Rakkude, kudede ja elundite hankimis- ja käitlemisandmete kokkuvõte

Allolevad ülevaated on aastakokkuvõtted rakkude, kudede ja elundite käitlemisest rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud andmete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi.

Ülevaade 2021. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2021. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud kümme rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba, millest üks on praegu peatatud. 2021. aasta 16. veebruaril lisandus veel üks hankija - Future Health Solutions OÜ. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (6).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 16.02.2022.

Hangitavad ja käideldavad rakud
      Hankijad ja käitlejad

Luuüdi tüvirakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Perifeerse vere tüvirakud

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rasvkoe tüvirakud

AS Taastava Kirurgia Kliinik

Sugurakud ja embrüod

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Nova Vita Kliinik

AS Kliinik Elite

BioEximi OÜ

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla

Terapeutilised rakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädivere tüvirakud

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad koed
Hankijad ja käitlejad

Amnionimembraan

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Silma sarvkest

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Skeletisüsteemi koed

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

OÜ DiviDent Invest

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nahk

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Vaskulaarkude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

AS Taastava Kirurgia Kliinik

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädi kude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hammas

Future Health Solutions OÜ

Hangitavad ja käideldavad elundid
Hankijad ja käitlejad

Kops

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kõhunääre

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Neer

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Maks

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Süda

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rakkude hankimine ja käitlemine

Tüvirakkude hankimine ja käitlemine

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2021. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2021. aastal

Eestis tehtud loovutused

Sisse veetud loovutused

Hangitud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

4

1

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

293

69

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

24

0

Käideldud produktide arv**

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

4

1

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

293

69

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Kasutusse väljastatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

2

1

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

190

58

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

Hävitatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

32

5

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. Nagu teistel kunstliku viljastamise protseduuridel kasutatakse ka IUI puhul munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2021. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud paaride arv

136

438

1082

1081

3

2740

Hangitud munarakud

15852

Viljastatud munarakud

3881

10681

14562

Hangitud spermadoosid

1752

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

2667

8280

2203

13150

Teostatud IUI tsüklid

217

217

Embrüote siirdamise protseduurid

253

927

1291

0

2471

Siiratud embrüod

310

1267

1605

0

3182

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2020. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud paarid

128

421

1023

844

5

2421

Teostatud IUI tsüklid

192

192

Embrüote siirdamise protseduurid

275

827

1119

0

2221

Kinnitatud kliinilised rasedused

9

115

254

352

0

730

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2021. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Eesti doonorite annetatud spermadoosid

214

Väljastpoolt Eestit toodud spermadoosid

233

Viljatusravi läbinud retsipiendid

176

74

91

98

0

439

Teostatud IUI tsüklid

211

211

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

362

623

131

0

1116

Embrüote siirdamise protseduurid

41

85

102

0

228

Siiratud embrüod

49

120

122

0

291

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2020. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

130

64

64

69

1

328

Teostatud IUI tsüklid

175

175

Embrüote siirdamise protseduurid

52

66

80

0

198

Kinnitatud kliinilised rasedused

19

9

21

28

0

75

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2021. aastal.

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

2616

Viljatusravi läbinud retsipiendid

35

126

69

0

230

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

266

651

136

0

1053

Embrüote siirdamise protseduurid

23

109

80

0

212

Siiratud embrüod

29

144

94

0

267

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2020. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

25

67

69

0

161

Embrüote siirdamise protseduurid

13

59

81

0

153

Kinnitatud kliinilised rasedused

6

22

22

0

50

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2021. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

249

Viljatusravi läbinud retsipiendid

19

19

26

0

64

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

160

81

50

0

291

Embrüote siirdamise protseduurid

12

14

35

0

61

Siiratud embrüod

18

18

41

0

77

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2020. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

12

11

14

0

37

Embrüote siirdamise protseduurid

6

9

15

0

30

Kinnitatud kliinilised rasedused

2

2

7

0

11

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2021. aastal

Viljastamise meetod

Arv

FET

Annetatud embrüod

13

Viljatusravi läbinud retsipiendid

8

Embrüote siirdamise protseduurid

8

Siiratud embrüod

13

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2020. aastal 

Viljatusravi läbinud retsipiendid

10

Embrüote siirdamise protseduurid

10

Kinnitatud kliinilised rasedused

8

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

Kudede hankimine ja käitlemine

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
  • Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2021. aastal 23 ja elusdoonoreid 60.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha ning nabaväädi koe hankimisest ja käitlemisest aastatel 2016–2021.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2016–2021. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2016–2021. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2016–2021. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2016–2021. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2016–2021.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimine. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

Elundite hankimine ja käitlemine

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2022

Ülevaade 2020. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba, millest üks on hetkel peatatud. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2020.

