• English
  • Eesti

Ravimiameti järelevalvetegevused 2016. aastal

18.01.2017
Printer-friendly version

Ravimite käitlemise järelevalve

Ravimireklaami järelevalve

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil käitlemise järelevalve

Ravimiohutuse järelevalve

Kliiniliste uuringute järelevalve

Bioloogiliste preparaatide järelevalve

Eestis kasutatavate ravimite kvaliteedi järelevalve

 

Ravimite käitlemise järelevalve

Ravimiamet teeb järelevalvet ravimite käitlemise üle apteekides, ravimite hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes ning teistes ravimite käitlemiskohtades (tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad, müügiloa hoidjad jt).

2016. aastal tehti inspektsioone järgmiselt:

  • 173 üldapteegis ja nende haruapteekides;
  • 4 haiglaapteegis;
  • 1 veterinaarapteegis;
  • 18 hulgimüügiettevõttes;
  • 12 ravimite tootmiskohas;
  • 14 tervishoiuteenuse osutaja juures (sh hoolekandeasutused ja metadoonasendusravi osutajad);
  • 3 veterinaarteenuse osutaja juures;
  • 1 arestimajas ja 1 ravimite ebaseadusliku käitleja juures;
  • 47 ettevõtte ruumide ja tingimuste ülevaatust enne ravimi käitlemise tegevusloa andmist.

Apteekide järelevalves pöörati jätkuvalt tähelepanu odavamate ravimite (ravimid, millele on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, edaspidi hinnakokkulepperavimid) kättesaadavusele. Hinnakokkulepperavimite müügilolekut kontrolliti 161 apteegis. Neist 92 apteegis olid kontrollitud osas kõik hinnakokkulepperavimid müügil (keskmiselt tehti kontroll igas apteegis ca 30 toimeaine osas). Ühe kuni kahe toimeaine osas puudus hinnakokkulepperavim 46 apteegis, kolme kuni viie toimeaine osas 17 apteegis (viis - Keila Rõõmu Apteek, Väike-Maarja Apteek;  neli - Ülikooli Apteegi Kaubamaja Apteek, Paide Suur Apteek, Järveküla Apteek, Rakvere Maxima Südameapteek HA, Keila Rõõmu Apteek, Kreenholmi Apteegi HA, Palamuse Apteegi HA; kolm - Kawe Plaza Apteek, Põltsamaa Keskuse Apteek, Kallavere Apteek (järelkontrollis 1), Abja Apteek, Uku Keskuse Apteek, Keskpuiestee Apteek, Vaksali Apteek), üle kuue toimeaine osas kuues apteegis (12 - Haapsalu Südameapteek (järelkontrollis olid kõik olemas) ; üheksa - Palamuse Apteegi HA (järelkontrollis puudus 4) ja Kallavere Apteek HA (järelkontrollis puudus 4), Valga Selveri Apteek HA; kaheksa – Paide Suur Apteek; kuus – Pärnu Vana Apteek). Enamuses apteekides on praeguseks juurutatud süsteem, et tagada hinnakokkuleppehinnaga kaetud ravimite müügilolek. Apteekidele, kus sellele vaatamata ei ole hinnakokkulepperavimite kättesaadavus tagatud, pöörab Ravimiamet järelevalves enam tähelepanu.

Tabel 1. Hinnakokkuleppehinnaga ravimite kättesaadavuse kontrolli tulemused 2010-2016.

Tegevus2010. a2011. a2012. a2013. a2014. a2015. a2016. a
Kontrollitud apteekide arv112171135182148116161
Kontrollitud toimeaineid kokku811213622373283358036284786
Hinnakokkulepperavim puudus159 korral185 korral78 korral142 korral289 korral214 korral179 korral

