• English
  • Eesti

Rakkude, kudede ja elundite 2014. aasta käitlemisandmete kokkuvõte

01.12.2015
Printer-friendly version

Ülevaade 2014. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki käitlemistegevusi.
2014. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud seitse rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusluba, mis neljal juhul katsid enam kui ühe tegevusala. Käitlemise valdkondadest (käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate Tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote käitlejaid (5).

Käideldavad rakud

Käitlejad

Kondrotsüüdid

  • OÜ Cellin Technologies

Luuüdi tüvirakud

  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Perifeerse vere dendriitrakud

  • OÜ Cellin Technologies

Perifeerse vere tüvirakud

  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Rasvkoe tüvirakud

  • OÜ Cellin Technologies

Sugurakud ja embrüod

  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • Aktsiaselts Nova Vita Kliinik
  • AS Kliinik Elite
  • BioEximi OÜ
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Terapeutilised rakud

  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Käideldavad koed

Käitlejad

Amnionimembraan

  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Silma sarvkest

  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Skeletisüsteemi koed

  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Nahk

  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Vaskulaarkude

  • aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla
  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Käideldavad elundid

Käitlejad

Kops

  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Kõhunääre

  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Neer

  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Maks

  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Süda

  • sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  • sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Tabel 1. Käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2014.

 

RAKKUDE KÄITLEMINE

Tüvirakkude käitlemine

Andmed tüvirakkude käitlemise kohta Eestis 2014. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude käitlemine 2014. aastal

Donatsioonide arv*

 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud40
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud1615
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud00
   
Käideldud produktide arv**  
 Käitleja donatsioonidImporditud donatsioonid
Käideldud produktide arv
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud60
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud21235
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud00
   
Kasutusse väljastatud produktide arv
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud30
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud12818
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud02
   
Hävitatud produktide arv
Kondrotsüüdid00
Luuüdi tüvirakud20
Perifeerse vere dendriitrakud00
Perifeerse vere tüvirakud2613
Rasvkoe tüvirakud00
Terapeutilised rakud03

* Perifeerse vere tüvirakkude puhul loetakse ühe mobilisatsiooni käigus järjestikustel päevadel toimunud afereese üheks donatsiooniks
** Ühe donatsiooni käigus saadud kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks


Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enam kasutatumad on IUI, IVF, ICSI ja FET.

IUI - inseminatsioon (intrauterine insemination) hõlmab laboratoorseid toiminguid, et eraldada spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas doonori või partneri seemnerakke.

IVF - munarakkude kehaväline viljastamine (in vitro fertilisation) protseduuri käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viljastatakse seemnerakkudega laboritingimustes. Inkubaatoris arenenud viljastunud munarakk/munarakud (embrüo(d)) siirdatakse tagasi naise emakasse.

ICSI - seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab ühe seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse viljastunud munarakk (embrüo) tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.

FET - külmutatud embrüote siirdamine (frozen embryo transfer) – laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise protseduurid partnerannetuse korral 2014. aastal.

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud paaride arv10345092459702074
Hangitud munarakkude arv     17675
Hangitud spermadooside arv     1652
Teostatud IUI tsüklite arv146    146
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 345966712863 12993
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 76417581325 3847
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 459971716 2146


Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2013. aastal – partnerannetus

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud paaride arv10352083353211989
Teostatud IUI tsüklite arv142    142
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
 522102871312264
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv9153284980544


Tabel 5. Kunstliku viljastamise protseduurid sperma doonorluse korral 2014. aastal.

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Eesti doonorite annetatud spermadooside arv     1086
Väljastpoolt Eestit toodud spermadooside arv     138
Viljatusravi läbinud retsipientide arv818073470281
Teostatud IUI tsüklite arv151    151
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv 50550621601227
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv 145168940407
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv 8791570235


Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2013. aastal – sperma doonorlus

 Viljastamise meetod KOKKU
 IUIIVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv665256240198
Teostatud IUI tsüklite arv88    88
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
 7177430191
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv14182216070


Tabel 7. Kunstliku viljastamise protseduurid munaraku doonorluse korral 2014. aastal

 Viljastamise meetod KOKKU
 IVFICSIFETmuu
Annetatud munarakkude arv    1235
Viljatusravi läbinud retsipientide arv4447460137
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv3713492330953
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv71731000244
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv4142520135


Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2013. aastal – munarakkude doonorlus

 Viljastamise meetodKOKKU
 IVFICSIFETmuu
Viljatusravi läbinud retsipientide arv4341410125
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
4142450128
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv151412041


