• English
  • Eesti
UudisedUudised

AstraZeneca koroonavaktsiin Vaxzevria: korduma kippuvad küsimused

16.04.2021
Printer-friendly version

Millal tekib Vaxzevria kaitse?

Vaxzevria manustatakse kahe süstina, tavaliselt õlavarrelihasesse 12 nädalase vahega. Täieliku kaitse tekkeks on vaja kahte doosi - see saavutatakse 2 nädalat pärast teist doosi.

Praegu ei ole teada, kui kaua Vaxzevria COVID-19 eest kaitseb. Et kaitsevõime kestuse kohta rohkem infot saada, jälgitakse uuringus osalenud inimesi kahe  aasta jooksul.

Miks seda alla 60-aastastele enam ei tehta? Alguses oli ju vastupidi.

Euroopa Ravimiametile esitatud kliinilise uuringu andmed müügiloa saamiseks sisaldasid efektiivsuse andmeid 18-55-aastaste inimeste kohta. Uuringurühmadesse oli kaasatud vanemaealisi inimesi, ent mitte piisavalt. Pärast tingimustega müügiloa andmist on uuringutest ja Ühendkuningriigist, kus vaktsiini kasutati peamiselt eakamatel, andmeid juurde tulnud ning nüüd on selge, et vaktsiin on efektiivne ka vanemaealistel, sh üle 80 aastastel. Lisaks selgus, et vaktsiin on ka eakatel paremini talutav kui noorematel.

Miks nüüd ei soovitata alla 60-aastastele: turustamise ajal hakati teatama vaktsineeritutel vereliistakute vähesusega tromboosi sündroomi tekkest ja seda peamiselt noorematel inimestel. Trombid tekkisid ebatavalistes kohtades (aju teatud veresoontes, seedetrakti veresoontes) ja alati kaasnes vereliistakute vähesus kas koos veritsusega või ilma.

Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitee hindas ligi 60 harvaesinevat trombotsütopeeniaga (vereliistakute vähesusega) tromboosijuhtumit, millest selgus, et enamik neist juhtudest ilmnes esimese 7-14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja noorematel kui 60-aastastel. Trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tekkerisk on väga väike (umbes 1:100 000 vaktsiinidoosi kohta ning surmaga lõppeb umbes 1: 1 miljoni vaktsiinidoosi kohta), kuid ettevaatusabinõuna ei ole hetkel soovitav vaktsiini alla 60-aastastel kasutada kuni uute andmete laekumiseni, mis võimaldaksid alla 60-aastaste vaktsineerimisel riske vähendada.

Eestis vaktsineeritakse seetõttu praegu üle 60-aastastel inimesi. Sellel vanuserühmal vereliistakute vähesusega tromboosi sündroomi riski ei ole ja tavapärase trombiriskiga (veenilaiendid, venoosne trombemboolia, arteriaalne trombemboolia, mille vältimiseks ja raviks võetakse verevedeldajaid) inimesed seda kartma ei pea.

Vaktsiinist saadav kasu kaalub jätkuvalt üles sellega kaasnevad riskid ning vaktsiin aitab tõhusalt ära hoida COVID-19 haigust, vähendada surmajuhtumeid ning haiglaravi vajadust.

Mida tähendab Vaxzevria puhul võimaliku kõrvaltoimena trombioht?

Üldist trombiriski (nt jalaveenide trombiriski, ajuinsuldi riski) Vaxzevriaga vaktsineerimine ei suurenda.

Väga harva on täheldatud trombotsütopeeniaga trombide sündroomi, st verehüüvete esinemist ebatavalistes kohtades (nt ajus, sooles, maksas, põrnas) koos madala vereliistakute tasemega, millega võis kaasneda veritsus. Enamik neist juhtudest ilmnes 7-14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja peamiselt alla 60-aastastel naistel. Selle risk on väga väike: umbes 1:100 000 vaktsiinidoosi kohta ning surmaga võib see lõppeda umbes 1: 1 miljoni vaktsiinidoosi kohta. Sündroom on õigeaegse sekkumise korral ravitav, kui vaktsineeritu kiirelt arsti poole pöördub. Seetõttu tuleb oma tervislikku seisundit jälgida kuni 20 päeva pärast vaktsineerimist ja kui tekib mõni järgmistest sümptomitest, võtta koheselt ühendust kiirabiga või pöörduda haiglasse:

- hingeldus,

- rindkere- või kõhuvalu,

- jäseme turse või jahedus,

- tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine,

- püsiv veritsus,

- väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid, verevillid nahal.

Milliseid kõrvaltoimeid võib Vaxzevria korral tekkida?

Uuringutes olid Vaxzevria kõige sagedasemad kõrvaltoimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja möödusid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed oli valu ja tundlikkus süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu, kehv enesetunne, külmavärinad, palavik, liigesvalu ja iiveldus. Neid tekkis rohkem kui ühel inimesel kümnest.

Oksendamist, kõhulahtisust ja vereliistakute vähenemist esines vähem kui ühel inimesel kümnest. Vähenenud söögiisu, pearinglust, higistamist, kõhuvalu ja löövet esines vähem kui ühel inimesel sajast.