Ravimite sihipärase ja ratsionaalse tarbimise tagamiseks on apteekril ravimit väljastades kohustus kasutajat nõustada. Apteekide inspektsioonidel on selle kohustuse täitmist kontrollitud järjest enam. Kontrolli tulemusena võib öelda, et hinnanguliselt on nõustamise kvaliteet apteekides hea. 2016. aastal kontrolliti inspektsioonide ajal ravimialast nõustamist 107 apteegis, neist 11 apteegis (10,3% kontrollitud apteekidest) oli nõustamisel puudujääke (võrdluseks: 2013. aastal kontrolliti nõustamist 164 apteegis, neist 30 apteegis (18,3%) esines nõustamisel puudusi; 2014. aastal kontrolliti nõustamist 88 apteegis neist kaheksas apteegis (9%) esines puudusi, 2015. aastal kontrolliti nõustamist 77 apteegis neist kahes apteegis (2,6%) esines nõustamisel puudusi). Peamiselt ei pööratud nõustamisel tähelepanu silmaravimite õigele kasutamisele, samaaegselt ostetud ravimite (enamasti retseptiravim ja käsimüügiravim) võimalikule koostoimele, aga ka soodsama ravimi pakkumisele ja muule teabele, mis on ravimi kasutamisel oluline. Viimasel ajal on nõustamise käigus pööratud lisaks ravimitealasele nõustamisele tähelepanu nõustamisele ravimite kättesaadavuse osas – nt kontrollitud apteekri teadlikkust tarnehäirete või ravimi müügi lõpetamise osas ning vastava teabe jagamist kliendile. Sageli ei olnud apteekrid teadlikud tarnehäirest või ravimi turustamise lõpetamisest ega osanud kliendile asjakohaseid soovitusi anda (neljas apteegis).

2015. aastal alustati ja 2016. aastal jätkati apteekrite koolitusnõude täitmise jälgimist. Enamuses apteekides olid töötajate koolitused dokumenteeritud, mitmetel apteekidel oli koostatud koolituskava, kuid oli ka apteeke, kus informatsioon töötajate koolituste kohta ei olnud kättesaadav. 2016. aasta viimases kvartalis kontrolliti koolitusnõude täitmist süvendatult, kuna nõue jõustub 01.01.2017. Mitmetes apteekides oli aasta lõpus töötajatel koolitusi veel läbimata rohkem kui 20 tunni ulatuses või oli koolituste hulka arvestatud selliseid koolitusi, mis ei ole aktsepteeritavad kohustusliku koolitusena (nt ravimifirmade korraldatud koolitused).

Sagedasemad rikkumised apteekides olid seotud hinnakokkulepperavimite müügilt puudumise ja kvaliteedisüsteemi rakendamisega (nt tööeeskirjad ei olnud ajakohased, vastutavad isikud olid määramata, apteegi juhataja ei olnud töötajatele tutvustanud õigusakte ja õigusaktides tehtud muudatusi). Üksikutel juhtudel leiti, et ettevõttesisest kontrolli ei olnud tehtud, apteegis puudusid  mõned vajalikud töövahendid ravimite valmistamiseks, apteegi ruume ei kasutatud sihipäraselt, apteegis olid müügil tooteid, mille müümine apteegis ei ole lubatud (nt dekoratiivkosmeetika).

Ettekirjutus apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajale tehti 14 inspektsiooni järgselt. Ettekirjutusi tehti hinnakokkulepperavimite puudumise, kvaliteedisüsteemis esinevate puuduste, apteegiruumide vastavuse ja sihipärase kasutamise ning apteegis müüdavate toodete nomenklatuuri osas.

Ravimiamet tegi apteegiteenuse osutamise osas kolm väärteootsust seoses ravimite käitlemisnõuete rikkumisega. Väärteootsustega määrati rahatrahv kolmele proviisorile summas 700 eurot. Väärteootsus tehti apteegi juhatajatele, kes osutasid apteegiteenust teistes apteekides, kus ta oli juhatajaks määratud.

Ravimite hulgimüügiettevõtete inspekteerimisel lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest headest turustamistavadest - Good Distribution Practice, GDP. GDP-le vastavuse inspektsioone tehti 18 ettevõttes. Järelevalve käigus leiti mittevastavusi:

  • kvaliteedisüsteemi rakendamisel (nt tööeeskirjad ei olnud ajakohased või ei kajastanud kõikide toimingute tegemist, ei olnud kehtestatud regulaarset süsteemi eeskirjade ja tööprotsesside ülevaatuseks, kvaliteediriskid olid hindamata, puudus töötajate koolitusplaan, tarnijate kvalifitseerimine ei olnud dokumenteeritud);
  • temperatuuritingimuste kontrollimisel (nt temperatuuride kaardistamised laoruumis ei olnud tehtud, külmakastid olid valideerimata, puudusid juhendid külmakastide pakkimiseks);
  • transpordikorralduses (nt transporditingimused ei olnud dokumenteeritud, transpordimarsruutide riskihindamist ei olnud tehtud, autojuhte ei olnud koolitatud, kauba vaheladustamise kohti ei ole kontrollitud);
  • Ravimiametile aruannete esitamisel.

Seni ei ole Ravimiametil olnud põhjust kontrollitud tegutsevatele hulgimüüjatele keelduda GDP sertifikaadi väljastamisest (puuduste korral antakse sertifikaat pärast nende kõrvaldamist).