Tabel 9. Sugurakkude ja embrüote käitlemine - munarakkude ja seemnerakkude doonorlus

 Viljastamise meetodKOKKU
 IVFICSIFET
Annetatud munarakkude arv   783
Viljatusravi läbinud retsipientide arv3021345
Loodud või sulatatud (FET) embrüote (või sügootide) arv519784610
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv4802472
Embrüote (või sügootide) siirdamiste/ülekandmiste arv2501439


Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2013. aastal – munarakkude ja seemnerakkude doonorlus

 Viljastamise meetodKOKKU
 IVFICSIFET
Viljatusravi läbinud retsipientide arv3081351
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
3171452
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv134017


Tabel 11. Sugurakkude ja embrüote käitlemine - embrüote doonorlus

 Arv
Annetatud embrüote arv132
Viljatusravi läbinud retsipientide arv24
Siirdamiseks kasutatud embrüote (või sügootide) arv65
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
33


Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused 2013. aastal – embrüote doonorlus

 Arv
Viljatusravi läbinud retsipientide arv15
Embrüote (või sügootide)
siirdamiste/ülekandmiste arv
26
Kinnitatud kliiniliste raseduste arv13

* Kliinilise raseduse all mõistetakse siin rasedust, mis on diagnoositud sonograafias nähtud ühe või mitme lootepõie või selgete raseduse kliiniliste tundemärkide järgi. See hõlmab ka emakavälist rasedust. Mitmed lootepõied loetakse üheks kliiniliseks raseduseks. 2014. aastal teostatud sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused esitatakse aastal 2016 koos 2015. aasta käitlemisandmetega.

 

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

  • Käideldud koed näitab käideldud kudede ühikuid, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
  • Töötlemine tähendab kõiki kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioone.
  • Ladustamine iseloomustab aasta jooksul ladustatud kudede arvu, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2014. aastal 20 ja elusdoonoreid 175.
 

Skeletisüsteemi kudede käitlemine

Skeletisüsteemi kudede käitlemisest Eestis 2013. ja 2014. aastal annab ülevaate joonis 1.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede käitlemisega seotud tegevused aastatel 2013 ja 2014 Eestis. Üks ühik on eraldi pakendatud siirik (näiteks üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).


Vaskulaarkoe käitlemine

Ülevaate vaskulaarkoe käitlemise kohta Eestis 2013. ja 2014. aastal annab joonis 2.

Joonis 2. Vaskulaarkoe käitlemisega seotud tegevused Eestis aastatel 2013 ja. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik (näiteks üks pakend sisaldab ühte või mitme pikkusega veresoont).


Silma sarvkesta ja amnionimembraani käitlemine

Silma sarvkesta käitlemist Eesti iseloomustab joonis 3 ja amnionimembraani käitlemist joonis 4.

Joonis 3. Silma sarvkesta käitlemine Eestis aastatel 2013 ja 2014. Üks ühik on üks eraldi pakendatud siirik.




Joonis 4. Amnionimembraani käitlemine Eestis aastal 2013. Üks ühik on ühes konteineris olev kude, hoolimata, kui suure koe piirkonnaga on tegemist.

 

ELUNDITE KÄITLEMINE

Elundite käitlemine Eestis 2014. aastal hõlmas neerude, maksa, kopsude, südame ja kõhunäärme käitlemist.

Surnud elundidoonoreid oli Eestis 2014. aastal 20 ja elusdoonoreid 1.

Elundite eemaldamistest ja nende retsipientidest annab ülevaate tabel 13.

Tabel 13. Elundite käitlemine aastatel 2013 ja 2014.

 20132014
Neeru annetuste arv - elusdoonorid11
Eemaldatud neerude arv - elusdoonorid11
Neeru annetuste arv - surnud doonorid3019
Eemaldatud neerude arv - surnud doonorid5938
Neerude sissevedu20
Neerude väljavedu125
Retsipientide arv4832
   
Maksa annetuste arv1517
Eemaldatud maksade arv1517
Maksa sissevedu00
Maksa väljavedu67
Retsipientide arv99
   
Kopsu annetuste arv55
Eemaldatud kopsude arv1010
Kopsude sissevedu00
Kopsude väljavedu44
Retsipientide arv33
   
Südame annetuste arv106
Eemaldatud südamete arv106
Südame sissevedu00
Südame väljavedu106
Retsipientide arv00
   
Kõhunäärme annetuste arv53
Eemaldatud kõhunäärmete arv53
Kõhunäärmete sissevedu00
Kõhunäärmete väljavedu53
Retsipientide arv00


Ravimiamet tänab kõiki käitlejaid koostöö eest!

juuni 2015