Hangitavad ja käideldavad rakud

      Hankijad ja käitlejad

Luuüdi tüvirakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Perifeerse vere tüvirakud

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rasvkoe tüvirakud

AS Taastava Kirurgia Kliinik

Sugurakud ja embrüod

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Nova Vita Kliinik

AS Kliinik Elite

BioEximi OÜ

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Terapeutilised rakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädivere tüvirakud

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad koed

Hankijad ja käitlejad

Amnionimembraan

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Silma sarvkest

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Skeletisüsteemi koed

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

OÜ DiviDent Invest

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nahk

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Vaskulaarkude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

AS Taastava Kirurgia Kliinik

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädi kude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad elundid

Hankijad ja käitlejad

Kops

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kõhunääre

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Neer

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Maks

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Süda

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2020. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2020. aastal

Eestis tehtud loovutused

Sisse veetud loovutused

Hangitud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

4

3

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

66

16

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

11

0

Käideldud produktide arv**

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

5

9

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

335

59

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Kasutusse väljastatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

7

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

237

43

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

Hävitatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

0

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

141

0

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. Nagu teistel kunstliku viljastamise protseduuridel kasutatakse ka IUI puhul munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2020. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu*

Viljatusravi läbinud paarid

128

421

1023

844

5

2421

Hangitud munarakud

14579

Viljastatud munarakud

3649

9089

0

12738

Hangitud spermadoosid

1688

Loodud või sulatatud  (FET) embrüod

2830

7697

2250

8

12785

Teostatud IUI tsüklid

192

192

Embrüote siirdamise protseduurid

275

827

1119

0

2221

Siiratud embrüod

355

1172

1422

0

2949

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud paarid

118

469

982

769

7

2345

Teostatud IUI tsüklid

192

192

Embrüote siirdamise protseduurid

388

994

1000

0

2382

Kinnitatud kliinilised rasedused

16

113

317

310

0

756

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud paarid

118

469

982

769

7

2345

Teostatud IUI tsüklid

192

192

Embrüote siirdamise protseduurid

388

994

1000

0

2382

Kinnitatud kliinilised rasedused

16

113

317

310

0

756

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2020. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Eesti doonorite annetatud spermadoosid

723

Väljastpoolt Eestit toodud spermadoosid

100

Viljatusravi läbinud retsipiendid

130

64

64

69

1

328

Teostatud IUI tsüklid

175

175

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

356

522

162

7

1047

Siiratud embrüod

75

110

109

0

294

Embrüote siirdamise protseduurid

52

66

80

0

198

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

128

79

62

67

0

336

Teostatud IUI tsüklid

178

178

Embrüote siirdamise protseduurid

68

60

83

0

211

Kinnitatud kliinilised rasedused

22

21

19

28

0

90

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2020. aastal.

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

1858

Viljatusravi läbinud retsipiendid

25

67

69

0

161

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

174

368

140

0

682

Siiratud embrüod

15

84

97

0

196

Embrüote siirdamise protseduurid

13

59

81

0

153

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

29

99

64

0

192

Embrüote siirdamise protseduurid

26

98

75

0

199

Kinnitatud kliinilised rasedused

11

31

29

0

71

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

Tabel 9. Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2020. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

197

Viljatusravi läbinud retsipiendid

12

11

14

0

37

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

101

55

22

0

178

Siiratud embrüod

7

12

18

0

37

Embrüote siirdamise protseduurid

6

9

15

0

30

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

22

14

17

0

53

Embrüote siirdamise protseduurid

16

15

20

0

51

Kinnitatud kliinilised rasedused

6

9

4

0

19

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2020. aastal

KOKKU

Annetatud embrüod

40

Viljatusravi läbinud retsipiendid

10

Siiratud embrüod

14

Embrüote siirdamise protseduurid

10

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2019. aastal 

KOKKU

Viljatusravi läbinud retsipiendid

14

Embrüote siirdamise protseduurid

17

Kinnitatud kliinilised rasedused

9

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

KUDEDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
  • Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2020. aastal 36 ja elusdoonoreid 142.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha ning nabaväädi koe hankimisest ja käitlemisest aastatel 2015–2020.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2015–2020. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2015–2020. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2015–2020. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2015–2020. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2015–2020.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Aprill 2021

Ülevaade 2019. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2019. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2019.