Ühele hulgimüügiettevõttele tehti ettekirjutus ettevõttes tööeeskirjade koostamiseks ja ettevõttesisese kontrolli tegemiseks.

Hulgimüügiettevõtetele koostati kaks väärteootsust, millega määrati rahatrahv summas 2500 eurot. Väärteootsused tehti seoses ravimite väljaveo keelu ning müügiloata ravimite sisseveo nõuete rikkumisega.

Ravimitootjate ja -pakendajate inspekteerimisel lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest headest tootmistavadest - Good Manufacturing Practice, GMP. GMP-le vastavuse inspektsioone tehti kuues ettevõttes. Hinnangud olid positiivsed, arvestades ettevõtete tegevuskavasid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Ettevõtetel on varasem kogemus GMP reeglite rakendamises; ohtlikke mittevastavusi inspektsioonidel ei tuvastatud. Lähtudes suundumustest laiemas maailmas vaadatakse inspektsioonides põhjalikumalt näiteks toime- ja abiainete kvaliteedikontrolli ja tarnijate haldust, stabiilsuse jätku-uuringuid, laborianalüüside andmete säilitamist ja töötlemist.

Tervishoiuteenuse, hoolekandeteenuste ja veterinaarteenuse osutajate kontrollimisel esines puudusi ravimite säilitamisel ja arvestuse pidamisel. Näiteks ei säilitatud ravimeid lukustatavas ruumis või –kapis, ravimite kohta ei olnud peetud nõutavate andmetega arvestust, eraldamata olid aegunud ravimid, koostamata ettevõttesisesed tööeeskirjad ning määramata ravimite säilitamise ja arvestuse pidamise eest vastutavad isikud.

Kahe tervishoiuteenuse osutaja juures, kus teostati metadoonasendusravi, olid ravimite säilitamise ja nende üle arvestuse pidamise nõuded eelnevate aastatega võrreldes paremini järgitud, kuid siiski esines mõningaid mittevastavusi  arvestuse pidamisel ja kvaliteedisüsteemi osas.

Tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutajaid kontrolliti koos Terviseameti või Õiguskantsleri Kantseleiga (õiguskantsleri nõunikega), veterinaarteenuse osutajaid koos Veterinaar- ja Toiduametiga. 12-le teenuse osutajale tehti ettekirjutus.

Ühele ettevõttele koostati väärteootsus, millega määrati rahatrahv summas 6000 eurot. Väärteootsus tehti, sest ettevõte hankis ja müüs ravimeid ilma ravimite hulgimüügi tegevusluba omamata.

 

Ravimireklaami järelevalve

Ravimiamet teeb järelevalvet ravimite kohta edastatava teabe objektiivsuse ja tasakaalustatuse üle, et edendada ravimite sihipärast kasutamist ning seeläbi kaitsta inimeste ja loomade elu ja tervist ning majanduslikke huve.

Ravimireklaamile kehtivad reklaamiseaduses sätestatud põhi- ja üldnõuded, erinõuded on toodud ravimiseaduses. Ravimiamet jälgib perioodikas, televisioonis, raadios, internetis ning mujal avalikustatud ravimireklaami vastavust nõuetele. Inspektsioone tehakse ravimi müügiloa hoidjate korraldatud või nende toetatud üritustel ning müügiloa hoidjate juures raviminäidiste käitlemise ja ravimireklaami nõuete täitmise kontrollimiseks.

Müügiloa hoidjate juures kontrollis Ravimiamet ravimireklaami nõuete täitmist üheksal korral ning reklaamürituste vastavust nõuetele hinnati neljal korral.

Müügiloa hoidjate juures tehtud inspektsioonide eesmärgiks oli raviminäidiste käitlemise  ja ravimireklaami nõuete täitmise kontroll. Kontrolliti raviminäidiste säilitamist ja nende jagamise üle arvestuse pidamist. Tähelepanu pöörati ürituste korraldamise ja toetamisega ning isikutele antud toetustega seotud dokumentidele. Reklaamürituste inspektsioonide eesmärgiks oli hinnata üritusel avalikustatud ja jagatud reklaammaterjalide (sh trükireklaam ja reklaam isiklikul suhtlusel) vastavust ravimireklaami nõuetele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldjuhul täidavad müügiloa hoidjad ravimireklaamile kehtestatud nõudeid. Müügiloa hoidjate inspektsioonides selgus, et mõningatel juhtudel ei sõlmitud arsti või erialaorganisatsiooniga lepinguid antavate toetuste osas. Mõnel juhul ei olnud määratud näidiste säilitamise eest vastutav ja teda asendav isik, ravimi säilitamise eeskiri puudus või ei kajastanud see tegelikku näidiste säilitamise ja jagamise protseduuri ettevõttes. Inspektsioonides ilmnes ka positiivseid trende töökorralduses – reklaamialane vastutus on selgelt määratletud ning dokumenteerimise nõudeid täidetakse. Samuti on positiivne, et müügiloa hoidjad küsivad sageli Ravimiametilt, kuidas nõudeid tõlgendada ning probleeme lahendada.

