• English
  • Eesti

    Apteegistatistika

    08.05.2017
    Printer-friendly version

    Apteegistatistika põhineb üld-, haigla- ja veterinaarapteekide kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Nimetatud aruanded ei kajasta informatsiooni iga ravimi kohta eraldi, vaid üldist apteegi käivet. Laekunud aruannete põhjal koostab Ravimiameti ülevaate apteekide erialase tegevuse kohta.

    Apteekide arv

    01.01.2017 seisuga oli Eestis 518 tegevusluba omavat apteeki, mis jagunesid järgmiselt:

     PõhiapteekeHaruapteeke
    Üldapteegid335155
    Haiglaapteegid231
    Veterinaarapteegid40

    Tegutsevate apteekide arv võib pidevalt muutuda seoses uute apteekide avamisega või olemasolevate apteekide sulgemisega. Osa apteeke võib seoses remondiga olla ka ajutiselt suletud. Lisainformatsiooni tegevusluba omavate apteekide ja nende struktuuriüksuste kohta sisaldab Ravimiameti kodulehel asuv Tegevuslubade register.

    Apteekide arvu muutusi viimastel aastatel kajastab järgmine tabel:

     20132014201520162017
    Üldapteegid475478476493490
    Haiglaapteegid2524242424
    Veterinaarapteegid44444

    *Tegevusluba omavate apteekide arv koos struktuuriüksustega aasta alguse seisuga

    Üldapteekide arv linnades ja maapiirkondades aastatel 2012-2017

    Apteegistatistika

    Apteekide poolt esitatud kvartaalsete aruannete põhjal on valminud apteekide erialast tegevust kirjeldav ülevaade.

    Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2016

    Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2015

    Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2014

    Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2013

    Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2012

    Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2011

    Ülevaade apteekide tegevusest aastal 2010

    Üldapteekide käive koosneb ravimite (~75%) ja muude kaupade (~25%) käibest. Muude kaupade hulka kuuluvad apteegis müüdavad hügieenitarbed, põetusvahendid, meditsiiniseadmed, toidulisandid, loodustooted jm. Üldapteekide ja nende struktuuriüksuste käive on stabiilselt tõusnud alates 2011. aastast, suurenedes keskmiselt 6-8% aastas, viimasel aastal aga 11%. 2016. aastal oli üdapteekide kogukäive 351 miljonit eurot.

    Üldapteekide ravimite käibe võib suures osas jaotada käsimüügi- ning retseptiravimite käibeks. Kõige enam väljastatakse üldapteekidest inimestel kasutamiseks mõeldud ravimeid retseptide alusel. Retseptiravimite käive oli 2016. aastal 205 miljonit eurot, mis on 2015. aastaga võrreldes suurenenud 11,8%. Retseptiravimite käibe võib omakorda jaotada soodustusega ja soodustuseta retseptide alusel väljastatud ravimite käibeks. Soodustuseta retseptiravimite käive on hakanud viimasel neljal aastal taas suurenema, aastatel 2013-2016 vastavalt 11,5%, 6,7%, 6,9% ja 14,7%. Käsimüügiravimite käive on viimasel viiel aastal pidevalt tõusnud, keskmiselt 6-9% aastas. Iga aastaga on suurenenud ka muude kaupade käive, 2016. aastal 10,3%.

    Viimastel aastatel on soodusravimid moodustanud üle 90% retseptiravimite käibest. Soodustusega retseptiravimite käive suurenes 2016. aastal võrreldes eelneva aastaga 11,6%, kusjuures haigekassa poolt kompenseeritav osa kasvas 16,1% ja patsientide poolt tasutud osa 2,2%. Soodusravimite maksumusest tasus patsient 2016. aastal keskmiselt 30% ja haigekassa keskmiselt 70%.

    Haiglaapteekide kogukäive koosneb samuti ravimite ja muude kaupade käibest. Viimasel viiel aastal on haiglaapteekide kogukäive suurenenud nii ravimite kui muude kaupade osas. Eriti suur oli kasv 2014. aastal ravimite käibes, suurenedes 12,5%. 2016. aastal oli haiglaapteekide kogukäive 99,7 miljonit eurot, millest ravimite käive moodustas 71% (71,2 miljonit eurot).

    Veterinaarapteekide kogukäive vähenes pidevalt kuni 2013. aastani, viimasel kolmel aastal on kogukäive suurenenud 2-3% aastas. Võrreldes eelneva aastaga suurenes 2016. aastal muude kaupade käive 11%, retseptiravimite ja käsimüügiravimite käive vähenes 6%. Veterinaarapteekide kogukäibest moodustabki suurema osa muude kaupade käive, mille üheks põhjuseks võib olla see, et veterinaararstid saavad ravimeid osta otse hulgimüüjatelt.