• English
  • Eesti

    Veterinaarravimite statistika

    27.03.2019
    Printer-friendly version

    Veterinaarravimite statistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalselt esitatavatel aruannetel. Veterinaarravimite statistikas võetakse arvesse veterinaarravimite hulgimüüki üld- ja veterinaarapteekidele, veterinaararstidele ning teistele asutustele.

    Ülevaade antibiootikumide kasutamisest veterinaarsel otstarbel aastatel 2006–2016

    HULGIMÜÜJAD

    2018. aastal müüs veterinaarravimeid üld- ja veterinaarapteekidele, veterinaararstidele ning teistele asutustele 10 hulgimüüjat. Järgnevas tabelis on toodud aastatel 2014–2018 enim veterinaarravimeid müünud hulgimüüjad ja nende osakaal (%) veterinaarravimite turul. 2018. aastal kattis kaks suurima turuosaga hulgimüüjat 83% ning neli suurimat hulgimüüjat 98% kogu veterinaarravimite turust. Ülejäänud hulgimüüjate turuosa jäi tagasihoidlikuks.

     Hulgimüüja20142015201620172018
    Zoovetvaru OÜ46,1%40,7%46,0%49,6%50,7%
    Magnum Veterinaaria AS26,2%29,0%29,4%29,8%32,2%
    Dimedium AS 9,6%17,7%15,5%12,6%
    Optimer AS2,5%3,3%3,6%3,6%2,9%

    *Järjestatud 2018. aasta alusel kahanevalt

    VETERINAARRAVIMITE TURUMAHT

    Veterinaarravimite turumaht on väljendatud hulgimüügi hindades (tootja hind + hulgimüüja juurdehindlus) ega sisalda käibemaksu.

    Veterinaarravimite turumaht suurenes aastatel 2012–2014 6-9% aastas, seevastu 2015. aastal vähenes turumaht võrreldes eelneva aastaga 5%. Alates 2016. aastast on veterinaarravimite turumaht taas pidevalt suurenenud: võrreldes eelneva aastaga vastavalt 7,8%, 8,0% ja 13,3%, ulatudes 2018. aastal 14,13 miljoni euroni.



    Joonis 1. Veterinaarravimite turumaht hulgimüügihindades aastatel 2014 – 2018

    RAVIMITURU JAGUNEMINE

    Kõige enam väljastasid hulgimüüjad veterinaarravimeid otse tegutsevale veterinaararstile või põllumajandusettevõtteid esindavale veterinaararstile – 12,25 miljoni euro väärtuses, mis on ligi 87% veterinaarravimite turumahust. Müük veterinaarapteekidele moodustas 7% (0,97 miljonit eurot), müük üldapteekidele 5% (0,71 miljonit eurot) ja müük teistele asutustele veidi üle 1% (0,20 miljonit eurot).


    Joonis 2. Veterinaarravimite turu jaotus sihtgruppide kaupa aastatel 2014 – 2018

    RAVIMITURU JAGUNEMINE ATCvet GRUPPIDE LÕIKES

    2018. aastal moodustasid veterinaarravimite turumahust 68% kolm suurima käibega ravimirühma: infektsioonivastased ained 26,8% (3,79 miljonit eurot), parasiidivastased ained 20,6% (2,91 miljonit eurot) ja immunoloogilised ained 20,4% (2,88 miljonit eurot). Järgnesid kolm ravimirühma, mille käive jäi vahemikku 0,5–1,2 miljonit eurot: skeleti-lihassüsteem (1,18 miljonit eurot), seedekulgla- ja ainevahetus (1,17 miljonit eurot)  ning urogenitaalsüsteem ja suguhormoonid (0,58 miljonit eurot).  Ülejäänud ravimirühmade käive kokku moodustas 11% kogu veterinaarravimite turu mahust.


    Joonis 3. Veterinaarravimite käive ATCvet rühmade lõikes aastatel 2016 – 2018

    INFEKTSIOONIVASTASED AINED SÜSTEEMSEKS KASUTAMISEKS

    Infektsioonivastaste ravimite käive

    Infektsioonivastaste ravimite käive suurenes aastatel 2009–2014, vähenes järsult 2015. aastal (võrreldes eelneva aastaga -19%) ning jäi 2016. ja 2017. aastal suhteliselt samale tasemele võrreldes aastaga 2015. 2018. aastal kasvas aga hüppeliselt (16%) ja saavutas 2013. aasta taseme.

    Infektsioonivastastest ainetest on viimasel viiel aastal olnud suurima käibega kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid (QJ01DD). Neile järgnevad fluorokinoloonid (QJ01MA) ja laia toimespektriga penitsilliinid (QJ01CA)). Pleuromutiliinide (QJ01XQ) käive tõusis hüppeliselt 2014. ja 2018. aastal.


