• English
  • Eesti

Apteek

13.04.2017
Printer-friendly version

Korduma kippuvad küsimused – Ravimiamet vastab

Mis on apteegiteenus?

Apteegiteenus hõlmab ravimite jaemüüki või muul viisil väljastamist koos  nõustamisega ravimite eesmärgipäraseks  ja mõistlikuks kasutamiseks. Nõustamise käigus antakse teavet ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest. Apteegiteenuse hulka kuulub ka ravimite valmistamine retsepti alusel. Apteegiteenust võib osutada Ravimiameti antud tegevusloaga apteegis.


Kes võivad apteegiteenust osutada?

Apteegiteenust võivad osutada farmaatsiaalase haridusega töötajad – proviisorid ja farmatseudid (edaspidi apteeker). Apteegiteenuse oluliseks osaks on kliendi nõustamine ravimite õigeks ja ohutuks kasutamiseks ning säilitamiseks – nõustamine on kohustuslik nii käsimüügi- kui retseptiravimite väljastamisel. Ravimitealast teavet tohivad anda vaid apteekrid (nende töötajate nimesiltidel peab kirjas olema proviisor või farmatseut). Farmaatsia-alase hariduseta klienditeenindaja või kassapidaja ei tohi ravimeid väljastada ega nõustada. Enne ravimi eest tasumist peab klient saama nõustamist ka siis, kui klient ise valib avariiulilt ravimi.

Pärast sobiva toimeaine väljavalimist peab apteeker pakkuma samaväärsete ravimite seast odavaimat.

Samuti on apteekril kohustus anda käsimüügiravimite korral patsiendile ravimi infoleht vene või inglise keeles, kui patsient seda soovib ja see on Ravimiameti veebilehelt kättesaadav. 


Kust saab teavet tegevusluba omavate apteekide kohta?

01.01.2017 seisuga oli Eestis 490 apteeki, neist 155 on haruapteegid.

Kõik tegevusluba omavad apteegid on leitavad Ravimiameti kodulehel olevast tegevuslubade registrist http://rkav.sm.ee/rkav/faces/pages/tegevuslubaForm/tegevuslubaOtsing.jspx

Samalt veebilingilt on võimalik leida ka kaart apteekide paiknemise kohta (apteekide kaart).


Mille poolest erineb haruapteek apteegist?

Apteegiteenuse osutamise osas ei erine haruapteek põhiapteegist – ka haruapteegis peavad ravimeid väljastama ja klienti nõustama proviisorid ja farmatseudid. Haruapteek võib olla ruumide poolest väiksem ning haruapteegis kohapeal ei pea valmistama ravimeid. Haruapteegil peab väljas olema teave, millise apteegi haruapteegiga on tegemist. Apteeki ja sellele kuuluvaid haruapteeke juhib üks apteegi juhataja, kes vastutab nende kõigi eest.


Kust leiab apteekide nimekirja, kus valmistatakse retsepti alusel ravimeid?

Ravimite valmistamise kohustus on kõikidel apteekidel, mis asuvad üle 4000 elanikuga linnas. Ravimite valmistamise kohustus on märgitud tegevusloale kõrvaltingimusena (nähtav tegevuslubade registris). Kõik need apteegid, kellel on ravimite valmistamise kohustus, peavad retsepti alusel ravimi valmistama. Arvestama peab, et kõiki aineid ravimi valmistamiseks ei ole alati koheselt apteegis olemas ning nende tellimine võib mõne päeva aega võtta.

Ravimite valmistamise kohustust ei ole haruapteekidel ning väikelinnades ja maapiirkonnas asuvatel apteekidel, kuid kõik need apteegid peavad vastu võtma retsepti ravimi valmistamiseks ning laskma ravimi mõnes teises apteegis valmistada, kuid ravimi saab kätte sellest apteegist, kuhu retseptiga pöörduti. Ravimi valmistamine ja apteeki toimetamine võib võtta aega mõne päeva. Seega võib ravimi valmistamise sooviga pöörduda igasse apteeki ning apteek peab valmistama või korraldama ravimi valmistamise.


Milliseid muid tooteid on lubatud apteegis müüa peale ravimite?

Apteegi esmane ja kõige tähtsam ülesanne on ravimite müük ja nõustamine. Apteegis võib lisaks ravimitele müüa meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid ning toidulisandeid. Muude kaupade (nt dekoratiivkosmeetika) müük apteegis ei ole lubatud.


Milliseid teenuseid apteek veel pakub?

Mitmetes apteekides mõõdetakse nt vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset, või määratakse  teisi tervisenäitajaid. Apteegis ei diagnoosita ega ravita haigusi, kuid mõõtmistulemused võivad olla esimeseks märgiks, et on vaja pöörduda kontrolliks arsti juurde.