Ravimiamet koostas 2016. aasta jooksul 21 ettekirjutust ravimireklaami nõuete rikkumise lõpetamiseks. Neist 14 oli seotud ravimireklaami aruande tähtajaks esitamata jätmisega, üks nõuetevastaselt jagatavate raviminäidistega, kaks ravimi väljakirjutamise ja müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise lõpetamisega ning neli reklaammaterjalide nõuetele mittevastavusega.

Aasta jooksul koostati kaks väärteootsust. Ühel juhul rikuti üldsusele suunatud retseptiravimi reklaami keeldu ning teisel juhul jagati nõuetevastaselt raviminäidiseid. Trahve määrati kogusummas 10 700 eurot. Üks väärteomenetlus lõpetati väärteotunnuste puudumise tõttu.

Lisaks eelnevale tehti 23 korral ravimireklaami tellijaile hoiatus, millega anti võimalus viia ravimireklaam seadusega kooskõlla.

Ravimiamet kooskõlastas kaks puukentsefaliitnakkuse, ühe rotaviirusnakkuse ning ühe pneumokokknakkuse vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaania.

Lisaks uuendas Ravimiamet müügiloa hoidjatele suunatud juhendit üldsusele avaldatavast teabest, mis puudutab inimeste ja loomade tervist või haigusi, nende ennetamist ja ravi.

 

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil käitlemise järelevalve

Ravimiamet teeb järelevalvet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil kasutamise ja narkootikumide lähteainete käitlemise üle. 2016. aastal inspekteeriti nelja teadusasutust, kus käideldakse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, ning nelja narkootikumide lähteaineid käitlevat ettevõtet. Inspekteerimisel pöörati eelkõige tähelepanu ainete nõuetekohasele säilitamisele ja  turvalisuse tagamise meetmetele ning arvestuse pidamisele. Säilitamise osas mittevastavusi ei tuvastatud. Puudusi esines arvestuse pidamisel ja kvaliteedisüsteemis (ei olnud käitlemise eeskirja ja vastutav isik oli määramata).

 

Ravimiohutuse järelevalve

Ravimitega seotud riskide hindamine on järjepidev tegevus ka siis, kui ravim on saanud müügiloa. Riskide õigeaegseks tuvastamiseks peab müügiloa hoidja looma efektiivse ravimiohutuse järelevalvesüsteemi, mis aitab õigeaegselt avastada muutusi ravimite kasu-kahju suhtes. Ravimiamet kontrollib selle süsteemi olemasolu ja toimivust.

Alates 2014. aastast teostab Ravimiamet ravimiohutuse järelevalvesüsteemi riiklikku- ja haldusjärelevalvet müügiloa hoidjate ja nende esinduste juures.

2016. aastal tehti seitse ravimiohutuse järelevalvesüsteemi inspektsiooni, millest kahel korral inspekteeriti müügiloa hoidjaid (ravimiohutuse järelevalvesüsteemi peatoimik asub Eestis), kaks inspektsiooni viidi läbi müügiloa hoidja Eesti filiaalis ning kolm müügiloa hoidja esindaja filiaalis.

Seitsmest inspektsioonist on kuus inspektsiooni lõpetatud. Lõpetatud inspektsioonidel kriitilisi mittevastavusi ei leitud, olulisi mittevastavusi leiti 26 ning väheolulisi mittevastavusi 31.