Hangitavad ja käideldavad rakud
      Hankijad ja käitlejad

Kondrotsüüdid

OÜ Cellin Technologies

Luuüdi tüvirakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Perifeerse vere dendriitrakud

OÜ Cellin Technologies

Perifeerse vere tüvirakud

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rasvkoe tüvirakud

AS Taastava Kirurgia Kliinik

OÜ Cellin Technologies

Sugurakud ja embrüod

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Nova Vita Kliinik

AS Kliinik Elite

BioEximi OÜ

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Terapeutilised rakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädivere tüvirakud

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad koed
Hankijad ja käitlejad

Amnionimembraan

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Silma sarvkest

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Skeletisüsteemi koed

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

OÜ DiviDent Invest

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nahk

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Vaskulaarkude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

AS Taastava Kirurgia Kliinik

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädi kude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad elundid
Hankijad ja käitlejad

Kops

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kõhunääre

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Neer

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Maks

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Süda

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2019. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2019. aastal

Eestis tehtud

loovutused

Sisse veetud

loovutused

Hangitud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

108

16

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

13

0

Käideldud produktide arv**

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

355

34

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Kasutusse väljastatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

3

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

221

16

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

Hävitatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

8

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

69

4

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed
partnerannetuse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu*

Viljatusravi läbinud paarid

118

469

982

769

7

2345

Hangitud munarakud

18119

Viljastatud munarakud

4815

10344

0

15159

Hangitud spermadoosid

2036

Loodud või sulatatud  (FET) embrüod

3217

7774

2148

0

13139

Teostatud IUI tsüklid

192

192

Embrüote siirdamise protseduurid

388

994

1000

0

2382

Siiratud embrüod

519

1474

1304

0

3297

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise
tulemused partnerannetuse korral 2018. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud paarid

100

444

1009

801

4

2358

Teostatud IUI tsüklid

136

136

Embrüote siirdamise protseduurid

420

965

910

0

2295

Kinnitatud kliinilised rasedused

13

131

317

283

0

744

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed
seemnerakudoonorluse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Eesti doonorite annetatud spermadoosid

1280

Väljastpoolt Eestit toodud spermadoosid

246

Viljatusravi läbinud retsipiendid

128

79

62

67

0

336

Teostatud IUI tsüklid

178

178

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

445

396

192

0

1033

Siiratud embrüod

100

89

107

0

296

Embrüote siirdamise protseduurid

68

60

83

0

211

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused
seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

111

80

43

55

0

289

Teostatud IUI tsüklid

158

158

Embrüote siirdamise protseduurid

88

42

64

0

194

Kinnitatud kliinilised rasedused

29

32

16

24

0

101

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

0

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed
munarakudoonorluse korral 2019. aastal.

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

2437

Viljatusravi läbinud retsipiendid

29

99

64

0

192

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

229

660

179

0

1068

Siiratud embrüod

38

138

113

0

289

Embrüote siirdamise protseduurid

26

98

75

0

199

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise
tulemused munarakudoonorluse korral 2018. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

43

66

74

0

183

Embrüote siirdamise protseduurid

42

60

88

0

190

Kinnitatud kliinilised rasedused

17

22

23

0

62

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

1

0

0

1

Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed
munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2019. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

314

Viljatusravi läbinud retsipiendid

22

14

17

0

53

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

204

65

44

0

313

Siiratud embrüod

21

21

27

0

69

Embrüote siirdamise protseduurid

16

15

20

0

51

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise
tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

12

5

10

0

27

Embrüote siirdamise protseduurid

9

4

10

0

23

Kinnitatud kliinilised rasedused

2

4

2

0

8

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

0

0

0

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2019. aastal

KOKKU

Annetatud embrüod

26

Viljatusravi läbinud retsipiendid

14

Siiratud embrüod

26

Embrüote siirdamise protseduurid

17

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise
tulemused embrüodoonorluse korral 2018. aastal 

KOKKU

Viljatusravi läbinud retsipiendid

11

Embrüote siirdamise protseduurid

12

Kinnitatud kliinilised rasedused

6

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

1

KUDEDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.

Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.

Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2019. aastal 22 ja elusdoonoreid 116.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha ning nabaväädi koe hankimisest ja käitlemisest aastatel 2014–2019.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2014–2019. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2019. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2019. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2019. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5.  Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014-2019.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2019. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

https://www.elundidoonorlus.ee/statistika

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2020

Ülevaade 2018. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2018. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2018.

