• English
  • Eesti

Veterinaarravimite kõrvaltoime teatiste kokkuvõte

16.03.2017
Printer-friendly version

Ajavahemikul 2005-2016 on laekunud 54 kõrvaltoime teatist (joonis 1), kus on kirjeldatud ravimi kasutamisel esinenud 163 võimalikku kõrvaltoimet. 2016. aastal saadeti Ravimiametisse 18 teatist veterinaarravimite kasutamisel esinenud kõrvaltoimete kohta.


Joonis 1. Aastatel 2005-2016 Ravimiametisse laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised

Kõrvaltoime teatisi on Ravimiametisse saatnud veterinaararstid, loomaomanikud ja ravimi müügiloa hoidjad (MLH). Allolevas tabelis on välja toodud kõrvaltoime teatiste jaotumine vastavalt nende saatjatele.

Aasta

Teatiste arv

Saatja

2005

1

Veterinaararst

2006

1

Veterinaararst

2007

1

Veterinaararst

2008

2

Veterinaararst + MLH (kliiniline uuring)

2009

3

Veterinaararst (2)+ MLH (kliiniline uuring)

2010

2

Veterinaararst + loomaomanik

2011

1

Loomaomanik

2012

5

Veterinaararst (1) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2013

6

Veterinaararst (2) + MLH (3) + loomaomanik (1)

2014

10

Veterinaararst (8)+ MLH (2)

2015

4

Veterinaararst (2) + MLH (1) + loomaomanik (1)

2016

18

Veterinaararst (12) + MLH (3) + loomaomanik (3)

Veterinaarravimeid manustatakse sageli korraga mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult osadel. Allolev tabel kirjeldabki ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade hulka aastate 2005-2016 kohta kokku.

Loomaliik

Teatiste arv

Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit

Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime

Lemmikloomad

koer

27

34

33

kass

6

7

7

küülik

2

2

2

Põllumajandusloomad

veis

15

208

80

siga

2

995

110

kits

1

12

12

mesilane*

1

x

x

 * mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru).

Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koertel ja kassidel moodustavad 61,1% teatiste üldarvust, põllumajandusloomadel on vastav arv 35,2%. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on toodud alljärgneval joonisel 2.

Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti

Kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi on toodud allolevas tabelis:

RavimirühmTeatiste arv

Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid

17

Immunoloogilised ained

16

Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks

11

Immunostimulaatorid

3

Põletiku- ja reumavastased ained

3

Emaka lihastoonust tõstvad ained

2

Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid

2

Südamehaiguste ravi

2

Anesteetikumid

1

Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks

1

Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks

1

Diabeedi raviks kasutatavad ained

1


Kokkuvõte 2016. aastal laekunud kõrvaltoime teatistest

2016 a. saadeti Ravimiametile 18 teatist, mis on läbi aegade suurim aasta jooksul Ravimiametisse laekunud kõrvaltoime teatiste arv. Nendes teatistes kirjeldati 65 erinevat kõrvaltoimet, mis tekkisid 73 loomal.

Lemmikloomad

10 teatist saadeti kõrvaltoimete esinemise kohta lemmikloomadel. Kõikide kõrvaltoimete seos manustatud ravimiga oli hinnatud võimalikuks või tõenäoliseks.

Koer

Koertel esinenud kõrvaltoimetest teatati 7 korral.

3 teatises kirjeldati vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet - kõigil juhtudel oli tegemist vaktsineerimisjärgsete reaktsioonidega:

  • 3,5-kuu vanust kutsikat vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse ja paragripi kompleksvaktsiini, leptospiira vaktsiini ning marutaudi vaktsiiniga. 40 min pärast vaktsineerimist tekkisid loidus, hingeldus, perifeersete kehaosade külmus, limaskestade kahvatus, südamepekslemine, punetavad täpid nahal, äge verine kõhulahtisus, tugev oksendamine, punased laigud nahal ning koonu turse. Loom vajas ravi ning paranes mõne tunni möödudes.
  • 4-kuu vanust kutsikat vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiiniga. Ligikaudu 2 minutit pärast vaktsineerimist tekkis loomal anafülaktiline šokk ja kollabeerumine. Loom vajas esmaabi, reaktsioon möödus 30 minutiga.
  • 1-aastast koera vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiiniga. Ligikaudu 30 minutit hiljem tekkis loomal ülitundlikkusreaktsioon koos järgmiste nähtudega: värisemine, kõhulahtisus, oksendamine, loidus, limaskestade kahvatus ja kuivus, nõrk ja kiire reiepulss, hingeldus, pinges ja valulik kõht. Loom vajas ravi, reaktsioon möödus ja loom tervenes.