Olulised ja korduvad mittevastavused olid järgmised:

  • ravimiohutuse järelevalvega seotud tööprotsesside kirjeldused ei olnud nõuetekohased ja/ või nõutud protsesside kirjeldused puudusid;
  • ravimiohutuse järelevalvesüsteemi peatoimiku sisu ja/või süsteemi regulaarset toimimist kajastavad lisad olid puudulikud;
  • ravimiohutuse järelevalve alaseid koolitusi ei tehtud nõuetekohaselt (töötajad ei saanud piisavat koolitust, koolituste planeerimine ning koolituste haldamisega seotud tegevused ei vastanud nõuetele);
  • riskijuhtimise süsteem (täiendavad riskivähendamise meetmed, riskijuhtimiskavad ja ravimitega seotud riskide haldamine) – puudusid piisavad tõendid müügiloa hoidja nõuetekohase riskijuhtimise süsteemi rakendamise kohta (tõendid ravimitega seotud riskide haldamise kohta, täiendavate riskivähendamise meetmetena ettenähtud materjalide kooskõlastamiseks esitamine Ravimiametile hilines, ravimite riskidega seotud informatsiooni jagamine müügiloa hoidjalt koostööpartnerile hilines);
  • ravimiohutuse järelevalve alased lepingud koostööpartneritega puudusid, lepingute sisu ei olnud nõuetekohane;
  • ravimi kõrvaltoime teatiste edastamisel sisestati ettevõtte andmebaasi puudulik informatsioon, kõrvaltoime teatiste haldamisel ei rakendatud piisavaid kvaliteedikontrolli protsesse;
  • delikaatsete isikuandmete töötlemisega seotud tegevust/plaanitud tegevust ei registreeritud Andmekaitse Inspektsioonis;
  • tarneraskuste haldamisega seotud tööprotsessid ei olnud nõuetekohased;
  • müügiloa hoidjal puudus ülevaade koostööpartneri (müügiloa hoidja esindaja filiaali) ravimiohutuse järelevalvealastest tegevustest Eestis.

 

Kliiniliste uuringute järelevalve

Kliiniliste uuringute järelevalve eesmärgiks on kontrollida, kas uuringus osalejate turvalisuse ja heaolu tagamiseks ning  usaldusväärsete teadusandmete saamiseks on järgitud kliiniliste uuringute head tava ja seadusandlust. 

2016. aastal inspekteeris Ravimiamet seitset kliinilise uuringu keskust Eestis. Läbiviidud uuringukeskuste inspektsioonide käigus ei leitud ühtegi kriitilist puudust, mis ohustaks uuringus osalejaid või mõjutaks ebasoodsalt andmete kvaliteeti ja terviklikkust. Olulisi mittevastavusi leiti uuringukeskuste inspektsioonidel üheksa ning väheolulisi mittevastavusi nelikümmend kolm. Korduvate mittevastavustena esines kõrvalekalded uuringuplaanist, uuringuravimi käitlemisprobleeme, elektroonsesse osaleja andmekaarti sisestatud andmete mittevastavust algandmetele ning algandmete puudulikku dokumenteerimist.

Lisaks ravimi kliiniliste uuringute inspektsioonidele viidi möödunud aastal läbi Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee järelkontroll hindamaks komitee vastavust oma põhimäärusele ning kohalduvale siseriiklikule seadusandlusele.

Kliiniliste uuringute järelevalve raames ei tehtud ettekirjutusi ega väärteootsuseid.

 

Bioloogiliste preparaatide järelevalve

Ravimiamet teeb järelevalvet bioloogilisi preparaate tootvate ettevõtete ja bioloogilisi preparaate inimeste ravimiseks kasutavate tervishoiuteenuse osutajate üle. Bioloogilised preparaadid on: veri ja verekomponendid, plasmaderivaadid, vaktsiinid, monoklonaalsed antikehad, geeniteraapia ravimid, somaatilise rakuteraapia ravimid, koetehnoloogilised tooted ning inimpäritolu või ksenogeensed rakud, koed ja elundid, mida kasutatakse inimestel haiguste ravis.

Eestis on antud tegevusluba üheksale rakkude, kudede ja elundite hankimise ja/või käitlemisega tegelevale ettevõttele (mõnel tervishoiuasutusel on tegevusloal mitu tegutsemiskohta ja tegevusala). Eestis käideldakse: skeletisüsteemi koed, nahk, silma sarvkest ja amnionimembraan, vaskulaarkude, luukude, vereloome tüvirakud, terapeutilised rakud, rasvkoe tüvirakud, kondrotsüüdid, perifeerse vere dendriitrakud, sugurakud ja embrüod, terapeutilised rakud; elunditest neerud, maks, kopsud, kõhunääre, süda. Eestis on vere käitlemiseks antud kuus ravimite tootmise tegevusluba.

2016. aastal tehti kolm inspektsiooni rakke ja kudesid hankivatesse ja käitlevasse tervishoiuasutusse (kontrolliti silma sarvkesta ja amnionimembraani, vereloome tüvirakkude ning allogeensete nahatransplantaatide hankimist ja käitlemist), samuti inspekteeriti kolme verekeskust.

