• English
  • Eesti
UudisedUudised

Muudatused ravimiseaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses

06.06.2014
Printer-friendly version

Vabariigi president kuulutas 4. juunil 2014 välja Riigikogu 21. mail 2014 vastu võetud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, mis jõustuvad vahemikus 09.06.2014 kuni 09.06.2019. Muudatused on tingitud 9. juunist 2014 jõustuva Riigikohtu 9. detsembri 2013 otsusest, millega Riigikohus tunnistas RavS § 421 lõiked 1-3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks (senised apteegi avamise piirangud).

Muudatused ravimiseaduses:
Alates 9. juunist 2014 kuni 9. juunini 2015 ei saa 4000 või enama elanikuga asulas (nii linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus kui külas), kus on vähemalt üks tegutsev apteek, (edaspidi suure nõudlusega piirkond) uusi apteeke avada, apteegi tegutsemiskohta muuta ega mujal tegutsevat apteeki suure nõudlusega piirkonda üle tuua. Suure nõudlusega piirkonnas on võimalik erandkorras apteegi avamine üksnes kohaliku omavalitsuse Ravimiametile esitatud põhjendatud ettepaneku (seoses rahvastiku ümberpaiknemise, apteegiteenuse halva kvaliteedi või apteegi puudumise tõttu kindlas piirkonnas) alusel ja Ravimiameti nõusolekul.

Alates 9. juunist 2014 ei saa avada 4000 või enama elanikuga linnades ja vallasisestes linnades uusi haruapteeke. Linnades ja vallasisestes linnades enne 09. juunit 2014 avatud haruapteegid võivad oma tegutsemiskohta muutmata haruapteekidena tegutsemist jätkata kuni 9. juunini 2019.

Alates 9. juunist 2014 võib Ravimiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotluse esitamisel apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa püsiasustusega väikesaarel (s.o Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi) anda tegevusloa vähendatud tingimustel.

Alates 9. juunist 2014 apteegiteenuse osutamiste tegevusluba taotlevad isikud peavad arvestama, et üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla lisaks ravimite tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omajale, ravimite väljakirjutamise õigust omavale isikule ja veterinaarteenuse osutamise tegevusloa omajale ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ning konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Enne 9. juunit 2014 apteegiteenuse osutamise tegevusloa saanud isikud, kes ei vasta nõuetele peavad hiljemalt 2017. aasta 9. juuniks tagama tegevusloa omaja nõuetele vastavuse.

Alates 9. juunist 2014 võivad 4000 või enama elanikuga linnas või vallasiseses linnas asuva apteegi juhatajana tegevusloale kantavad proviisorid apteegiteenust osutada vaid enda juhatatavas apteegis ja selle struktuuriüksuses. Enne 9. juunit 2014 juhatajaks määratud ja samaaegselt teises apteegis apteegiteenust osutav proviisor võib apteegi juhatajaks olla kuni 1. juulini 2015.

Alates 9. juunist 2014 võib apteegiteenuse osutaja korraldada samast apteegist patsiendile ostetud ravimite kättetoimetamist. Teenus võimaldab patsiendil või tema nimel ostu sooritanud isikul lasta apteegist ostetud ravimid kätte toimetada määratud aadressile.

Seni võis apteek lisaks ravimitele müüa meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid. Alates 9. juunist 2014 võib lisaks ravimitele samu tooteid apteegis ka valmistada, kui see ei sega apteegis ravimite valmistamist ja müümist. Enne muude toodete valmistamisega alustamist tuleb  teavitada Ravimiametit.

Alates 15. juulist 2014 võib apteegitegevusloa omaja osutada apteegiteenust vähese nõudlusega piirkonnas ka apteegibussi kaudu. Reeglina võib apteegibussis apteegiteenust osutada üksnes väljaspool linnu ja vallasiseseid linnu ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast apteegist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel. Kui linnas ega vallasiseses linnas ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis apteegiteenust osutada ka linnas või vallasiseses linnas. Erandkorras võib Ravimiamet anda apteegibussile loa apteegiteenuse osutamiseks linnas või vallasiseses linnas, kui see on põhjendatud (nt massiüritusel, erakorralisel juhul).

Alates 1. jaanuarist 2015 peavad 4000 või enama elanikuga linnas või vallasiseses linnas asuvad apteegid olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas ning apteegis apteegiteenust osutavad proviisorid ja farmatseudid peavad pädevuse tõstmiseks saama regulaarselt erialast koolitust, vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses kahe aasta kohta.

Alates 1. jaanuarist 2015 on võimalik proviisoritel ja farmatseutidel, kes on eelneva viie aasta jooksul omandanud vastava elukutse ning soovivad asuda tööle vähese nõudlusega piirkonnas paiknevasse apteeki taotleda Sotsiaalministeeriumilt apteekri lähtetoetust. Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused:
Alates 9. juunist 2014 on üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad ning Terviseameti proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris registreeritud proviisorid ja farmatseudid tervishoiutöötajad. Proviisor ja farmatseut võivad omandatud kutse raames osutada apteegiteenust ja selle raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul.

Muudatustega saate tutvuda Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/eelvaadeSeadusUudis/1251

Täpsema info muudatuste rakendamise kohta edastab Ravimiamet kõikidele apteekidele.

Ravimiamet avaldab RavSi muudatustest tulenevad määrustes tehtavate muudatuste kohta teabe esimesel võimalusel pärast nende kehtestamist Sotsiaalministri poolt.

Täiendav teave: info@ravimiamet.ee või tel 737 4140.