Hangitavad ja käideldavad rakud
      Hankijad ja käitlejad

Kondrotsüüdid

OÜ Cellin Technologies

Luuüdi tüvirakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Perifeerse vere dendriitrakud

OÜ Cellin Technologies

Perifeerse vere tüvirakud

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rasvkoe tüvirakud

AS Taastava Kirurgia Kliinik

OÜ Cellin Technologies

Sugurakud ja embrüod

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Aktsiaselts Nova Vita Kliinik

AS Kliinik Elite

BioEximi OÜ

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Terapeutilised rakud

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nabaväädivere tüvirakud

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

Hangitavad ja käideldavad koed
Hankijad ja käitlejad

Amnionimembraan

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Silma sarvkest

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Skeletisüsteemi koed

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

OÜ DiviDent Invest

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nahk

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Vaskulaarkude

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

AS Taastava Kirurgia Kliinik

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Hangitavad ja käideldavad elundid
Hankijad ja käitlejad

Kops

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kõhunääre

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Neer

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Maks

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Süda

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2018. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2018. aastal

Eestis tehtud loovutused

Sisse veetud loovutused

Hangitud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

2

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

124

22

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Käideldud produktide arv**

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

2

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

330

44

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

Kasutusse väljastatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

2

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

176

34

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

Hävitatud produktide arv

Kondrotsüüdid

0

0

Luuüdi tüvirakud

1

0

Perifeerse vere dendriitrakud

0

0

Perifeerse vere tüvirakud

63

3

Rasvkoe tüvirakud

0

0

Terapeutilised rakud

0

0

Nabaväädivere tüvirakud

0

0

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2018. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu*

Viljatusravi läbinud paarid

100

444

1009

801

4

2358

Hangitud munarakud

16003

Viljastatud munarakud

4314

9311

0

0

13625

Hangitud spermadoosid

2242

Loodud või sulatatud  (FET) embrüod

2865

7088

2283

0

12236

Teostatud IUI tsüklid

136

136

Embrüote siirdamise protseduurid

420

965

910

0

2295

Siiratud embrüod

576

1481

1320

0

3377

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud paarid

69

408

937

671

6

2091

Teostatud IUI tsüklid

91

91

Embrüote siirdamise protseduurid

404

945

761

0

2110

Kinnitatud kliinilised rasedused

10

143

347

242

0

742

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

0

1

1

0

2

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Eesti doonorite annetatud spermadoosid

1053

Väljastpoolt Eestit toodud spermadoosid

158

Viljatusravi läbinud retsipiendid

111

80

43

55

0

289

Teostatud IUI tsüklid

158

158

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

581

312

161

0

1054

Siiratud embrüod

130

66

93

0

289

Embrüote siirdamise protseduurid

88

42

64

0

194

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IUI

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

100

90

44

47

0

281

Teostatud IUI tsüklid

144

144

Embrüote siirdamise protseduurid

97

39

54

0

190

Kinnitatud kliinilised rasedused

8

32

13

9

0

62

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

1

1

0

0

2

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2018. aastal.

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

2010

Viljatusravi läbinud retsipiendid

43

66

74

0

183

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

389

408

246

0

1043

Siiratud embrüod

62

90

117

0

269

Embrüote siirdamise protseduurid

42

60

88

0

190

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

46

68

79

0

193

Embrüote siirdamise protseduurid

41

54

90

0

185

Kinnitatud kliinilised rasedused

21

15

28

0

64

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

1

6

0

0

7

Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2018. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Annetatud munarakud

201

Viljatusravi läbinud retsipiendid

12

5

10

0

27

Loodud või sulatatud (FET) embrüod

106

23

38

0

167

Siiratud embrüod

12

4

16

0

32

Embrüote siirdamise protseduurid

9

4

10

0

23

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod

KOKKU

IVF

ICSI

FET

muu

Viljatusravi läbinud retsipiendid

18

3

13

0

34

Embrüote siirdamise protseduurid

13

1

15

0

29

Kinnitatud kliinilised rasedused

5

0

8

0

13

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

1

0

1

0

2

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2018. aastal

KOKKU

Annetatud embrüod

62

Viljatusravi läbinud retsipiendid

11

Siiratud embrüod

19

Embrüote siirdamise protseduurid

12

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2017. aastal 

KOKKU

Viljatusravi läbinud retsipiendid

15

Embrüote siirdamise protseduurid

18

Kinnitatud kliinilised rasedused

9

Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust)

0

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
  • Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2018. aastal 28 ja elusdoonoreid 99.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani ning naha hankimisest ja käitlemisest aastatel 2014–2018.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2014–2018. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2019

Ülevaade 2017. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2017. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2017.