Vaktsiinide ja inimverest valmistatud preparaatide järelevalve hõlmab muuhulgas ka iga-aastast Eestisse toodud partiide koondaruande esitamist Euroopa Ravimite kvaliteedikontrolli direktoraadile (EDQM - European Directorate for the Quality of Medicines & HealthCare). Ravimiamet kontrollib vaktsiinide ja inimverest valmistatud ravimite kvaliteeti ja ohutust. Kõik Eesti turul müüdavad vaktsiinid ja inimverest valmistatud ravimite partiid peavad omama OCABR (Official Control Authority Batch Release) sertifikaati, mis näitab, et ravimi partii on läbinud nii tootja kui ka ravimikontrolli laborite koostöövõrgustiku (OMCL - Official Medicines Control Laboratory) kontrolli.

Bioloogiliste preparaatide järelevalve sisaldab ka raskete kõrvaltoimete ja kõrvalekallete käsitlemist. Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise raskete kõrvaltoimete ja kõrvalekallete teatisi laekus Eesti hankijatelt ja käitlejatelt kokku üheksateist. Neist kolm olid seotud surnud doonoritelt eemaldatud mõningatelt siirikutelt võetud bakteriaalsete külvide positiivsete vastustega. Positiivsete vastustega siirikud hävitati. Ühelgi retsipiendil 2016. aasta esimesel poolel rasketest kõrvalekalletest tingitud raskeid kõrvaltoimeid ei täheldatud. Ühel juhul diagnoositi munarakkude hankimisel pärast folliikulite punktsiooni subperitoneaalne hematoom, mille suhtes rakendati konservatiivset ravi ning patsient paranes täielikult. Ülejäänud viieteistkümne juhtumi puhul oli tegemist kunstliku viljastamise järgse munasarjade hüperstimulatsiooniga, kõik patsiendid paranesid.

Verekäitlejatelt saabus Ravimiametile 89 ohujuhtumi teatist. Neist 28 juhul teavitati raskest kõrvaltoimest või selle kahtlusest, mis olid seotud immunoloogilise hemolüüsi, vereülekandest tingitud akuutse kopsude kahjustuse, mittehemolüütilise temperatuurireaktsiooniga või tsütomegaloviiruse ülekandumisega. Üks immunoloogilise hemolüüsi juhtum oli seotud ABO veregruppide kokkusobimatusest. Tsütomegaloviiruse ülekandumise juhtumi uurimise käigus testiti ülekantud veredoosidega seotud säilitusproove ning need osutusid viiruse suhtes negatiivseks. Seega patsiendi nakatumine tsütomegaloviirusega ei olnud seotud vereülekandega. Juhtumite täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kaasati vajadusel immunohematoloogia referentlabor, kes tuvastas ka tekkinud antikehad ning andis soovitusi edasisteks verekomponentide sobitamisteks.

Kaheksal juhul teavitati doonorireaktsioonidest, millega kaasnes doonoritel vereloovutuse järgselt teadvuse kaotus. Doonorid said esmaabi ja järgmisel päevaks oli nende enesetunne paranenud.

16 juhul teavitati trombotsüütide kontsentraadi mikrobioloogiliste uuringute positiivsest tulemusest, millest viiel juhul näitas edasisine uurimine, et tegemist oli valepositiivse vastusega. Enamikel juhtudel põhjustas positiivse vastuse verekomponenti sattunud bakter Propionibacterium acnes ja Staphylococcus saccharolyticus ning saastumine toimus tõenäoliselt veeni punkteerimisel. Verekomponentide mikrobioloogiliste uuringute tulemused olid väljastamise hetkel negatiivsed ja patsientidel need juhtumid probleeme ei põhjustanud.

37 ohujuhtumit käsitlesid korduvdoonorite positiivset või määramatut vereanalüüsi tulemust nakkustekitaja markerite suhtes (HIV, süüfilise tekitaja Treponema pallidum, B- või C-hepatiidi viirus). Nakkustekitajate suhtes positiivseks või määramatuks osutunud verekomponendid hävitati ja neid ülekandeks ei kasutatud. Lisaks kontrolliti vajadusel üle ka nende doonorite viimase viie aasta vereloovutused. Kolmel korral alustati tagasivaateprotseduuri doonori partneri võimaliku nakkusega seoses (kaks C-hepatiidi ja üks üks HIV juhtum) või nakkuskliiniku arsti poolt saadetud info põhjal, kuna HIV positiivse diagnoosiga patsient oli enda sõnul doonor. Kolmel korral andis doonor ise teada, et tal on diagnoositud viirusnakkus (üks B-hepatiidi ning kaks C-hepatiidi juhtumit), mistõttu verekeskus alustas tagasivaateprotseduuri. Kõikide lõpetatud tagasivaateprotseduuride käigus kontrolliti doonorite eelnevate donatsioonide säilitusproove ning need osutusid nakkustekitajate suhtes negatiivseks. Ühe, aasta lõpus ilmnenud juhtumi tagasivaateprotseduuri tulemused selguvad 2017. aastal.

