust), siis aastal 2021 oli see 32 miljonit eurot (8% turumahust). Sellise suure muutuse tingisid Covid-19 vaktsiinid, mis moodustasid sellest 26 miljonit eurot.

Retseptiravimite käive moodustas 87,6% ravimituru mahust. Käsimüügiravimite ja haiglapakendite osakaal oli tagasihoidlikum – vastavalt 11,8% ja 0,6%.

Vaadates neid käibeid kvartalite lõikes, siis tavapäraselt esineb sesoonsus: retseptiravimite puhul on esimese ja kolmanda kvartali käive väiksem kui teise ja neljanda kvartali oma (Joonis 2), käsimüügiravimite puhul võib täheldada aga käibe suurenemist I ja IV kvartalis (Joonis 3).

2020. aasta oli erandlik, kuna Covid-19 kriisi tõttu suurenesid ravimite käibed esimeses kvartalis enne piirangute kehtestamist tarnehäirete kartusest, aga kindlasti oli siin ka oma osa apteegireformi mõjul, mistõttu kardeti apteekide sulgemist ning ravimeid osteti ette varuks. Selle võrra langes ravimite käive teises kvartalis peaaegu 2017. aasta tasemele, kuna kehtisid liikumispiirangud, inimesed käisid vähem apteegis, mõned apteegid suurtes kaubanduskeskustes olid ka suletud ja välja ostetavate retseptide arv oli piiratud ning tõenäoliselt olid inimestel kodused ravimivarud piisavad. Aasta teises pooles oli olukord juba stabiliseerunud.

2021. aastal jätkus tavapärane sesoonsuse trend ja 2021. a IV kvartalis saavutas ravimiturg oma senise kõrgeima taseme.


Joonis 2. Retseptiravimite käive aastatel 2017-2021 kvartalite lõikes.


Joonis 3. Käsimüügiravimite käive aastatel 2017-2021 kvartalite lõikes.

Ravimituru jagunemine ja ravimite kasutamine

2021. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (22%) ning süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (19%), millest kolmandik olid Covid-19 vaktsiinid. Nii seedekulgla ja ainevahetuse ravimite kui ka vere ja vereloomeorganite ravimite osakaal oli 10,5%. Ühtekokku moodustasid need neli rühma 62% 2021. aasta ravimituru käibest (Joonis 4).

Joonis 4. Humaanravimite käive ATC rühmade lõikes aastatel 2017-2021.

Ravimite käive ei ole kindlasti parim võimalus ravimite kasutamise analüüsimiseks, kuna rahaline väärtus sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks geneeriliste ravimite turule tulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele, või osade ravimite oluliselt kallimast hinnaskaalast (nt kasvajavastased ja immunomoduleerivad ravimid, viirusvastased ravimid).

Ravimite kasutamise paremaks analüüsimiseks on võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive. Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid  ning võrrelda ravimite tarvitamist riikide vahel. Ent tulenevalt osade ravimite annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel puudub defineeritud päevadoos enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel, aga ka taimsetel ja ravimisarnastel preparaatidel ning ATC rühmal varia (diagnostilised ained, kontrastained jne).

Hinnates ravimite kasutamist Eesti elanikkonnas ühiku DPD/1000/ööpäevas alusel, näeme, et kõige enam tarvitati kardiovaskulaarsüsteemi ravimeid (450 DPD/1000/ööpäevas), mis moodustavad üle kolmandiku kogu Eesti ravimikasutusest. Lahti kirjutatult: 2021. aastal kasutas 450 Eesti elanikku 1000st (ehk pea pooled Eesti elanikud) igapäevaselt mõnd südame-veresoonkonda toimivat ravimit selle tavalises päevases annuses. Ravimite kasutamisest 15% moodustavad seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (188 DPD/1000/ööp) ning 12% närvisüsteemi ravimeid (148 DPD/1000/ööpäevas) (Joonis 5).


Joonis 5. Ravimirühmad, mida Eestis 2021. aastal kõige enam kasutati (protsentides ravimite kogukasutusest, DPD/1000 ööpäevas).

Enimkasutatud toimeained olid retseptiravimitest:

  • ramipriil (53 DPD/1000/ööpäevas)
  • rosuvastatiin (45 DPD/1000/ööpäevas)
  • atorvastatiin (35 DPD/1000/ööpäevas)

Enimkasutatud toimeained olid käsimüügiravimitest:

  • atsetüülsalitsüülhappe ja magneesiumoksiidi kombinatsioon (40 DPD/1000/ööpäevas)
  • ibuprofeen (25 DPD/1000/ööpäevas)
  • ksülometasoliin (2 DPD/1000/ööpäevas)

Kokku turustati 2021. aastal Eestis 4451 erinevat ravimipakendit, erinevaid toimeaineid oli 1355.

2021. aasta kokkuvõtvalt:

  • Ravimiturg: 409 miljonit eurot
  • Ravimite müük üldapteekidele: 261 miljonit eurot
  • Ravimite müük haiglaapteekidele:  116 miljonit eurot
  • Ravimite müük teistele asutustele:  32 miljonit eurot
  • Kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained: 92 miljonit eurot
  • Infektsioonivastased ained: 76 miljonit eurot
  • Seedekulgla ja ainevahetuse ravimid: 43 miljonit eurot
  • Vere ja vereloomeorganite ravimid: 43 miljonit eurot

Lisainfo

Ravimiamet teeb määruses "Ravimiameti tasuliste teenuste osutamise kord ja hinnakiri" toodud hinnakirja järgi ravimite statistilisi analüüse:
Statistilise analüüsi tasulised teenused ja hinnakiri

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Saab tutvuda Ravimiameti koostatud ravimistatistika viimase viie aasta andmetega (ATC rühmade kaupa, DPD/1000/ööpäevas)

Last updated: 04.08.2022