• English
  • Eesti

Veterinaarravimid

14.05.2012
Printer-friendly version

Ravimiseaduse mõistes on ravimid nii inimesel kui loomal kasutatavad ravimid ning neile kehtivad ühesugused üldnõuded. Veterinaarravimid on ravimid, mida kasutatakse ainult loomadel. Õigusaktides sätestatud juhtudel võib veterinaarseks otstarbeks (st loomadele manustamiseks) kasutada ka inimtervishoius kasutatavaid ravimeid.

Ravimiamet tegeleb veterinaarravimite müügilubade dokumentatsiooni hindamise ja müügilubade väljastamisega, veterinaarravimite registri pidamisega, järelevalvega veterinaarravimite hulgi- ja jaemüügi, impordi ja ekspordi ning tootmise üle, samuti veterinaarravimite ohutuse järelevalvega (kõrvaltoimed, kõrvaltoimetest teavitamine).

Ravimid on ained või ainete kombinatsioonid, mis avaldavad toimet organismile, mistõttu peab nende turustamiseks olema müügiluba. Müügiluba tuleb taotleda enne ravimi müügi alustamist ning seda taotleb ravimitootja või tema esindaja. Müügiloa saamiseks peab ravimitootja Ravimiametile esitama tõendid, et ravim on kvaliteetne, toimib ja on piisavalt ohutu. Ravimi kvaliteedi hindamise üheks aluseks on ravimi tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus ning andmed ravimi omaduste kohta, samuti laboratoorsed analüüsid. Ravimi ohutus peab olema tõestatud loomkatsete ning kliiniliste uuringute abil. Ravimi toimivuse üle otsustatakse ravimiga läbiviidud kliiniliste uuringute alusel.

Müügiloa protseduur põhineb Ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruste nõuetel. Taotluse hindamise käigus valmistatakse ette ka eestikeelne veterinaararstidele suunatud ravimi omaduste kokkuvõte ning looma omanikule suunatud pakendi infoleht ning pakendi kavand. Protsessi edukal lõppemisel antakse ravimile müügiluba ja ravim kantakse ravimiregistrisse.

Müügiluba kehtib viis aastat. Viie aasta järel võib müügiloa hoidja esitada taotluse ravimi müügiloa uuendamiseks, mille hindamisel lähtutakse vahepealsel ajal ravimi kohta lisandunud andmetest ning arstiteaduse arengust ning olenevalt esitatud andmetest otsustatakse müügiloa pikendamine viieaastaseks perioodiks või antakse tähtajatu müügiluba.
Ravimite kasutamise käigus on oluline süstemaatiliselt koguda andmeid ravimi kõrvaltoimete kohta ja neid hinnata. Kõrvaltoimest tuleb teatada Ravimiametile. Ravimiamet kogub andmeid kõrvaltoimete kohta ja hindab ravimist saadava kasu-riski suhet ning riski vähendamise võimalusi. Hindamise tulemusena täiendatakse vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ning pakendi infolehte, kui ravimi kasutamine pole enam piisavalt ohutu peatatakse või lõpetatakse ravimi müügiluba.

Alates 2001. aastast kogub ravimistatistika büroo andmeid ka veterinaarapteekide erialase tegevuse kohta. Veterinaarapteegid esitavad aruandeid 4 korda aastas, igas kvartalis. Laekuvate aruannete põhjal on võimalik koostada veterinaarravimite müüki iseloomustavaid  aruandeid.
Ravimite hulgimüüjate poolt esitatavate kvartaalsete aruannete põhjal koostab ravimiamet ülevaate veterinaarravimite turust.

Apteegistatistika, Veterinaarravimite statistika ja Veterinaarravimite register (sh ravimiinfod)