• English
  • Eesti
UudisedUudised

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 14. juuni – 20. juuni

21.06.2021
Printer-friendly version

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 21. juuni hommik tehtud 899 980.

 

Manustatud vaktsiiniannuste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

Naine

516 524

343 108

45 521

120 184

7 711

Mees

382 615

238 575

37 994

94 767

11 279

Teadmata

841

439

144

105

153

Kokku

899 980

582 122

83 659

215 056

19 143

 

Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4117 kõrvaltoime teatist (0,46 % vaktsiinidoosidest):

 

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid

Comirnaty

Moderna

Vaxzevria

Janssen

 

Kuni 14.06.2021

4042

1333

159

2468

82

14.06-20.06.2021

75

39

18

15

3

Kokku

4117

1372

177

2483

85

 

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty

Eelmisel nädalal saadeti 39 teatist.

Vaktsiini ebaefektiivsust pärast 2. vaktsiiniannust kirjeldati 3 teatises, neist ühel juhul viibis eakas patsient haiglaravil kopsupõletiku ja lisahapniku vajaduse tõttu; patsiendil esinevad olulised kaasuvad haigused.

Ülejäänud teatistes kirjeldati järgmisi reaktsioone:

  • ühel juhul teatati ligikaudu kuu aega pärast 2.vaktsiiniannuse saamist raseduse katkemisest.
  • 67-aastasel naisel tekkis pärast 2. vaktsiiniannust bronhiaalastma ägenemine.
  • 60-aastasel mehel tekkisid 12 päeva pärast 1. vaktsiiniannust valud rinnus, mis süvenesid ning 3 nädalat hiljem viibis patsient haiglaravil müokardiinfarkti tõttu. Ei saa välistada südamelihaseinfarkti ajalist kokkulangemist vaktsinatsioonijärgse perioodiga.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati kahelinägemist, silmade valgustundlikkust, janu, suukuivust, näljatunnet, pulsi kiirenemist, kõrget vererõhku, madalat vererõhku, hingamisraskust, valu rinnus, sagedast urineerimist, võbinat rinnus, kõhuvalu, verevalumeid, nohu, ninakinnisust, lõhna- ja maitsemeele kadu, kurguvalu, tasakaaluhäiret, mõtlemise takistust, surinaid kehas, uimasust, joobe tunnet, meeleoluhäireid, tuimust, eluisu kadumist, kõrvetustunnet seljas, silmade valu, kukkumist, menstruaaltsükli häiret, psoriaasi ägenemist, käe turset, luuvalu, silmade kuivust, nägemise halvenemist.

Töövõimetuslehte vajati 4 juhul.

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 18 teatist.

  • Ühel juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsusest pärast täielikku vaktsineerimist, haigus kulges kergelt.
  • Ühel juhul tekkis noorel naisel 4.-ndal päeval pärast 1. vaktsiinisüsti saamist trombotsütopeenia ja trombootiline mikroangiopaatia, mille puhul põhjuslikku seost vaktsiiniga alles hinnatakse.
  • Ühel juhul tekkis noorel mehel 5 minutit pärast 1. vaktsiiniannusega vaktsineerimist stressireaktsioon, mille tõttu vajas patsient jälgimist haiglas.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati naha tuimust, naha tundlikkust; kõhuvalu; isutust; kuumahoogusid; kurguvalu; ninakinnisust; silmade valu; kõhuvalu, kõhulahtisust, hambavalu, kõrvavalu, nõgestõbe, käe turset, seljavalu, luuvalu, liigeste jäikust ja torkivat valu säärtes.

Töövõimetuslehte vajati 2 juhul.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 15 teatist.

  • Ühel juhul oli tegemist vaktsiini ebaefektiivsusega – täielikult vaktsineeritud patsient haigestus kergete nähtudega ligikaudu 1 kuu pärast 2. vaktsiinidoosi saamist.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kõhuvalu, külmavillide teket, naha tundlikkushäireid ja torkimistunnet, laienenud veresoonte ilmnemist, näo valu, neelamisraskust, valusööste erinevates kehapiirkondades, jala suremise järgset tunnet, mälumislihaste pinget, unehäireid, nõgestõbe, raskust ja valu südame piirkonnas.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul (6 päevaks).

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 3 teatist.

  • Ühel juhul tekkis keskealisel naisel 5 minutit pärast süsti stressireaktsioon, mille tõttu ta vajas haiglaravi.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati südamekloppimist, kõrget vererõhku, valu rinnus, kõhulahtisust, kõhukrampe.

Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
  • 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
  • 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.