Vaxzevria kasutamisel on esinenud allergilisi reaktsioone, millest üksikud on olnud rasked allergilised reaktsioonid (sh anafülaksia). Selleks puhuks peavad kõigil vaktsineerijatel olema olemas vajalikud esmaabi vahendid ning pärast vaktsineerimist tuleb jääda veel 15-20 minutiks tervishoiutöötaja jälgimisele.

Väga harva on täheldatud trombotsütopeeniaga trombide sündroomi, st verehüüvete esinemist ebatavalistes kohtades (nt ajus, sooles, maksas, põrnas) koos madala vereliistakute tasemega, millega võib kaasneda veritsus. Enamik neist juhtudest ilmnes 7-14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja peamiselt alla 60-aastastel naistel.

Kuidas kõrvaltoimeid leevendada?

Üldiselt mööduvad kõrvaltoimed kahe-kolme päevaga. Süstekoha valu saab leevendada käsimüügist saadavate valuvaigistitega või paikse külma kompressiga. Kõrge palaviku puhul on abi palavikku langetavatest ravimitest (paratstemool, ibuprofeen). Oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest.

Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski tasakaaluhäired ja pearinglus, kõrge palavik ja muud vedelikupuudust põhjustavad nähud (nt oksendamine, kõhulahtisus). Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Vaktsineerimisjärgsete reaktsioonide puhul tuleks käituda nii nagu tavalise külmetuse puhul – võtta aeg maha ja puhata ning juua piisavalt vedelikku.

Kas Vaxzevria esimese doosi saanud inimesed saavad selle sama vaktsiiniga ka teise doosi?

Immunoprofülaktika komisjon on andnud soovituse teha teine doos kokkulepitud ajal sama vaktsiiniga, sh alla 60-aastastel. Vaktsineerimiskuuri lõpule viimiseks ja maksimaalse võimaliku kaitse tekkeks on vaja kahte annust. Tõenäosus, et pärast teist doosi tekiks trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom, kui seda esimese doosi järgselt ei tekkinud, on väga väike.

Alla 60-aastastele ei ole Vaxzevria vaktsiin küll vastunäidustatud, kuid seniks, kuni me ei tea täpselt selliste üliharva tekkida võivate trombotsütopeeniaga trombide sündroomi tekkemehhanismi ja võimalusi riski minimeerimiseks, soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon mitte alustada uusi vaktsineerimiskuure alla 60-aastastel. Vaxzevriaga vaktsineeritutel tuleks oma tervist jälgida 20 päeva vältel pärast vaktsineerimist ja pöörduda koheselt arsti poole, kui tekivad hingeldus, rindkere valu, jalgade turse, püsiv kõhuvalu, tugev või püsiv peavalu või ähmane nägemine, verevalumid mõni päev pärast vaktsineerimist süstekohast erinevas nahapiirkonnas.

Kuna Vaxzevria kahe doosi vahe on nii pikk, siis mis juhtub, kui pärast esimest doosi Covid-19-sse haigestun? Kas ma saan oma teise doosi ikka kätte?

Igal sellisel juhul tuleks arstiga nõu pidada. Praegu teadaolevate andmete põhjal kehtivad järgmised soovitused:

  • kui haigestutakse mõni nädal pärast esimest doosi, siis suure tõenäosusega kulgeb haigus kergemalt ning teist vaktsiinidoosi ei ole vaja teha, kuna ka haiguse läbipõdenutel tekib kaitse.
  • kui vaktsineerimine esimese doosiga ja haigestumine langevad kokku, siis tuleks teha ka teine doos.

Kui olen koroona läbi põdenud, kas ja millal peaksin end vaktsineerima?

COVID-19 haiguse läbipõdenuid on soovitav vaktsineerida 1 doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist. Vaktsineerimise osas võtab ühendust kas perearst või avaneb võimalus vaktsineerimiseks koos kõigi soovijatega sõltuvalt sellest, millisesse sihtrühma kuulute.

Kui olen teadlik Vaxzevria riskidest, kas saan siis omal vastutusel sellega end vaktsineerida olles alla 60-aastane?

Hetkel on antud vaktsineerijatele suunis mitte vaktsineerida alla 60-aastaseid Vaxzevria vaktsiiniga kuni on rohkem andmeid Vaxzevriaga seostatud haruldaste kõrvaltoimete tekkemehhanismi ning võimalike riskide maandamise kohta. Järgnevate nädalate fookuses on eelkõige riskirühmade vaktsineerimine. Täpsemad suunised AstraZeneca edasise kasutuse, sh alla 60-aastaste vaktsineerimise osas annab immunoprofülaktika ekspertkomisjon aprilli lõpus.

Kust ma saan teada, millal on mul lootust Vaxzevriat või mõnda teist vaktsiini saada?

Vaktsineerimise võimaluse avanemine sõltub sellest, kas kuulute riskrühma või mõnda teise sihtrühma. Riskirühmadega võtavad üldjuhul ühendust perearstid, kuid võimalik on ka ise oma soovist märku anda või aeg digiregistratuuri või muu elektroonse kanali kaudu broneerida. Teistele sihtrühmadele vaktsineerimisvõimaluse avanemise kohta teavitatakse meedia kaudu. Kõigile soovijatele avaneb vaktsineerimise võimalus järkjärgult maikuus vanusrühmade kaupa.