    Joonis 4. Suurima käibega süsteemselt kasutatavad antibakteriaalsed ained veterinaarias aastatel 2014 – 2018

    Infektsioonivastaste ravimite kasutamine toimeaine koguse lõikes

    Kuigi infektsioonivastaste ravimite käive tõusis 2018. aastal võrreldes eelneva aastaga 16%, jäi müüdud toimeaine kogus samale tasemele (6,5 tonni nii aastal 2017 kui ka 2018).


    Joonis 5. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias aastatel 2009 – 2018

    Enimmüüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad arvestades toimeaine kogust on penitsilliinid ja penitsilliinide kombinatsioonid (kogused on ümber arvutatud bensüülpenitsilliiniks), tetratsükliinid, pleuromutiliinid ja aminoglükosiidid. 2018. aastal moodustas eelnimetatud rühmade osakaal kõikidest veterinaarseks otstarbeks müüdud antibiootikumidest vastavalt 33%, 21%, 16% ja 7%.


    Joonis 6. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade lõikes aastatel 2009 – 2018

    Antibiootikumidest kasutatakse Eestis veterinaarseks otstarbeks üle viiekümne erineva toimeaine aastas. Kõige suuremas koguses on viimastel aastatel kasutatud amoksitsilliini, tiamuliini, doksütsükliini ja bensüülpenitsilliini.

    Tabel 1. Antibiootikumide müük toimeainete lõikes veterinaarsel otstarbel, 15 enim müüdud toimeainet aastatel 2012–2018 (toimeaine müüdud kogus kilogrammides)

     

    Toimeaine

    2012

    2013

    2014

    2015

    2016

    2017

    2018

    1

    Amoksitsilliin

    1923

    2676

    2215

    2803

    2969

    1701

    1321

    2

    Tiamuliin

    561

    512

    1827

    931

    728

    692

    1047

    3

    Doksütsükliin

    1474

    1460

    1875

    1577

    1526

    1380

    1042

    4

    Bensüülpenitsilliin

    667

    737

    786

    679

    612

    683

    742

    5

    Dihüdrostreptomütsiin

    534

    448

    392

    373

    343

    353

    339

    6

    Tülvalosiin

    66

    61

    298

    161

    169

    180

    304

    7

    Oksütetratsükliin

    276

    239

    282

    386

    204

    178

    242

    8

    Sulfametoksasool

    0

    150

    0

    0

    0

    205

    218

    9

    Sulfadiasiin

    46

    49

    72

    64

    91

    90

    121

    10

    Spektinomütsiin

    180

    313

    466

    143

    42

    67

    114

    11

    Kloortetratsükliin

    57

    66

    66

    69

    103

    117

    111

    12

    Marbofloksatsiin

    26

    37

    46

    50

    75

    84

    93

    13

    Tseftiofuur

    56

    66

    68

    63

    68

    76

    89

    14

    Paromomütsiin

    0

    0

    0

    12

    30

    43

    87

    15

    Kolistiin

    540

    697

    397

    137

    83

    109

    83

     

    PARASIIDIVASTASED AINED

    Viimase kümne aasta jooksul on pidevalt suurenenud parasiidivastaste ainete käive – kümne aastaga enam kui kaks korda, ulatudes 2018. aastal 2,9 miljoni euroni. Parasiidivastastest ainetest olid 2018. aastal suurima käibega nahaparasiitide vastased ained, insektitsiidid ja repellendid (1,20 miljonit eurot) ning endektotsiidid (0,82 miljonit eurot). Anthelmintikumide käive muutus võrreldes eelnevate aastatega vähem ja moodustas 20% parasiidivastaste ainete käibest (0,58 miljonit eurot). Kõige väiksem on viimastel aastatel olnud algloomavastaste ainete käive, moodustades ligi 10% parasiidivastaste ainete käibest.


    Joonis 7. Parasiidivastaste ainete käive aastatel 2014 – 2018

    IMMUNOLOOGILISED AINED

    Immunoloogiliste ainete käive aastatel 2014–2018 jäänud vahemikku 2,5–2,9 miljonit eurot. Immunoloogilistest ainetest on suurima käibega sigadel kasutatavad immunoloogilised ained, ulatudes 2018. aastal 1,5 miljoni euroni (52%). Järgnevad immunoloogilised ained koerlastele (15%), veislastele (13%) ja lindudele (11%).


    Joonis 8. Immunoloogiliste ainete käive aastatel 2014 – 2018

    HUMAANRAVIMITE KASUTAMINE VETERINAARIAS

    Veterinaarravimite registris müügiloaga ravimi puudumisel on veterinaararstil vajaduse korral võimalik kasutada müügiloaga inimtervishoius kasutatavat ravimit. Neist ravimitest kõige suurema käibega olid 2018. aastal meeleelundite ja närvisüsteemi ravimid, järgnesid vere ja vereloomeorganite ravimid ning infektsioonivastased ained.


    Joonis 9. Humaanravimite müük veterinaarseks kasutamiseks 2018