• English
  • Eesti

2016. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmete ning verevalvsuse kokkuvõte

27.09.2017
Printer-friendly version

Ülevaade 2016. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmetest ning verevalvsuse kokkuvõte põhineb verekeskuste koostatud vere käitlemisel ilmnenud ohtlike kõrvalekallete ja haiglate verekabinettide koostatud raskete kõrvaltoimete aastaaruannetel, verevalvsusjuhtumite esmastel teatistel ja lõpparuannetel. Andmeid verekomponentide kasutamise kohta kogub Tervise Arengu Instituut ning andmed on leitavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.
(http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/THressursid/04Verekomponendid/04Verekomponendid.asp)

2016. aasta 31. detsembri seisuga olid ravimite tootmise tegevusload verekomponentide valmistamiseks Sihtasutusel Pärnu Haigla, sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum, sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla (3 tegevusluba) ja Sihtasutusel Ida-Viru Keskhaigla.

2016. aastal loovutasid doonorid verekeskustes verd 57 789 korral (2015. aastal  59 013 korral). Verekeskused väljastasid eelmisel aastal täisverd 60 korda ning lisaks valmistati kogutud verest erinevaid komponente: erütrotsüütide suspensioon, värskelt külmutatud plasma, trombotsüütide kontsentraat ja krüopretsipitaat. Kokku valmistasid verekeskused 127 335 doosi verekomponente, millest ülevaade on toodud tabelis 1.

Tabel 1. 2016. aastal verekeskustes valmistatud verekomponendid

Toote nimetusKogus doosides
Erütrotsüütide suspensioon54354
Värskelt külmutatud plasma
    sh afereesi meetodil kogutud
61389
                 7980
Trombotsüütide konstentraat
    sh afereesi meetodil kogutud
8498
                 1906
Krüopretsipitaat3094
KOKKU127335


Verekomponentide valmistamine verekeskustes aastatel 2011 - 2016 on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Verekomponentide tootmine aastatel 2011 - 2016. ERS – erütrotsüütide suspensioon; VKP – värskelt külmutatud plasma; TRK – trombotsüütide kontsentraat; KPT - krüopretsipitaat.

 

Vere käitlemisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded

Verevalvsuse raames registreerivad verekeskused kõik vere kogumisel, uurimisel, verekomponentide valmistamisel, säilitamisel, väljastamisel ja kasutamisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded, mis võivad põhjustada retsipiendil rasket kõrvaltoimet või surma. Ohtliku kõrvalekalde korral algatab verekeskus vajadusel tagasivaateprotseduuri, et välja selgitada kõrvalekalde põhjus ning veenduda, et kõrvalekalle ei mõjuta teisi komponente.

2016. aastal teavitasid verekeskused Ravimiametit 52 ohtliku kõrvalekalde juhtumist.

Verekeskus peab verevalvsuse korra kohaselt käsitlema ohtliku kõrvalekaldena juhtumeid, kus korduvalt verd loovutanud doonori vere kinnitava nakkustekitaja uuringu tulemus osutub määramatuks või positiivseks. Siinkohal tähendab positiivne uuringutulemus, et uuritavast vereproovist leiti uuritav marker ning  määramatu uuringutulemus tähendab, et vereproovi uuringu tulemus ei vasta kehtestatud kriteeriumidele uuritava markeri olemasolu või puudumise kohta. Korduvdoonorite positiivsete uuringutulemuste korral algatab verekekus tagasivaateprotseduuri, mille käigus uurib doonori eelmise loovutuste säilitusproove (igast veredoosist võetud doonorvere proov, mida säilitatakse vähemalt kolm aastat). Ohtlike kõrvalekalletena teavitati 2016. aastal korduvdoonori positiivsetest või määramatutest testi tulemustest HIV, B-hepatiidi, C-hepatiidi ning süüfilise tekitaja suhtes - kokku 29 korral.

Lisaks teavitas ühel juhul arst verekeskust, et tema patsiendil on tuvastatud HIV ning patsiendi sõnul on ta olnud veredoonor. Verekeskus testis doonori eelmise loovutuse säilitusproove, mis olid HIV suhtes negatiivsed.

Kolmel korral teavitasid doonorid ise verekeskust B-hepatiidi või C-hepatiidi kahtlusest, mille põhjal verekeskus alustas tagasivaateprotseduuridega kontrollimaks täiendavalt üle doonorite eelnevaid vereloovutusi. Kahe juhtumi puhul olid kõik tagasivaateprotseduuride käigus uuritud proovid nakkustekitaja suhtes negatiivsed. Ühe juhtumi puhul leiti, et doonor oli olnud B-hepatiiti nakatunud ka eelmiste loovutuste ajal. Kuna viiruse kontsentratsioon veres oli väga madal, ei suutnud eelnevalt kasutusel olnud testmeetodid viirust tuvastada (praegu on kasutusel tundlikum meetod). Juhtumist teavitati ka haiglaid, kellele nimetatud doonori verest valmistatud verekomponendid oli väljastatud. Patsientidel, kellele verekomponente oli üle kantud, B-hepatiidi nakkuse ülekandumist ei tuvastatud.