Apteeki saab tagastada ravimid, mis on aegunud või muul põhjusel ei leia kasutamist – neid  peab vastu võtma iga apteek. Apteek ei  võta vastu teisi tooteid, nt tühje ravimipakendeid, süstlaid, toidulisandeid jmt. Apteek suunab ravimid hävitamisele. Ravimite ohust keskkonnale ja kõlbmatute ravimite käitlemisest saab lugeda Ravimiameti kodulehelt http://www.ravimiamet.ee/kolbmatute-ravimite-kaitlemine?group=7.


Kellele apteegid kuuluvad?

Apteeki võib hetkel pidada iga äriühing ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes täidab apteegi pidamiseks ettenähtud tingimused. Alates 1. aprillist 2020 peab apteegi omanikeringis üle 50% osalus olema proviisoril. 

Apteeki pidav äriühing, sh vähemusosanik, ei tohi kuuluda arstile, haiglale, ravimitootjale, veterinaararstile ega ravimite hulgimüüjale või temaga seotud ettevõtjale. Selle piirangu eesmärk on tagada apteekritele suurem iseseisvus ja välistada nende sõltuvus ravimite hulgimüüjast ning vähendada survet ravimite müügiks muul põhjusel kui inimeste tervise huvidest lähtuvalt.

Kas Ravimiamet oma järelevalve käigus näeb vahet apteegi töös sõltuvalt sellest, kellele apteek kuulub?

Sõltumata omanikust (apteeker või mitte) peavad kõik Eestis tegutsevad apteegis vastama samadele tingimustele ja Ravimiamet teeb nende kõigi üle järelevalvet ühtemoodi.


Kas ravimite hinnad võivad apteekides olla erinevad?

Retseptiravimite hinnad erinevates apteekides oluliselt ei erine, maksimaalne juurdehindlus on piiratud. Käsimüügiravimite osas võib olla hindades erinevusi tulenevalt erinevate apteegikettide sooduspakkumisest. Hinnad võivad olla erinevad toidulisandite ja muude apteegis müüdavate kaupade korral, kuna toodetele, mis ei ole ravimid, ei kehti ravimite juurdehindluse piirmäärad. Kõik apteegid peavad tagama piisava valiku Eestis turustatavaid ravimeid, samuti peavad olema müügil ravimid, mille osas on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, st sama toimeainet sisaldavatest ravimitest odavaimad. Apteeker peab külastajat teavitama kõikidest patsiendile välja kirjutatud ja sama toimeainega ravimitest, sh peab apteeker alati pakkuma odavamat ravimit. Teavitamiskohustus odavama ravimi olemasolust on apteekril nii retsepti- kui käsimüügiravimite osas, seda ka juhul kui patsient ise on valinud kallima ravimi. Kui mõnda retseptiravimit ei ole apteegis kohapeal, tuleb ostja palvel see igal juhul sinna tellida.


Mis on apteegiketid?

Apteek Eestis ei pea kuuluma ühtegi ketti. Sellest hoolimata on viimaste aastate tendents pigem ketti kuuluda. On apteegiomaniku otsus, kas ta sinna kuulub või mitte. Ka apteekrite omandis olevad apteegid võivad kuuluda kettidesse - enamasti turunduskettidesse. Ravimiostja jaoks tagab see sageli ühtlase kvaliteedi kõigis sama keti apteekides ja mõned mugavamad teenused.

Apteegikett võib põhineda lihtsalt ühise kaubamärgi kasutamisel (turundusketid), aga võib kuuluda ka samale omanikeringile. Enamasti on apteegikett seotud mõne ravimite hulgimüüjaga.


Kes apteegis vastutab?

Vastutab apteegi juhataja (juhataja saab olla ainult proviisor). Juhataja roll on tagada professionaalne apteegiteenus, mis peab lähtuma patsiendi huvidest.


Millised on piirangud apteegi avamiseks?

Selleks, et praegu apteeki avada, on terve hulk tingimusi, millele apteek peab vastama. Kui nõuetele ei vasta, siis Ravimiamet ei anna luba apteegi avamiseks. Ka pärast tegevusloa andmist teeb Ravimiamet apteekide üle järelevalvet.  Apteegi avamise tingimused (piirangud) on näiteks: nõuded apteegi omanikule, ruumidele ja sisustusele, apteekrite pädevusele ja kogemusele jm.

Uusi apteeke saab alates märtsist 2015 avada vaid äriühing, kus enamusosalus kuulub proviisorile, või FIE – proviisor. Seejuures peab apteegiomanikust proviisor olema ühes talle kuuluvas apteegis juhatajaks. Alates 2014. aasta juulist ei saa haruapteeke avada linnades, kus on üle 4000 elaniku.