Hangitavad ja käideldavad rakud
Hankijad ja käitlejad
Kondrotsüüdid OÜ Cellin Technologies
Luuüdi tüvirakud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Perifeerse vere dendriitrakud OÜ Cellin Technologies
Perifeerse vere tüvirakud Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Rasvkoe tüvirakud AS Taastava Kirurgia Kliinik
OÜ Cellin Technologies
Sugurakud ja embrüod Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
Aktsiaselts Nova Vita Kliinik
AS Kliinik Elite
BioEximi OÜ
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Terapeutilised rakud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad koed
Hankijad ja käitlejad
Amnionimembraan Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Silma sarvkest Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Skeletisüsteemi koed Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
OÜ DiviDent Invest
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Nahk Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Vaskulaarkude Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
AS Taastava Kirurgia Kliinik
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad elundid
Hankijad ja käitlejad
Kops Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Kõhunääre Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Neer Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Maks Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Süda Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2017. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2017. aastal

Eestis toimunud loovutused* Sisse veetud loovutused
Hangitud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 4 2
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 70 11
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 1 2
Käideldud produktide arv**
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 4 2
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 252 24
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 3 2
Kasutusse väljastatud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 4 2
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 159 11
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 2 2
Hävitatud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 6 0
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 15 7
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 0 0

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse üheks loovutuseks ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese.

** Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud rakukoguseid loetakse erinevateks produktideks

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud mõne päeva vanune viljastunud munarakk ehk embrüo siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.


Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud paarid 69 408 937 671 6 2091
Hangitud munarakud 0 0 0 0 15301
Viljastatud munarakud 4176 8590 0 0 12766
Hangitud spermadoosid 1792
Loodud embrüod 3057 6635 2040 0 11732
Teostatud IUI tsüklid 91 91
Embrüote siirdamise protseduurid 404 945 761 0 2110
Siiratud embrüod 596 1474 1170 0 3240


Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2016. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud paarid 74 447 949 702 3 2175
Teostatud IUI tsüklid 92 92
Embrüote siirdamise protseduurid 453 968 763 3 2187
Kinnitatud kliinilised rasedused 4 140 321 198 0 663
Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid
(patsiendiga ei saadud ühendust)
0 2 5 1 0 8


Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed spermadoonorluse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Eesti doonorite annetatud spermadoosid 495
Väljastpoolt Eestit toodud spermadoosid 86
Viljatusravi läbinud retsipiendid 100 90 44 47 0 281
Teostatud IUI tsüklid 144 144
Loodud või sulatatud (FET) embrüod 595 201 167 0 963
Siiratud embrüod 139 59 88 0 286
Embrüote siirdamise protseduurid 97 39 54 0 190


Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused spermadoonorluse korral 2016. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipiendid 78 59 60 49 0 246
Teostatud IUI tsüklid 124 124
Embrüote siirdamise protseduurid 66 58 52 0 176
Kinnitatud kliinilised rasedused 11 19 11 13 0 54
Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust) 0 0 0 0 0 0


Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Annetatud munarakud 3516
Viljatusravi läbinud retsipiendid 46 68 79 0 193
Loodud või sulatatud (FET) embrüod 498 500 283 0 1281
Siiratud embrüod 67 90 141 0 298
Embrüote siirdamise protseduurid 41 54 90 0 185


Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2016. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipiendid 34 66 49 0 149
Embrüote siirdamise protseduurid 32 56 62 0 150
Kinnitatud kliinilised rasedused 19 16 20 0 55
Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust) 1 10 3 0 14


Tabel 9. Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja spermadoonorluse korral 2017. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Annetatud munarakud 306
Viljatusravi läbinud retsipiendid 18 3 13 0 34
Loodud või sulatatud (FET) embrüod 159 26 54 0 239
Siiratud embrüod 20 2 25 0 47
Embrüote siirdamise protseduurid 13 1 15 0 29


Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja spermadoonorluse korral 2016. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipiendid 26 4 8 0 38
Embrüote siirdamise protseduurid 26 1 10 0 37
Kinnitatud kliinilised rasedused 13 0 2 0 15
Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid (patsiendiga ei saadud ühendust) 0 1 1 0 2


Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2017. aastal

Annetatud embrüod 129
Viljatusravi läbinud retsipiendid 15
Siiratud embrüod 33
Embrüote siirdamise protseduurid 18


Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2016. aastal

Viljatusravi läbinud retsipiendid 5
Embrüote siirdamise protseduurid 6
Kinnitatud kliinilised rasedused 12
Teadmata tulemusega viljatusravitsüklid
(patsiendiga ei saadud ühendust)
0

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
  • Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.
  • Surnud koedoonoreid oli Eestis 2017. aastal 16 ja elusdoonoreid 80.


Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta ja amnionimembraani ning naha hankimisest ja käitlemisest 2013–2017.


Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2013–2017. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).



Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2013–2017. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).



Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2013–2017. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.



Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2013–2017. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.



Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2017

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2018

Ülevaade 2016. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
2016. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate Tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Hangitavad ja käideldavad rakud
Hankijad ja käitlejad
Kondrotsüüdid
  • OÜ Cellin Technologies
Luuüdi tüvirakud
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Perifeerse vere dendriitrakud
  • OÜ Cellin Technologies
Perifeerse vere tüvirakud
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Rasvkoe tüvirakud
  • AS Taastava Kirurgia Kliinik
  • OÜ Cellin Technologies
Sugurakud ja embrüod
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • Aktsiaselts Nova Vita Kliinik
  • AS Kliinik Elite
  • BioEximi OÜ
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Terapeutilised rakud
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad koed
Hangitavad ja käideldavad koed
Amnionimembraan
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Silma sarvkest
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Skeletisüsteemi koed
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • OÜ DiviDent Invest
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Nahk
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Vaskulaarkude
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • AS Taastava Kirurgia Kliinik
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad elundid
Hankijad ja käitlejad
Kops
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Kõhunääre
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Neer
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Maks
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Süda
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2016.

RAKKUDE KÄITLEMINE

Tüvirakkude käitlemine

Andmed tüvirakkude käitlemise kohta Eestis 2016. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude käitlemine 2016. aastal

Donatsioonide arv*

Käitleja donatsioonid Sisseveetud donatsioonid
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 2 2
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 59 13
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 2 0
Käideldud produktide arv**
Käitleja donatsioonid Sisseveetud donatsioonid
Käideldud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 2 1
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 288 12
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 2 0
Kasutusse väljastatud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 2 2
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 190 21
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 2 0
Hävitatud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 0 0
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 48 0
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 0 0

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
** Ühe donatsiooni käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks

Sugurakkude ja embrüote käitlemine


Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF, ICSI ja FET.

IUI - inseminatsioon (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil.
IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

IVF - munarakkude kehaväline viljastamine (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk/munarakud (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

ICSI - seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.

FET - külmutatud embrüote siirdamine (frozen embryo transfer) – laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2016. aastal.

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud paaride arv 74 447 949 702 3 2175
Hangitud munarakkude arv 16272
Hangitud spermadooside arv 1631
Teostatud IUI tsüklite arv 92 92
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 3029 7063 2616 12708
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 688 1599 1282 5 3574
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 453 968 763 3 2187


Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – partnerannetus

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud paaride arv 96 453 981 712 0 2242
Teostatud IUI tsüklite arv 137 137
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
434 1015 736 0 2185
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 11 137 327 162 0 637
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada) 0 0 4 0 0 4


Tabel 5. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2016. aastal.

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Eesti doonorite annetatud spermadooside arv 894
Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv 115
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 78 59 60 49 0 246
Teostatud IUI tsüklite arv 124 124
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 518 306 179 0 1003
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 103 105 81 0 289
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 66 58 52 0 176


Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – sperma doonorlus

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 49 90 81 44 0 264
Teostatud IUI tsüklite arv 77 77
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
85 85 49 0 219
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 6 28 24 9 0 67
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada) 0 0 0 0 0 0


Tabel 7. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2016. aastal.

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Annetatud munarakkude arv 2889
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 34 66 49 0 149
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 349 662 233 0 1244
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 75 105 110 0 290
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 32 56 62 0 150


Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – munarakkude doonorlus

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 47 44 37 0 128
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
45 52 37 0 134
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 26 21 14 0 61
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada) 0 0 0 0 0


Tabel 9. Kunstliku viljastamise protseduurid munarakkude ja seemnerakkude doonorluse korral 2016. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Annetatud munarakkude arv 530
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 26 4 8 0 38
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 369 36 34 0 439
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 49 2 18 0 69
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 26 1 10 0 37


Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – munarakkude ja seemnerakkude doonorlus

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 34 1 13 0 48
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
34 1 14 0 49
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 16 1 5 0 22
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada) 0 0 0 0 0


Tabel 11. Kunstliku viljastamise protseduurid embrüote doonorluse korral 2016. aastal

Arv
Annetatud embrüote arv 109
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 5
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 12
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
6


Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – embrüote doonorlus

Arv
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 19
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
19
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 13
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik
kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada)
0


* Kliinilise raseduse all mõistetakse siin rasedust, mis on diagnoositud sonograafias nähtud ühe või mitme lootepõie või selgete raseduse kliiniliste tundemärkide järgi. See hõlmab ka emakavälist rasedust. Mitmed lootepõied loetakse üheks kliiniliseks raseduseks. 2016. aastal teostatud sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused esitatakse aastal 2018 koos 2017. aasta hankimis- ja käitlemisandmetega.