Ühel korral alustas verekeskus juhtumi uurimist, kui esmakordselt verd loovutama tulnud doonori verest tuvastati C-hepatiidi viirus ning selgus, et esmase doonori elukaaslane on korduvdoonor. Korduvdoonor kutsuti kordusanalüüsidele, mis osutusid nakkustekitaja suhtes negatiivseteks. Lisaks teavitasid kaks korduvdoonorit verekeskust ise oma seksuaalpartneri HIV või HCV nakkusest. Tagasivaateprotseduuri käigus korduvdoonorite eelnevate loovutuste säilitusproovides viirust ei leitud.

Kõiki donatsioone uuritakse põhjalikult B- ja C-hepatiidi viiruste, HIV ja süüfilise tekitaja Treponema pallidumi suhtes ning positiivse või määramatu nakkustekitajate uuringutulemusega verd ei väljastata. Sõltuvalt uuringute tulemustest keelatakse doonoril kas ajutiselt või alaliselt verd loovutada ning nad suunatakse täiendavatele uuringutele ja arsti vastuvõtule. Doonorile, kellele on ajutiselt kehtestatud vereloovutuskeeld määramatu tulemuse tõttu, on lubatud verd uuesti loovutada alles siis kui eelmisest vereloovutusest on möödunud ettenähtud aeg ja enne uut vereloovutust on tehtud täiendavad uuringud, mille tulemused on nakkusmarkeri suhtes negatiivsed

16 juhul teavitasid verekeskused trombotsüütide kontsentraadi mikrobioloogiliste uuringute positiivsest tulemusest. Enamikel juhtudel põhjustas positiivse vastuse verekomponenti sattunud bakter Propionibacterium acnes või Staphylococcus saccharolyticus ning saastumine toimus tõenäoliselt doonori veeni punkteerimisel.  Viiel juhul näitasid edasised uuringud, et tegemist oli valepositiivse uuringu vastusega ning tegelikult mikrobioloogilist saastumist verekomponendis ei olnud. Verekomponentide mikrobioloogiliste uuringute tulemused olid verekomponentide väljastamise hetkel negatiivsed ja patsientidel need juhtumid probleeme ei põhjustanud.

2016. aastal Ravimiametile teavitatud ohtlikud kõrvalekalded on esiatud joonisel 2.


Joonis 2. 2016. aastal teavitatud ohtlikud kõrvalekalded.

 

Vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasked kõrvaltoimed

Lisaks ohtlikele kõrvalekalletele tuleb registreerida kõik rasked kõrvaltoimed – vereülekande ajal või selle järgselt ilmnenud ohtlikud ja soovimatud verekomponendi toimed retsipiendi tervisele, mis võivad põhjustada rasket tervisehäiret või surma.

Vereülekande ajal või pärast seda ilmnenud raske kõrvaltoime korral algatatakse tagasivaateprotseduur, mille käigus selgitatakse välja, kas raske kõrvaltoime oli tingitud ülekantud verekomponendist või mitte. Selle jaoks uuritakse säilitusproove  ning tehakse mitmeid lisateste. Samuti peetakse kinni või kutsutakse tagasi kõik ülejäänud komponendid, mis on reaktsiooni põhjustanud komponendiga seotud. Tagasivaateprotseduuri lõpus antakse hinnang, mis väljendab verekomponendi seotust raske kõrvaltoimega.

2016. aastal käsitleti võimaliku raske kõrvaltoime juhtumitena 30 verevalvsusjuhtumit. Võimaliku raske kõrvaltoimena käsitleti, kuid kinnitust ei leidnud:  kaks allo-antikehade tekkimise juhtumit, üks vereülekande järgse tsütomegaloviiruse kahtlus, kaks anafülaktilise/anafülaktoidse reaktsiooni juhtumit ja üks mittehemolüütilise temperatuuri reaktsiooni juhtum.

Suurima osa kinnitust leidnud raske kõrvaltoime juhtumitest moodustasid 20 hilise hemolüütilise reaktsiooni juhtumit. Enamikel juhtudel paranesid patsiendid täielikult ning juhtumid tuvastati enne järgmist vereülekannet patsiendile teostatavatel antikeha uuringutel.

Ühel korral kanti haiglas patsiendile ekslikult üle talle sobimatu veregrupiga verekomponent. Ülekande eest vastutav õde märkas viga vereülekande lõpus. Ülekande ajal ega pärast ülekannet patsiendi seisundis muutuseid ei täheldatud. Laboratoorsed uuringud veres ägedat hemolüüsi ei näidanud ning patsiendile tüsistusi ei tekkinud.

Raske kõrvaltoimena leidis lisaks kinnitust kolm akuutse kopsukahjustuse juhtumit.

Vereülekandest tingituna ei esinenud ühtegi surmajuhtumit ega leidnud kinnitust ka ükski nakkustekitaja ülekandumine.