4 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid:

  • 11-aastasele koerale anti karprofeeni tablette valu tõttu. Pärast 2 tableti andmist (õhtul ja hommikul) tekkis loomal tugev oksendamine, mis möödus ravita 12 tunniga.
  • 9-kuusele koerale manustati permetriini ja imidaklopriidi sisaldavat täpilahust välisparasiitide tõrjeks. Mõned tunnid pärast ravimi manustamist tekkis tugev sügelus manustamiskohas.
  • Kahele 3-aastasele koerale manustati permetriini ja fiproniili sisaldavat täpilahust välisparasiitide tõrjeks. Ravimi manustamisjärgse tunni jooksul tekkisid loomadel ärevus, naha ärritus, manustamiskohtade turse, urtikaaria ning nahaalused infiltraadid. Loomad paranesid antihistamiinikumide manustamise järgselt.
  • 3-aastasele koerale anti febanteeli, püranteeli ja prasikvanteeli sisaldav tablett siseparasiitide profülaktikaks. Paar tundi pärast ravimi manustamist tekkis loomal äge oksendamine ja kõhulahtisus, mis möödus paari tunniga.

Kass

Kassidel esinenud kõrvaltoimetest teatati 3 korral, kõik juhtumid olid mittetõsised:

  • Kahele kassile paigaldati flumetriini ja imidaklopriidi sisaldav ravimkaelarihm välisparasiitide tõrjeks. Mõlemal kassil tekkis ravimi manustamiskohas allergiline reaktsioon: alopeetsia, dermatiit, ekseem ja sügelus. Pärast ravimkaelarihma eemaldamist nähud möödusid ja loomad paranesid.
  • 9-aastasele kassile süstiti seainsuliini suhkurtõve raviks. Loomal tekkisid kõhulahtisus ja oksendamine. Kuna tegemist oli väga stressialti loomaga, siis oli tal sellel ajal veresuhkru väärtus normist kõrgem (vaatamata insuliiniravile), mistõttu oli tegemist ka ravimi toime osalise puudumisega.

Põllumajandusloomad

Veis

Põllumajandusloomadel esinenud kõrvaltoimete kohta saadeti 8 teatist veiste kohta, kus 145 ravitud loomast tekkis kõrvaltoime 62 loomal.

  • Kolmel juhul oli tegemist ravimi ohutuse probleemiga: lehmadele süstiti pegbovigrastiimi mastiidi profülaktikaks. Ravimi manustamise järgselt esinesid järgmised kõrvaltoimed: 1 juhul (28 looma) platsenta peetumine, kehatemperatuuri tõus, piima kvaliteedi muutused, ravimi efektiivsuse puudumine; 1 juhul (1 loom) kehatemperatuuri tõus, isutus, kõhulahtisus, looma maaslamamine ning 1 juhul (1 loom) samuti looma maaslamamine. Viimasel kahel juhtumil oli vaja loom hukata.
  • Kahel juhul oli tegemist keeluaegade probleemiga, kus pärast ravimite manustamist (prokaiinbensüülpenitsilliin, amoksitsilliin) esinesid ravimjäägid piimas pärast keeluaja lõppu.
  • Kolmel juhul oli tegemist ravimi efektiivsuse probleemiga.
  • Kahele loomale süstiti kõrge palaviku raviks karprofeeni, kuid palavik ei langenud süstimisjärgseks õhtuks ega ka järgmiseks päevaks.
  • Kaks kõrvaltoime teatist saadeti kabergoliini kohta, kus 48 tundi pärast ravimi manustamist tekkisid 27 loomal kõrvaltoimed, mis möödusid 4-6 päevaga. Kirjeldati järgmisi kõrvaltoimeid: piima lekkimine, piimapais udaras, lehma ebamugavustunne, ravimi efektiivsuse puudumine. Nimetatud ravimit kasutatakse piimalehmade karjamajandamisprogrammis lehmade järsu kinnijätmise abistamiseks piimatoodangu vähendamisega, et vähendada piima lekkimist kinnijätmisel, uute intramammaarsete infektsioonide riski kinnisperioodi jooksul ja ebamugavustunnet. 2016. aasta juunis andis ravimi müügiloa hoidja teada ravimi ohusignaalist: teatati erinevatest kõrvaltoimetest pärast ravimi manustamist. Paljud nendest olid tõsised, sealhulgas maaslamamine (loom on pikali ja ei ole võimeline tõusma), mis tekkis üldjuhul 24 tunni jooksul pärast ravi. Väga palju teateid on ka surmaga lõppenud juhtudest. Sel põhjusel otsustati ravimi müügiluba Euroopa Liidus peatada, kuni müügiloa hoidja poolt täiendava ravimi ohutust puudutava informatsiooni saamiseni.

Kõrvaltoimetest teatamine

Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?

Teadmine kõrvaltoimetest aitab

  • saada uusi teadmisi turuloleva ravimi kohta (kasu-riski suhte hindamine)
  • muuta nende uute teadmistega ravimite kasutamist ohutumaks.

Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et nende loomaarstide ja ka loomaomanike hulk, kes meile teavet võimalikest kõrvaltoimetest saadavad, edaspidi suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.

Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:

  • kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
  • kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
  • kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
  • kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
  • kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
  • kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
  • kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.

Kuidas kõrvaltoimest teatada?

Veterinaarravimi kõrvaltoimetest on võimalik teatada:

  • elektrooniliselt, täites Ravimiameti kodulehel vastava vormi;
  • Ravimiameti kodulehel oleva vormi saab välja trükkida ning saata faksiga või postiga aadressil:
  • Ravimiamet, Nooruse 1, 50411 Tartu. Faksiga: 737 4142