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine tähendab kõiki kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioone.
  • Ladustamine iseloomustab aasta jooksul ladustatud kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2016. aastal 21 ja elusdoonoreid 187.


Skeletisüsteemi kudede hankimine ja käitlemine

Skeletisüsteemi kudede käitlemisest Eestis 2013., 2014., 2015. ja 2016. aastal annab ülevaate joonis 1.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).


Vaskulaarkoe hankimine ja käitlemine

Ülevaate vaskulaarkoe hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2013., 2014., 2015. ja 2016. aastal annab joonis 2.

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).


Silma sarvkesta ja amnionimembraani hankimine ja käitlemine

Silma sarvkesta hankimist ja käitlemist Eesti iseloomustab joonis 3 ja amnionimembraani hankimist ja käitlemist joonis 4.


Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.


Naha hankimine ja käitlemine

Ülevaate naha hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2014., 2015. ja 2016. aastal annab joonis 5.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2014, 2015 ja 2016.


ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus.

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

mai 2017

Ülevaade 2015. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
2015. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba, mis viiel juhul katsid enam kui ühe tegevusala. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate Tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Hangitavad ja käideldavad rakud
Hankijad ja käitlejad
Kondrotsüüdid
  • OÜ Cellin Technologies
Luuüdi tüvirakud
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

 

Perifeerse vere dendriitrakud
  • OÜ Cellin Technologies
Perifeerse vere tüvirakud
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Rasvkoe tüvirakud
  • AS Taastava Kirurgia Kliinik
  • OÜ Cellin Technologies
Sugurakud ja embrüod
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • Aktsiaselts Nova Vita Kliinik
  • AS Kliinik Elite
  • BioEximi OÜ
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Terapeutilised rakud sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad koed
Hankijad ja käitlejad
Amnionimembraan
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Silma sarvkest
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Skeletisüsteemi koed
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • OÜ DiviDent Invest
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Nahk
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Vaskulaarkude
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • AS Taastava Kirurgia Kliinik
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad elundid
Hankijad ja käitlejad
Kops
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Kõhunääre
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Neer
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Maks
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Süda
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2015.

RAKKUDE KÄITLEMINE

Tüvirakkude käitlemine

Andmed tüvirakkude käitlemise kohta Eestis 2015. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude käitlemine 2015. aastal

Donatsioonide arv*

Hankija ja käitleja donatsioonid
Sisseveetud ja imporditud donatsioonid
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 5 0
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 52 18
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 0 1
Käideldud produktide arv**
Hankija ja käitleja donatsioonidest
Sisseveetud ja imporditud donatsioonidest
Käideldud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 5 0
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 237 28
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 0 1
Kasutusse väljastatud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 5 0
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 113 18
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 0 1
Hävitatud produktide arv
Kondrotsüüdid 0 0
Luuüdi tüvirakud 0 0
Perifeerse vere dendriitrakud 0 0
Perifeerse vere tüvirakud 0 0
Rasvkoe tüvirakud 0 0
Terapeutilised rakud 0 0

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
** Ühe donatsiooni käigus saadud kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks

Sugurakkude ja embrüote käitlemine


Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF, ICSI ja FET.

IUI - inseminatsioon (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil.
IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

IVF - munarakkude kehaväline viljastamine (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk/munarakud (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

ICSI - seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.

FET - külmutatud embrüote siirdamine (frozen embryo transfer) – laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2015. aastal.

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud paaride arv 96 453 981 712 0 2242
Hangitud munarakkude arv 17756
Hangitud spermadooside arv 2045
Teostatud IUI tsüklite arv 137 137
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 3680 6851 2731 0 13262
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 684 1736 1294 0 3714
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 434 1015 736 0 2185


Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2014. aastal – partnerannetus

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud paaride arv 103 450 924 597 0 2074
Teostatud IUI tsüklite arv 146 142
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
459 971 716 0 2146
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 13 145 280 108 0 546
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada) 10 0 5 5 0 0


Tabel 5. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2015. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Eesti doonorite annetatud spermadooside arv 5808
Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv 19
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 49 90 81 44 0 264
Teostatud IUI tsüklite arv 77
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 807 478 202 0 1487
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 148 147 85 0 380
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 85 85 49 0 219


Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2014. aastal – sperma doonorlus

