• English
  • Eesti

Rakkude, kudede ja elundite 2016. aasta hankimis- ja käitlemisandmete kokkuvõte

30.05.2017
Printer-friendly version

Ülevaade 2016. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
2016. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate Tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Hangitavad ja käideldavad rakudHankijad ja käitlejad
Kondrotsüüdid
  • OÜ Cellin Technologies
Luuüdi tüvirakud
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Perifeerse vere dendriitrakud
  • OÜ Cellin Technologies
Perifeerse vere tüvirakud
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Rasvkoe tüvirakud
  • AS Taastava Kirurgia Kliinik
  • OÜ Cellin Technologies
Sugurakud ja embrüod
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • Aktsiaselts Nova Vita Kliinik
  • AS Kliinik Elite
  • BioEximi OÜ
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Terapeutilised rakud
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad koedHangitavad ja käideldavad koed
Amnionimembraan
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Silma sarvkest
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Skeletisüsteemi koed
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • OÜ DiviDent Invest
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Nahk
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Vaskulaarkude
  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • AS Taastava Kirurgia Kliinik
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Hangitavad ja käideldavad elundidHankijad ja käitlejad
Kops
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Kõhunääre
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Neer
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Maks
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Süda
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2016.

 

RAKKUDE KÄITLEMINE

Tüvirakkude käitlemine

Andmed tüvirakkude käitlemise kohta Eestis 2016. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude käitlemine 2016. aastal

Donatsioonide arv*

 Käitleja donatsioonidSisseveetud donatsioonid
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud22
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud5913
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud20
   
Käideldud produktide arv**  
 Käitleja donatsioonidSisseveetud donatsioonid
Käideldud produktide arv  
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud21
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud28812
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud20
   
Kasutusse väljastatud produktide arv
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud22
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud19021
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud20
   
Hävitatud produktide arv
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud00
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud480
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud00

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
** Ühe donatsiooni käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks

 

Sugurakkude ja embrüote käitlemine


Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF, ICSI ja FET.

IUI - inseminatsioon (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil.
IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

IVF - munarakkude kehaväline viljastamine (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk/munarakud (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

ICSI - seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.

FET - külmutatud embrüote siirdamine (frozen embryo transfer) – laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2016. aastal.

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud paaride arv7444794970232175
Hangitud munarakkude arv     16272
Hangitud spermadooside arv     1631
Teostatud IUI tsüklite arv92    92
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 302970632616 12708
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 6881599128253574
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 45396876332187


Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – partnerannetus

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud paaride arv9645398171202242
Teostatud IUI tsüklite arv137    137
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
 434101573602185
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv111373271620637
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada)004004


Tabel 5. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2016. aastal.

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Eesti doonorite annetatud spermadooside arv     894
Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv     115
Viljatusravi läbinud retsipientide arv785960490246
Teostatud IUI tsüklite arv124    124
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 51830617901003
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 103105810289
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 6658520176


Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – sperma doonorlus

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv499081440264
Teostatud IUI tsüklite arv77    77
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
 8585490219
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv628249067
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada)000000


Tabel 7. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2016. aastal.

 Viljastamise meetod KOKKU
 IVFICSIFETmuu
Annetatud munarakkude arv    2889
Viljatusravi läbinud retsipientide arv3466490149
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv34966223301244
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv751051100290
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv3256620150


Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – munarakkude doonorlus

 Viljastamise meetod KOKKU
 IVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv4744370128
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
4552370134
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv262114061
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada)00000


Tabel 9. Kunstliku viljastamise protseduurid munarakkude ja seemnerakkude doonorluse korral 2016. aastal

 Viljastamise meetod KOKKU
 IVFICSIFETmuu
Annetatud munarakkude arv    530
Viljatusravi läbinud retsipientide arv2648038
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv36936340439
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv49218069
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv26110037


Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – munarakkude ja seemnerakkude doonorlus

 Viljastamise meetod KOKKU
 IVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv34113048
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
34114049
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv1615022
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada)00000


Tabel 11. Kunstliku viljastamise protseduurid embrüote doonorluse korral 2016. aastal

 Arv
Annetatud embrüote arv109
Viljatusravi läbinud retsipientide arv5
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv12
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
6


Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2015. aastal – embrüote doonorlus

 Arv
Viljatusravi läbinud retsipientide arv19
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
19
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv13
Viljastamistsüklite arv, mille puhul tulemust ei olnud võimalik
kindlaks teha (ei õnnestunud patsiendiga ühendust saada)
0


* Kliinilise raseduse all mõistetakse siin rasedust, mis on diagnoositud sonograafias nähtud ühe või mitme lootepõie või selgete raseduse kliiniliste tundemärkide järgi. See hõlmab ka emakavälist rasedust. Mitmed lootepõied loetakse üheks kliiniliseks raseduseks. 2016. aastal teostatud sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused esitatakse aastal 2018 koos 2017. aasta hankimis- ja käitlemisandmetega.

 

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine tähendab kõiki kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioone.
  • Ladustamine iseloomustab aasta jooksul ladustatud kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2016. aastal 21 ja elusdoonoreid 187.


Skeletisüsteemi kudede hankimine ja käitlemine

Skeletisüsteemi kudede käitlemisest Eestis 2013., 2014., 2015. ja 2016. aastal annab ülevaate joonis 1.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).


Vaskulaarkoe hankimine ja käitlemine

Ülevaate vaskulaarkoe hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2013., 2014., 2015. ja 2016. aastal annab joonis 2.

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).


Silma sarvkesta ja amnionimembraani hankimine ja käitlemine

Silma sarvkesta hankimist ja käitlemist Eesti iseloomustab joonis 3 ja amnionimembraani hankimist ja käitlemist joonis 4.


Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis aastatel 2013, 2014, 2015 ja 2016. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.


Naha hankimine ja käitlemine

Ülevaate naha hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2014., 2015. ja 2016. aastal annab joonis 5.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2014, 2015 ja 2016.


ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus.

 

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

mai 2017