• English
  • Eesti
UudisedUudised

Maailma diabeedipäev

14.11.2013
Printer-friendly version

Iga aasta 14. novembril tähistatakse ülemaailmset diabeedipäeva. See kuupäev tähistab teadlase Frederick Banting’i sünnipäeva, kelle ideed koos Charles Best’iga viisid insuliini avastamiseni 1922. aastal. Diabeedipäeva raames tehakse teavitustööd, et tõsta inimeste teadlikkust haiguse olemusest ja ennetamise võimalikkusest.

Diabeet ehk suhkurtõbi on energiaainevahetuse häire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakse 1. tüüpi ehk insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi ehk insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse eelkõige elanikkonna vähese kehalise aktiivsusega ning rasvumise levikuga.

Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) andmeil põeb diabeeti 347 miljonit inimest. 2011. aastal diagnoositi Eestis ligi 6500 suhkurtõve esmashaigusjuhtu, millest suurema osa moodustasid 2. tüüpi diabeedi juhud (Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas).

2. tüüpi diabeeti haigestumise riski on võimalik vältida, hoides kehakaalu püsivalt normis, olles kehaliselt aktiivne (piisab regulaarsest pooletunnisest mõõdukast koorumusest päevas), toitudes tervislikult (vähemalt 3-5 puu- või juurvilja päevas ja liigsete suhkrute ja soola tarbimisest hoidumine) ning vältides suitsetamist.

Diabeet võib aja jooksul kahjustada südant, veresooni, silmi, neere ja närve. Hoidmaks ära neid tüsistusi, on oluline jälgida regulaarselt veresuhkru taset ja vererõhku, samuti pöörata tähelepanu jalgade hooldusele ning kontrollida aeg-ajalt silmi, kolesterooli taset ja neerude tööd. Loomulikult on tähtis ka tervislik eluviis. Olulisel kohal on suhkurtõve varane diagnoosimine ja õige ravi. 1. tüüpi diabeet vajab insuliinravi, 2. tüüpi diabeeti on algjärgus võimalik kontrolli all hoida suukaudse tablettraviga, kuid vahel on vaja ka insuliini.

Eesti Haigekassa andmetel kasutas 2012. aasta jooksul insuliini ja selle analoogide preparaate ligikaudu 15 000 patsienti ning teisi vere glükoosisisaldust vähendavaid ravimeid 50 000 patsienti (www.haigekassa.ee).

Diabeedi raviks kasutavatest ainetest moodustasid 2012. aastal suukaudsed diabeediravimid ligi kolmveerandi (37,8 DPD/1000/ööpäevas). Suukaudsetest glükoosisisaldust vähendatavatest ravimitest kasutatakse kõige sagedamini metformiini, mis ongi esmavaliku ravim II tüüpi diabeedi korral. Olulisel kohal on ka gliklasiidi ja glimepiriidi tarvitamine. Suukaudsete diabeediravimite kasutamine viimasel viiel aastal näitab märgatavat tõusutrendi, olles suurenenud üle 40%.

Insuliinide kasutamine viimasel viiel aastal on tõusnud ligi 20%. Pika ja lühikese toimeajaga insuliine ja nende analooge kasutatakse rohkem kui keskmise toimeajaga insuliine ja nende analooge või keskmise ja lühikese toimeainega insuliine ja nende analoogide kombinatsioone. Lisaks näitab pika ja lühikese toimeajaga insuliinide ja nende analoogide kasutamine tõusutrendi, samal ajal kui teiste insuliinide kasutamine on vähenenud.

Alloleval joonisel on näha, et Põhjamaades on suhteliselt ühtlane diabeediravimite tarvitamine. Vaid Soomes on nendel ravimitel märgatavalt suurem kasutajaskond, kus 1. tüüpi diabeedi levimus on maailmas üks kõrgemaid (Diamond Project Group 2006). Vere glükoosisisaldust vähendavaid tablettravimeid kasutatakse üldiselt rohkem kui süstitavaid insuliine ja nende analooge. Vaid Rootsis kasutatakse mõlemaid ravimrühmi võrdselt.

Rohkem informatsiooni maailma diabeedipäeva kohta:
Rahvusvaheline Diabeedi Föderatsioon (International Diabetes Federation)

Infot ravimite kasutamise kohta võib küsida e-posti aadressilt info@ravimiamet.ee