Viljastamise meetod KOKKU
IUI IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 81 80 73 47 0 281
Teostatud IUI tsüklite arv 151 88
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
87 91 57 0 235
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 3 23 18 5 0 49
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada) 2 0 0 0 0 0


Tabel 7. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2015. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Annetatud munarakkude arv 1615
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 47 44 37 0 128
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 525 412 147 0 1084
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 85 98 67 0 250
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 45 52 37 0 134


Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2014. aastal – munarakkude doonorlus

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 44 47 46 0 137
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
41 42 52 0 135
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 21 17 15 0 53


Tabel 9. Kunstliku viljastamise protseduurid munarakkude ja seemnerakkude doonorluse korral 2015. aastal

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET muu
Annetatud munarakkude arv 0 434
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 34 1 13 0 0
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 296 10 69 0 375
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 62 2 24 0 88
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 34 1 14 0 49


Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2014. aastal – munarakkude ja seemnerakkude doonorlus

Viljastamise meetod KOKKU
IVF ICSI FET
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 30 2 13 45
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 25 0 14 39
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 13 0 3 16


Tabel 11. Kunstliku viljastamise protseduurid embrüote doonorluse korral 2015. aastal

Arv
Annetatud embrüote arv 103
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 19
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 35
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 19


Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2014. aastal – embrüote doonorlus

Arv
Viljatusravi läbinud retsipientide arv 24
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 33
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv 11

* Kliinilise raseduse all mõistetakse siin rasedust, mis on diagnoositud sonograafias nähtud ühe või mitme lootepõie või selgete raseduse kliiniliste tundemärkide järgi. See hõlmab ka emakavälist rasedust. Mitmed lootepõied loetakse üheks kliiniliseks raseduseks. 2015. aastal teostatud sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused esitatakse aastal 2017 koos 2016. aasta hankimis- ja käitlemisandmetega.

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine tähendab kõiki kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioone.
  • Ladustamine iseloomustab aasta jooksul ladustatud kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2015. aastal 17 ja elusdoonoreid 210.


Skeletisüsteemi kudede hankimine ja käitlemine

Skeletisüsteemi kudede käitlemisest Eestis 2013., 2014. ja 2015. aastal annab ülevaate joonis 1.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused aastatel 2013, 2014 ja 2015 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Vaskulaarkoe hankimine ja käitlemine

Ülevaate vaskulaarkoe käitlemise kohta Eestis 2013., 2014. ja 2015. aastal annab joonis 2.

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2013, 2014 ja 2015. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).

Silma sarvkesta ja amnionimembraani hankimine ja käitlemine

Silma sarvkesta hankimist ja käitlemist Eesti iseloomustab joonis 3 ja amnionimembraani hankimist ja käitlemist joonis 4.

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis aastatel 2013, 2014 ja 2015. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis aastatel 2013, 2014 ja 2015. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.

ELUNDITE KÄITLEMINE

Elundite käitlemine Eestis 2015. aastal hõlmas neerude, maksa, kopsude, südame ja kõhunäärme käitlemist.

Surnud elundidoonoreid oli Eestis 2015. aastal 20 ja elusdoonoreid 5.

Elundite eemaldamistest ja nende retsipientidest annab ülevaate tabel 13.

Tabel 13. Elundite hankimine ja käitlemine aastatel 2013, 2014 ja 2015.

2013 2014 2015
Neeru annetuste arv - elusdoonorid 1 1 5
Eemaldatud neerude arv - elusdoonorid 1 1 5
Neeru annetuste arv - surnud doonorid 30 19 19
Eemaldatud neerude arv - surnud doonorid 59 38 38
Neerude sissevedu 2 0 2
Neerude väljavedu 12 5 5
Retsipientide arv 48 32 38
Maksa annetuste arv 15 17 11
Eemaldatud maksade arv 15 17 11
Maksa sissevedu 0 0 1
Maksa väljavedu 6 7 5
Retsipientide arv 9 9 7
Kopsu annetuste arv 5 5 6
Eemaldatud kopsude arv 10 10 12
Kopsude sissevedu 0 0 0
Kopsude väljavedu 4 4 4
Retsipientide arv 3 3 4
Südame annetuste arv 10 6 5
Eemaldatud südamete arv 10 6 5
Südame sissevedu 0 0 0
Südame väljavedu 10 6 5
Retsipientide arv 0 0 0
Kõhunäärme annetuste arv 5 3 3
Eemaldatud kõhunäärmete arv 5 3 3
Kõhunäärmete sissevedu 0 0 0
Kõhunäärmete väljavedu 5 3 2
Retsipientide arv 0 0 1

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

mai 2016

Last updated: 04.05.2022