 

Eestis kasutatavate ravimite kvaliteedi järelevalve

Ühe osa Ravimiameti järelevalvest moodustab ravimite laboratoorne kontroll. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele. Kuigi ravimitootjad kontrollivad kogu oma toodangu iga ravimipartii kvaliteeti, teeb Ravimiamet pistelist kontrolli. Järelevalve on oluline ka võltsingute tuvastamiseks. Kontrollitakse ka ravimi pakendi ja infolehe vastavust Ravimiametis kinnitatule.

2016. aastal analüüsiti Ravimiameti laboris kokku 396 ravimit.

Euroopa Liidu liikmesriikide koostöös saadi täiendavalt andmeid 206 Eestis müügiluba omava ravimi analüüsitulemuste kohta.


- Müügiloaga ravimid

Müügiloaga ravimeid analüüsiti 2016. aastal Ravimiameti laboris 49 korral. Neist 26 ravimiproovile tehti üle-Euroopalise tablettide osadeks jagamise turu-uuringu raames ainult poolitamise test ning kontrolliti ravimi pakendi ja infolehe vastavust Ravimiametis kinnitatud nõuetele.

Uuringusse valiti ravimid, millel pakendi infolehes on poolitamine annustamise eesmärgil ette nähtud. Sinna valiti suurema kasutusega ravimeid kui ka ravimeid, mille puhul on täpne annustamine väga oluline. Uuritud 26-st ravimist 8 ei vastanud Euroopa farmakopöa tablettide osadeks jagamise testi nõuetele.

Probleeme oli ka pakendi ja infolehega, 4 korral ei vastanud ravimi pakend Ravimiametis kinnitatud pakendi kavandile ning kahel korral ei olnud infolehte kaasajastatud.

Müügilubade osakond teavitas müügiloa hoidjaid kõrvalekalletest ja vajadusest pakendi infolehti kaasajastada.

Lisaks analüüsiti nebivolooli, atsetüülsalitsüülhapet ja hüdroklorotiasiidi ning irbesartaani, repagliniidi, tsetirisiini ja pseudoefedriini, paratsetamooli sisaldavaid tablette. 12 proovi korral oli tegemist Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimitega, millest omakorda 4 olid toimeained ja 8 ravimpreparaadid. Need proovid pärinesid teistest Euroopa riikidest, samas analüüsitakse Eestist võetud ravimiproove teiste riikide ametlikes ravimikontrollilaborites. Kõik uuritud ravimid vastasid kvaliteedinõuetele.


- Rahvusvahelise koostöö raames tehtud analüüsid

Ravimiameti labor kuulub Ametlike ravimikontrolli laborite (OMCL) koostöövõrgustikku. Koostöö raames jagatakse analüüsikoormust erinevate liikmeslaborite vahel ning toimub proovide ja analüüsitulemuste vahetamine vastastikuse tunnustamise ja detsentraliseeritud protseduuriga (MRP/DCP) registreeritud ravimite valdkonnas. 2016. aastal analüüsiti OMCL koostöövõrgustikus 206 MRP/DCP ravimit, mille müügiloaprotseduuris on Eesti olnud viidatav või kaastaud riik (58 MRP- ja 148 DCP-ravimit; 180 inimestel kasutatavat ravimit ja 26 veterinaarravimit). Analüüsitud ravimitest vastas kvaliteedinõuetele 199 ravimit. Kahe ravimi korral tekitas küsimusi analüüsieeskiri. Kvaliteedinõuetele ei vastanud viis ravimit: ühel juhul oli probleem pakendi märgistusega, kolmel korral ei vastanud kvaliteedinõuetele tablettide osadeks jagamise testi tulemused ning ühel juhul ei vastanud multiannuselisest konteinerist jagatud dooside massiühtsus.

Võimalusel jagatakse analüüsikoormust Läti ja Leedu ravimiameti laboritega. 2016. aastal vahetati analüüsiplaane ning selle tulemusena saadeti üks Eesti ravimiproov analüüsiks Lätti ja üks Leetu ning analüüsiti meie laboris kahte Leedu ravimit.  


- Müügiloata ravimid

Arstide ja erialaseltside taotluste alusel sissetoodavaid müügiloata ravimeid analüüsiti 2016. aastal 50 korral, seitse ravimit ei vastanud kvaliteedinõuetele.

Analüüsitud ravimitest kolm olid silmasalvid (atsikloviir), ühed suukaudsed tilgad (kolekaltsiferool), kaheksa tabletid (klonidiin ja baklofeen, diosmiin+hesperidiin, kolhitsiin, levomepromasiin), 22 süstelahust (glükoos, atropiinsulfaat, klonidiin, digoksiin, adrenaliin, magneesiumsulfaat, metoklopramiid, püridoksiin, tsüanokobalamiin), üks süstelahuse pulber (oksatsilliin), üks ninasprei (busereliin), kolmed suposiidid (diklofenakk, kseroform+belladonna+tsinksulfaat), kaks inhalatsioonilahust (ammoniaak), kuus infusioonilahust (glükoos, gentamütsiin), üks ninasalv (mupirotsiin), ühed kapslid (mupirotsiin), üks vetarinaarseks kasutuseks mõeldud suukaudne suspensioon (albendasool).

Nõuetele ei vastanud neljal korral süstelahuse ampulli maht (atropiin, 2 x digoksiin, püridoksiin), mis jäi allapoole lubatud miinimumi; ühel korral tablettide mass (kolhitsiin), ühel korral toimaine sisaldus (levomepromasiin), ühel korral inhalatsioonialhuse aurustusjääk (ammoniaak). Ravimi maaletoojaid on kõrvalekalletest teavitatud.


- Apteegis valmistatud ravimid

Apteegis valmistatud ravimeid analüüsiti 245 korral. Nõuetele ei vastanud 19 ravimit (8 %). Kümnel korral jäi toimeaine kvantitatiivne sisaldus väljapoole lubatud piire, viiel korral oli probleemiks ravimi homogeensus ning üks laborisse saadetud lahus hallitas, kolmel korral ei vastanud ravimi mass ettenähtud nõuetele. Apteeke on mittevastavustest teavitatud, et nad saaksid edaspidi vigu vältida.

RavimProbleemi kirjeldus
Protargool 2%Toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Protargool 2%Toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Protargool 2%Toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Protargool 2%Toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Protargool 3%Toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Väävlisalv 20%Kirjeldus ei vastanud nõuetele, ebaühtlane salv
Väävlisalv 15%Toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Väävlisalv 10%Toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Väävlisalv 30%Kirjeldus ei vastanud nõuetele -sisaldas laialihõõrumata tükke
Salitsüülväävlisalv 5%Kirjeldus, toimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Salitsüülväävlisalv 5%Ebaühtlane salv, ei sisaldanud salitsüülhapet
Tsinksalv 10%Kirjeldus ei vastanud nõuetele, ebaühtlane salv
Tsinksalv 10%Kirjeldus ei vastanud nõuetele, ebaühtlane salv
Metüleensinise lahusToimeaine kvantitatiivne sisaldus ei vastanud nõuetele
Naatriumkloriidi, kaaliumkloriidi, naatriumvesinikkarbonaadi ja glükoosi lahusKirjeldus ei vastanud nõuetele, lahuses hallituse tükid
Hõbenitraadi lahusKirjeldus - lahuses ja korgi siseküljel olid väikesed mustjad tükikesed
Naatriumkloriidi 10% lahusMass, toimeaine kvantitatiivne sisaldus
Peavalupulber (350)Pulbri mass ei vastanud nõuetele
NohusalvSalvi mass ei vastanud nõuetele

Apteegis valmistatud puhastatud vett kontrolliti 38 korral ning neljal korral ei vastanud tulemused Euroopa Farmakopöa nõuetele.

Jätkuvalt on probleeme apteegis valmistatud ravimite korrektse märgistamisega (64 ravimi korral) – neist 18 (7%) olid seotud säilitamistingimustega sõnastamisega (õige on kasutada „Säilitada külmas“ (temperatuuril 2...8 °C)). Ülejäänute korral (46, 19%) oli muid märgistuse kohta käivaid märkusi: mitmete ravimite etikettidelt puudusid hoiatused (nt. „Enne tarvitamist loksutada!“, „Hoida valguse eest kaitstult!” jne), märgitud oli vale kõlblikkusaeg vms.